Valga valla raamatukogudes võib kohata külalislaenutajaid

/in /by

Neljapäeval, 20 oktoobril algavad raamatukogupäevad, mis kestavad 30. oktoobrini. Muude toredate tegevuste ja sündmuste kõrval on meie valla raamatukogudes tegutsemas külalislaenutajad – neljapäeval ja reedel võib Valga valla raamatukogude teeninduslettides kohata meile muus valdkonnas tuttavaid toredaid inimesi.

Külalislaenutajad Valga valla raamatukogudes:

Neljapäeval, 20 oktoobril on Valga keskraamatus Marek Mekk kell 10-12 ja Maria Usk kell 15-17.

Reedel, 21. oktoobril:

Laatre raamatukogus kell 10.30-12.30 Marika Troon

Õru raamatukogus kell 13.30-16.00 Kaja Papagoi

Tsirguliina raamatukogus kell 10.00-11.30 Liina Aan

Lüllemäe raamatukogus kell 13.00-14.00 Karoliine Marinitševa

Hargla raamatukogus kell 10.00-11.00 Hille Tamman

Kohtumiseni raamatukogus!

Ettelugemispäeva Valgamaa vooru võitja on selgunud

/in /by
Neljapäeval, 13. oktoobril oli meie raamatukogu lasteosakonnas ettelugemise võistlus 4. klasside õpilastele, kus ühtlasi selgus edasipääseja üleriigilisele finaalvõistlusele Eesti Lastekirjanduse Keskuses.
Esinejad olid kõik toredad, julged ja omanäolised, paljud olid juba kogenud etlejad, kuid oli ka neid, kes tulid saama oma esimest kogemust. Päris tasavägises võistluses selgus võitja – maakonda läheb esindama Alar Veemees Tsirguliina Koolist.
Žüriil oli järjestust paika panna üsna raske, kuid teisele kohale asetus Uku-Samuel Käis Tsirguliina Koolist ja kolmandale Jasmiin Rebane Valga Põhikoolist. Eriauhinna said Bärbel Balodis ja Keven Pindma, mõlemad Valga Põhikoolist.
Sel korral on ettelugemise võistlus pühendatud armastatud lastekirjanik Aino Pervikule, kes tähistas kevade oma juubelisünnipäeva. Selle tähtsa sündmuse puhul kannab võistlus pealkirja „Ühes väikeses Perviku raamatus“ ning loetakse jutte ja lugusid lastekirjaniku loomingust.
Aino Pervik on ka ise rõhutanud ettelugemise olulisust ning toonud esile selle tähtsust lapse empaatiavõime arendamisel: „Väikesele unejutu kuulajale selgub, et sõnadega saab muudki ette võtta kui lausuda: ära tee! või: ei taha! Selgub, et sõnadest võivad tekkida kujutluspildid sellest, mida käega katsuda ei saagi. Siit saab alguse ka empaatiavõime, mis on üks inimese meeldivamaid omadusi.“
Täname osalenud koole ja õpetajaid: Ulvi Karu Tõrva Gümnaasiumist, Tiina Lillemets Valga Põhikoolist ja Marje Utsal Tsirguliina Koolist. Samuti täname vapraid ettelugejaid ning soovime võitjale lennukat lõppvõistlust Eesti Lastekirjanduse Keskuses laupäeval, 22. oktoobril.
Auhindadega toetas Valgamaa Arenguagentuur.

Osale kampaanias “Kingi koolile raamat”!

/in /by

Raamatukogude aasta, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Hoiuraamatukogu ja kooliraamatukogud kutsuvad kaasa lööma kampaanias „Kingi koolile raamat“.

Kooliraamatukogudel napib sageli vahendeid, et pakkuda lastele vajalikku ilukirjandust ning see probleem mõjutab umbes 150 000 last. Raamatute annetamise kampaania eesmärk on varustada kooliraamatukogusid nende ilukirjanduslike raamatutega, mida koolilapsed lugeda soovivad ja mis on vajalikud kooliprogrammis, et toetada laste lugemise indu. Selleks viime kokku raamatusõbrad ja kooliraamatukogud, et inimesed saaksid saata teisele ringile raamatud, mis neil seisavad, kuid on palavalt oodatud koolilaste poolt.

Kampaania algab 7. novembril ning raamatuid saab kooliraamatukogudele annetada novembri lõpuni.

  • Huvitatud kooliraamatukogud saavad registreeruda kampaanias osalejateks. Osalemise eeldus on kooliraamatukogu valmidus annetatavaid raamatuid ise vastu võtta ja annetada soovivate inimestega suhelda. Registreerumise tähtaeg on 21. oktoober ja registreerimisvormi leiab SIIT.
  • Kampaanias osalevad kooliraamatukogud koostavad nimekirjad raamatutest, millest nende raamatukogudes kõige rohkem puudus on. Pikkus maksimaalselt 20 nimetust ilukirjandust. Nimekirjade esitamise tähtaeg on samuti 21. oktoober.Nimekirja saab lisada samasse registreerimisvormi.
  • Kampaania info, nimekiri osalevatest kooliraamatukogudest ja nende soovitavatest raamatutest on kampaania perioodil leitavad raamatukogude aasta veebilehelt ja osalevate koolide kodulehtedelt.
  • Juhuks kui raamatukogu ei jõua enda nimekirja koostada, siis oleme koostanud üldnimekirja, mis peegeldab ühe keskmise kooliraamatukogu vajadusi ning mida on võimalik kasutada. Selle nimekirja koostas Eesti Lastekirjanduse Keskus.
  • Kui annetaja ei leia sobivat kooliraamatukogu, kellele raamatuid viia, saab ta üldnimekirja alusel viia raamatuid ka Hoiuraamatukogusse, kes juba praegu tegeleb kooliraamatukogude vajaliku lastekirjandusega varustamisega. See tegevus jätkuks annetuskampaaniaga paralleelselt oma tavapärasel moel ehk Hoiuraamatukogu võtab raamatud vastu enda vahetuskogusse ja kõigil soovijail on võimalus sealt neid endale valida.
  • Kampaania keskse kujunduse ja kommunikatsiooni eest vastutab raamatukogude teema-aasta. Visuaalsed materjalid jagatakse kõikidele osalejate, kes osalejaks registreeruvad.
  • Rahalised annetused ei ole selle kampaania raames võimalikud.

 

Reeglid projektis osalevatele kooliraamatukogudele

  • Registreeri enda kooliraamatukogu kampaanias osalema. Tähtaeg selleks on 21. oktoober.
  • Koosta kuni 20 nimetusest koosnev raamatute nimekiri, millest su kooliraamatukogu kõige enam puudust tunneb ja mis raamatuid soovid, et annetajad teile tooksid.
  • Kui nimekirja koostada ei jõua, võid kasutada ka üldnimekirja. Märgi see registreerumislehel ära.
  • Iga osalev raamatukogu peab olema ise valmis annetusi vastu võtma ning selleks sobiva aja + juhised paika panema. Selle kohta peab info koonduva samuti registreerimisvormi. Raamatute vastuvõtmise süsteem võiks olla võimalikult annetaja sõbralik.
  • Lisa vahetult enne kampaania algust info selle kohta ka oma kooli veebilehele ning sotsiaalmeediasse (vm nähtavale), et inimesed oleksid kursis ning saaksid kooliraamatukogudele raamatuid kinkida.
  • Ole valmis, et annetada soovijad soovivad kampaania teemal suhelda ning vasta neile aegsasti ja sõbralikult.
  • Kampaania kommunikatsiooni meedia suunal korraldab raamatukogude teema-aasta (pressiteated, intervjuu pakkumised, sotsiaalmeedia ja kampaania kujundused), aga mida rohkem olete valmis sellesse ka ise panustama, seda edukam kogu ettevõtmine on.
  • Aita pärast projekti lõppu panustada kokkuvõtete tegemisel. Seega palun markeeri ära, kui palju raamatuid sinu koolile annetati. Osalejatele saadetakse selleks eraldi vorm novembri jooksul.

Juhised annetajale

  • Otsi raamatukogude aasta kodulehelt või selle kooli, kuhu soovid annetada lehelt, nimekiri raamatutest, millest konkreetne kooliraamatukogu kõige enam puudust tunneb.
  • Äkki on just need raamatud su enda kodus riiulisse seisma jäänud või oled valmis neid raamatupoest ostma ja kooliraamatukogule annetama. NB! Kingitav raamat peab olema terve ja korralik.
  • Kui sa ei leia sobivat raamatukogu, kellele sa annetada soovid, siis võta ühendust Hoiuraamatukoguga ja uuri, kas nemad oleksid valmis su annetuse kooliraamatukogude tarbeks vastu võtma. Hoiuraamatukogu ootab annetusi Eesti Lastekirjanduse Keskuse koostatud nimekirja põhjal.

Foto: Unsplash/Anita Jankovic

Maakondliku infootsingu võistluse tulemused on selgunud

/in /by

30. septembril toimus maakondlik infootsingu võistlus, millest võttis osa  9 võistkonda viiest koolist. Osalesid: Riidaja Põhikool, Valga Põhikool, Pühajärve Põhikool, Tsirguliina Kool, Keeni Põhikool.

Võistluse tulemused on selgunud:

I koht – Riidaja Põhikool (Marten Letlane, Marta Purga, Annela Reinhold)

II koht – Valga Põhikool (Liis Põder,  Susanna Aleshina, Hanna-Liisa Kronberg)

III koht – Pühajärve Põhikool – Kerret Robin Rebane,  Ruuben Jaagant, Gert Kiivit)

Infootsingu võistluse küsimused ja vastused leiad SIIT.

Täname kõiki osavõtjaid ja nende õpetajaid!

Võitjatega võetakse ühendust!

Äraarvamismäng “Selle kuu klassik” kutsub osalema!

/in /by
Uus kuu – uus väljakutse! Äraarvamismäng „Selle kuu klassik“ ootab osalema: pane end proovile ja võida väärt auhind!
Iga kuu alguses avaldame katkendi just sel kuul sündinud kirjandusklassiku teose algusest. Arvajatel tuleb loetelust leida õige vastus. Õigesti vastanute vahel loosime välja auhinna, milleks on väärt raamat või raamatukogu meene.
? Oktoobrikuu klassik – Oscar Wilde
✒️ Mõttetera: Elada – see on kõige haruldasem asi maailmas. Enamik inimesi lihtsalt eksisteerib.
Iiri kirjanik Oscar Fingal O’Flahertie Wills Wilde sündis 16. oktoobril 1854. aastal Dublinis. Luuletaja, romaani- ja näitekirjanikuna sai temast üks tuntumaid ja samas ka kõige vastuolulisemaid kirjanikke Victoria ajastul. Tema abielust Constance Lloydiga sündis kaks poega. Homoseksuaalse “kõlvatuse” eest mõisteti ta kaheks aastaks sunnitöövanglasse, mis andis tema tervisele suure löögi. Pärast vanglast vabanemist elas ta vaesuses Pariisis, kus ta 46-aastaselt suri.
O. Wilde näidendid on tulvil vaimukaid epigramme, pardaokse, hiilgavat sõnademängu. Suur lavamenu saatis „Leedi Windermere’i lehvikut“ ja „Ideaalset abielumeest“. Kirjaniku enim lavastatud komöödia on näidend „Kui tähtis on olla tõsine“.
Romaani „Dorian Gray portree“ ilmumine põhjustas skandaali. Autor ise kirjutas raamatu eessõnas: „Ei ole olemas sündsaid ega ebasündsaid raamatuid. On üksnes hästi või halvasti kirjutatud raamatud.“
Mängus osalemiseks:
? tutvu küsimusega ja leia vastus meie raamaturiiulitelt
? vastuse võid kirja panna ka raamatukogu teenindusletis
Vastuseid ootame iga kuu viimaseks kuupäevaks. Õige vastuse ja loosimise tulemuse avalikustame uue kuu esimesel nädalal.
? Ja nüüd kirjandusmängu „Selle kuu klassik“ septembrikuu võitja! Katkend oli Mika Waltari teosest „Feliks õnnelik“. Auhinna õige vastuse eest saab loosi tahtel Hiie Uibo. Palju õnne! Võitjaga võtame ühendust.
Täname kõiki osalenuid. Soovime edu järgmistes kirjandusmängudes!
Foto: Oscar Wilde 1882. aastal/Wikipedia: Martin van Meytes – Metropolitan Museum of Art

Raamatukogude aasta dialooginädal lõi uusi koostöid

/in /by

Septembri lõpus tutvustati Tallinna Keskraamatukogus dialooginädala mõjuanalüüsi. 6.-12. juunil toimunud „Kohalike dialoog kohalikus raamatukogus“ dialooginädala raames korraldasid raamatukoguhoidjad üle Eesti 12 avalikku arutelu. Sündmusele tagasiside andnute hinnangul oli dialooginädal vajalik ning kogukonnas oodatakse veel avalikke arutelusid.

Kokku osales esmakordsel dialooginädalal üle 120 inimese, kellest 66 andsid korraldajatele ka kirjalikku tagasisidet. 98,5% vastanutest kinnitas, et dialoogid nende kogukonnas on vajalikud või väga vajalikud. „Aitäh, et aitate Eesti inimesed omavahel rääkima,“ kirjutas üks osaleja Haapsalust.

Valga Keskraamatukogu osales dialooginädalal, kaasates noori. Noorte suvekoolis korraldatud dialoogides püüdsime selgust saada noorte ootustest raamatukogudele ja vaadata koos nendega tulevikku. “Tegu oli väga avardava kogemusega. Olen tänulik, et on loodud selline programm ja tööriist, mis annab raamatukogudele võimaluse olla veel rohkem kogukonnakeskuseks,” märkis direktor Triinu Rätsepp, kes läbis käesoleval aastal ka dialoogide läbiviimist toetava koolitusprogrammi.

„Saame projekti ja selle mõju üle uhkust tunda. Inimeste tagasiside näitas, et dialoog on hea viis kogukondades oluliste teemade üle arutamiseks ning raamatukogud, kus on dialoogi loomise ja kogukonna kaasamise oskused, saavad soodustada kodanikuaktiivsust ja kogukonna sidusust,“ sõnas Eesti Koostöö Kogu juhataja ja projekti üks eestvedaja Kairi Tilga. Dialooginädalast tõukus ka mitu uut koostööd, mis tugevdavad veelgi osalenud raamatukoguhoidjate rolli avalike vestluste võimaldajatena. „Näiteks plaanib Riigikantselei kutsuda osalenud raamatukoguhoidjad üleriigilise kaasamisprojekti „Arvamusrännak“ arutelude korraldajate hulka, Valga raamatukogu juhataja viis Valgamaa Noorte Suvekoolis läbi dialoogimaratoni ning nii Türi, Toila, Põhja-Pärnumaa kui teised osalenud raamatukogud said kutseid korraldada dialooge mujalgi,“ lisas Tilga.

„Osalejate tagasiside annab lootust, et dialoogikultuur saab oluliseks osaks meie ühiskonnast. Aitamaks dialoogide kokkukutsujaid ja algatajaid valmib enne aasta lõppu „Kohalike dialoog kohalikus raamatukogus“ projekti tulemusena ka dialoogi loomise e-käsiraamat, mis võimaldab igal ühel ise oma organisatsioonis, seltsis, kogukonnas, koolis, vallas, maakonnas dialooge olulistel teemadel luua,“ lisas Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu esimees Tuuliki Tõiste.

Käimasoleva raamatukogude aasta üheks fookuseks on raamatukogude tutvustamine kogukonnakeskustena. Selleks käivitus kevadel esimest korda toimuv suurprojekt „Kohalike dialoog kohalikus raamatukogus”, mis toimub raamatukogude aasta, SA Eesti Koostöö Kogu ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu (ERÜ) koostöös.

Mõjuanalüüsi leiab siit.

Raamatukogude teema-aasta kutsus ellu Kultuuriministeerium ja seda veab koostöös 870 raamatukoguga Eesti Rahvusraamatukogu. Kogu teema-aasta programmi leiab:  www.raamatukogudeaasta.ee.

Fotod mõjuanalüüsi tutvustamisest ja koolitusprogrammi tänavuse lennu tänusündmusest asuvad siin. Fotode autor on Liis Reiman.

3. oktoobrist alustab lugemisprogramm “Lugemisisu”

/in /by

3. oktoobrist 2022 kuni 31. maini 2023 kestab Lugemisisu hooaeg Valga Keskraamatukogus, Kaagjärve, Tsirguliina, Õru, Lüllemäe ja Koikküla raamatukogudes.

Lugemisprogrammi eesmärgiks on innustada 5–10-aastasi lapsi lugema, pakkudes selle juurde mängulist lisategevust.

Lugemisprogramm „Lugemisisu“ tutvustab uuemat lastekirjandust ja avardab laste kultuurikogemust.

Programm toetab üleriigilist õppekava, arendades laste keele- ja kirjanduspädevust. Klassidel ja lasteaiarühmadel on võimalik valida erinevate teematundide vahel. Rohkem infot: https://elk.ee/opetajale/lugemisisu/ ja programmis osalevatest raamatukogudest.

Kuu viimasel reedel sisetööpäev

/in /by

Seoses sisetööpäevaga on reedel, 30. septembril Valga Keskraamatukogu külastajatele suletud. Palume kasutada raamatute laenutuskappi ja tagastuskasti.
Vabandame võimalike ebamugavuste pärast ja kohtume raamatukogus juba laupäeval.

Homsest käivitub enam kui miljoni teosega üleriigiline raamatukogude laenutusplatvorm

/in /by

Teisipäeval, 27. septembril avatakse raamatukogude ühine laenutusplatvorm Minu Raamatukogu (MIRKO), mis toob raamatuhuvilistele käeulatusse 28 raamatukogu kogud, kokku enam kui miljoni teosega, mida saab pakiautomaati või kulleriga koju tellida. Raamatukogude aasta puhul loodud ühine virtuaalne raamaturiiul aitab muuta kogud kättesaadavamaks üle Eesti.

Raamatukogude ühine laenutusplatvorm Minu Raamatukogu (MIRKO) võimaldab koondada paljude raamatukogude kogud ühisele virtuaalsele raamaturiiulile, kust lugeja saab tellida teose pakiautomaati või kulleriga koju.

„Esialgu on MIRKO laenutusplatvormiga liidestatud 28 erineva raamatukogu kogud, milles on enam kui miljon raamatut või nooti. Loodame, et tulevikus liitub platvormiga veel raamatukogusid ja raamatukogude ühine virtuaalne riiul saab pikemaks,” kõneles rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo.

Korraga saab tellida kuni 5 raamatut ja 21 päevaks. Tähtaja saabumisel on võimalik tellimust pikendada. Tellimiseks tuleb registreeruda laenutusplatvormi kasutajaks ja sisselogimisel kasutada riiklikke autentimisvahendeid. MIRKO kaudu tellides tuleb tasuda ainult transpordikulu ja raamat jõuab pakiautomaati või kulleriga koju 2–4 päevaga.

Minu Raamatukogu (MIRKO) laenutusplatvormiga on liidestatud 28 raamatukogu või haruraamatukogu kogud.

 Liitunud raamatukogud

Eesti Hoiuraamatukogu, Eesti Rahvusraamatukogu, Harju Maakonnaraamatukogu, Jõhvi Keskraamatukogu, Jüri raamatukogu, Järvamaa Keskraamatukogu, Lääne Maakonna Keskraamatukogu, Lääne-Virumaa Keskraamatukogu, Narva Keskraamatukogu, Põlva Keskraamatukogu, Rapla Keskraamatukogu, Rõngu Raamatukogu, Viljandi Linnaraamatukogu, Kaitseväe raamatukogu, Saku Vallaraamatukogu koos Kajamaa, Kiisa, Kurtna haruraamatukogudega ning Valga Keskraamatukogu koos Hargla, Kaagjärve, Koikküla, Laatre, Lüllemäe, Sooru, Tagula, Tsirguliina ja Õru haruraamatukogudega.

Laenutusplatvormile lisandub uusi teenuseid
MIRKO platvormile lõimitakse tulevikus veel mitmeid teisi raamatukogude teenuseid. 2023. aastal plaanitakse MIRKO-s avada e-väljaannete laenutus (e-raamatud, e-ajakirjad ja audioraamatud).

Minu Raamatukogu (MIRKO) on arendatud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse innovatsiooni edendavate hangete programmi toel Eesti Rahvusraamatukogu vedamisel koos infosüsteemide arendaja NET GROUP OÜ-ga.

MIRKO-t hoiab töös Eesti Rahvusraamatukogu koos teenuses osalevate raamatukogudega.

Lisainformatsioon
Signe Heiberg
Avalike suhete ja sisekommunikatsiooni ekspert
Eesti Rahvusraamatukogu
+372 56 80 7324

Rahvusvähemustele pühendatud perepäev Säde pargis

/in /by
Rahvusvähemuste päevale pühendatud perepäevaks “Kogu Eesti loeb!” kinkis alanud sügis meile imeilusa ilma ja need, kes kohale tulid said toredate elamuste osaliseks.
Külas oli imeline jutuvestja Polina Tšerkassova, kes võlus kõik kuulajad ära oma olemuse ja lugudega. Polina on veel ka antropoloog ja muusik, oma esinemistes põimib ta kaugetelt maadelt toodud tõsielulugusid ja muinasjutte oma muusikaga, mida ta esitab erinevatel haruldastel pillidel.
Roma-kogukonna tantsugrupp Shukar Roma oma särtsuvate tantsudega tõi ehedaid emotsioone ja lõi päeva lausa särama.
Eesti Pagulasabi ja Eesti muusikute albumi “Kuula mu loo kõla!” esitlus avas akna Eestis uut elu alustanud noorte välismaalase maailma. Mõned aastad Eestis elanud Egiptusest pärit Karim Hossam ja keenialanna Grace Muchiri rääkisid rõõmudest ja väljakutsetest, millega uues keskkonnas kohtutud.
Juris Leimanise raamat “Mustlased Läti metsades, taludes ja laatadel” on ainulaadne sissevaade romade maailma 20. sajandi algul siinkandis. Raamatut esitlesid toimetaja Inge Annom ja projektijuht Risto Järv, luges Tiit Järv. Esitlus pakkus huvitavaid teadmisi selle värvika rahvakillu kommetest.
Jagati rahvuslikke retsepte ja degusteerida ning kaasa osta sai rahvustoite.
Õueraamatukogu ja õpitoad pakkusid uudistamist ja isetegemise rõõmu.
Perepäev oli suur üle-eestiline raamatukogude aasta sündmus, kus üheksas Eesti piirkonnas toimusid sarnased üritused, et tõsta esile meie rahvusvähemusi ja näidata, et raamatukogu teenused on neile kättesaadavad ja nad on igal pool oodatud.
Väärib märkimist, et Valga on sellise sündmuse korraldamiseks eriti sobiv paik, kuna teatavasti on Valga valla elanikkond erakordselt paljurahvuseline – siin elab eestlastele lisaks veel umbkaudu poolesaja rahvuse esindajaid.
Valga keskraamatukogu tänab kõiki panustajaid ja kaasalööjaid: Valgamaa Kutseõppekeskus, Українське товариство і суботня школа Калина м. Валга, Eesti Pagulasabi / Estonian Refugee Council projektijuht Silvia Teras, Polina Tšerkassova, Valga romade kogukonna esindajad, Raamatusõprade klubi, Valga vald, Valga Kultuuri- ja Huvialakeskus, Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla, Valga Avatud Noortekeskus, Juris Freimanis, Birgit Tuulemets ja teised toredad inimesed, kes meile nõu ja jõuga abiks olid.
Keskraamatukogu direktori tänu ka hoolsale raamatukoguperele, kes ühtselt meie kõigi ühise eesmärgi nimel pingutasid.
SUUR AITÄH kõigile külastajatele!
Üritusele pani õla alla Kultuuriministeerium.