8. juunil antakse üle August Gailiti nimeline novelliauhind

Järjekordne August Gailiti nimeline novelliauhind antakse üle 8. juunil Valgas Säde pargis (vihmase ilma korral Valga Muuseumis). Novelliauhina laureaadiks valis žürii sel aastal Katariina Libe ja tema novelli “Enesetapja”.

Auhinnatud teos võlus just musta huumori ja meisterliku sõnakasutusega. Žürii tööd juhtinud kirjandusteadlase, õpetaja ja kirjanik Jaanus Vaiksoo hinnangul on Katariina Libe „Enesetapja“ suurepärane klassikalise novelli näide: napp stiil, täpne sõnastus; lugu, mis lõpeb puändiga. “Žürii tõstiski esile just nimelt novelli sisu ja vormi väga head kooskõla,” märkis Vaiksoo. Nauditavas stiilis jutustatud lugu aktiviseerib tema lugejas olulised lülitid, mis panevad tööle kujutlusvõime ja vallandavad lugemise mõnu tekitavad ained. Sümpaatselt mõjub tema sõnul ka autori must huumor ja eluterve ellusuhtumine. “Kriitiline Gailit oleks novelli kindlasti nautinud,” leiab Vaiksoo.

Žürisse kuulusid peale Jaanus Vaiksoo veel Valga Vallavalitsuse esindajana Tiina Lall, keskraamatukogu lugejate esindajana Endla Schasmin, MTÜ August Gailiti Sünnikodu Seltsi esindajana Heili Kalbri ja Valga Keskraamatukogu direktor Triinu Rätsepp.

Kirjandussündmuse ajakava:
13.00 Ansambel “Koidu Tähed” esinemine
13.15 Žürii esimehe Jaanus Vaiksoo sõnavõtt
13.20 Valga vallavanem Monika Rogenbaum annab üle auhinna
13.25 Auhinnasaaja Katariina Libe sõnavõtt
13.35 Esineb pärimusmuusik Koidu Ahk
13.50 Skulptor Jaak Soansi loeng “Skulpturaalsed jalajäljed Valgas” toimub Valga Muuseumis.
Kirjandussündmust toetab Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp, Valga vald, Valga Muuseum, Valga Keskraamatukogu.
August Gailiti nimeline novelliauhind antakse välja kaheksandat korda. Varasemalt on August Gailiti novelliauhinna võitnud Lauri Sommer, Valdur Mikita, Mehis Heinsaar, Kärt Hellerma, Ervin Õunapuu, Maimu Berg ja Armin Kõomägi.

Ööbikuööd tõid kaasa võrratuid elamusi

Eesti Rahvakultuuri Keskus korraldas kolmandat korda jutuvestmisfestivali Ööbikuööd, mis tõi toredaid sündmusi ka Valga valla raamatukogudesse, koolidesse ja lasteaedadesse.

Muinasjutujooga

Jane Meresmaa-Roosi Muinasjutujoogast võis osa saada 18. ja 19. mail ning seda koguni kuuel korral erinevates Valga valla raamatukogudes ja haridusasutustes.

Muinasjutud inspireerivad meid ja aitavad suurendada meie loomingulisust ning elavdavad meie emotsioone. Jooga aitab omakorda parendada fokuseerimisvõimet ja mälu. Mis saab olla veel parem, kui kaks head tegevust omavahel ühildada, millest saavad kõik ühe hea kogemuse ja võrratu emotsiooni võrra rikkamaks.

Mängulises muinasjutujoogas tuli jutustamisele lugu Näkitüdrukust, kes igatses näha, mis salapärases metsas on. Tal oli teel palju takistusi, aga ta suutis need kõik koos looduses leiduvate abilistega ületada. Jutu käigus muututi nii õõtsuvate kallastega metsajärveks kui sügavaks laaneks, kohtuti erinevate loomade ja lindudega, kes näkitüdrukut tema rännakul saatsid.

Lapsed elasid Jane juhatusel läbi mänguliste jooga-asendite kaasa Näkitüdruku muinasjutule. Helina ja pillihäälte toime rahustas ning headuse loits sisendas positiivsust ja jättis hinge helge meeleolu.

Tunded udus

Samuti 18. ja 19. mail võeti Valga Põhikoolis 1.-3. klasside ja Valga lasteaia „Kasekese“ laste ja õpetajate poolt väga hästi vastu Ivar Lett ja tema etendus „Tunded udus“.

Ivar Lett sai algusest peale publiku oma „paati“. Ta tunnistas hiljem, et poleks soovinud õpetajaid lapsi keelamas ja korrale kutsumas näha. Seda polnud vaja karta, sest õpetajad jälgisid laval toimuvat suure huvi ja kaasaelamisega ning lapsed veelgi enam.

Etendust läbiv teema oli hirm. Hirmul on suured silmad?! Aga kas kõik on ikka päris nii, nagu me olukordi näha tahame või ette kujutame? Kuidas võib hirm ka meile abiks olla? “Tunded udus” ongi lugu hirmust, aga ka sõprusest, hoolivusest ja julgusest ning koos lastega otsiti võimalusi, kuidas oma kartustega hakkama saada. Etendus puudutas hinge ja südant, toimus tõeline kohalolu ja hetkes olemine.

Sinitriibuline unistus

Sandra Lange autorilavastus rääkis fantaasiarikka loo taaskasutusest: vapra plastikpudeli Mulli seiklus sadama kaupluse poeriiulilt Kapteni sinitriibuliseks särgiks! Lavastus inspireeris uskuma oma unistustesse ka siis kui kõik tundub olevat kadunud. Lavastuses õpetatati lastele joonistamise ja värvimaailma loomise kaudu, kui oluline on unistada, oma unistused ellu viia ja kuidas kõik need asjad – ennekõike loodus ja inimene – omavahel seotud on.

 

 

Meie täname kõiki meie esinejaid! Täname lasteaedasid ja koole, õpilasi ja õpetajaid! Täname toetuse ja eestvedamise eest Eesti Rahvakultuuri Keskust. Täname toetuse eest Eesti Kultuurkapitali/ Valgamaa ekspertgruppi.

Kokku oli sündmusi, mis mõeldud küll lastele, kuid millest võisid osa saada ka täiskasvanud üksteist, osalejaid oli kokku 590, neist lapsi 512.

Korraldajad: Valga Keskraamatukogu ja harukogud Lüllemäe, Tsirguliina, Hargla, Õru, Kaagjärve. Partnerid: Lüllemäe Põhikool koos lasteaiarühmadega, Tsirguliina kool, Hargla kool. Õru Lasteaed-Algkool.

Dialooginädal Tsirguliinas

Dialoog 9. klassi õpilastega -“Miks on Tsirguliina koolis hea õppida?”

Koolitusprogramm “Kohalike dialoog kohalikus raamatukogus” toimub sel aastal juba teist korda – fookuses jätkuvalt raamatukogude rolli tugevdamine kogukonnakeskustena. Dialooginädalal 22. maist kuni 26. maini arutletakse mitmetes Eesti raamatukogudes kogukondi kõnetavatel teemadel, enamasti raamatukogudest lähtuvalt, aga on ka arutelusid kirjandusest, kultuurist, noortest seeniorideni.
Üle-eestilisest dialooginädalast saab lugeda sellele lingile liikudes: https://kogu.ee/2023/05/21/raamatukogud-kutsuvad-dialooginadalale-ule-eesti/

Dialoogilaadne varasem kogemus on mul saadud „Arvamusrännakut” läbi viies, mis päris hästi ei õnnestunud. Nüüd on hea võrrelda ja õppida varasemast kogemusest kuidas tänu koolituselt saadud teadmistele, dialoogi läbiviimise põhimõtete rakendamisele õnnestus dialoog “Miks on Tsirguliina koolis hea õppida?” palju paremini. Lisaks teemaküsimusele jagasid õpilased mõtteid ja mälestusi oma põhikooliaastatest ning sellest, mida muuta, et kool oleks senisest veelgi toredam koht õppimiseks, spordiga ja harrastustega tegelemiseks?

Avasõnades selgitasin dialoogi põhimõtteid, eesmärki, vajadust. Ruumi kujundust (miks on toolid ringikujuliselt jms). Rääkisin koolitusest ja üle-eestilisest dialooginädalast. Osalejaid kokku koos õpetajaga oli 14.

Alustasime häälestamisega – kuidas päev algas. Mina näiteks juhtusin varahommikul nägema lendamas kõrvuti kahte kukkuvat kägu.
Enamikul õpilastest oli tavapärane hommik (keda ajas sääsk kell neli üles, kes nägi kureparve. Õpetajal oli vahejuhtum, kus kitsed teel olles panid bussi peatuma.
Olen õpilaste (põhikooli lõpetajate) käest küsinud – mida nad mäletavad esimestest raamatukogutundidest, tegevustest raamatukogus, siis valdavalt ei meenu neil midagi. Sellest teadmisest oligi ajendatud minu dialoogi küsimus ning alustuseks suunasin õpilasi meenutama oma algkooliaastaid – minna mõtetes minevikku. Tore oli jälgida, kuidas mälusopist tulid neil meelde ekskursioonid, ühised kodukülastused nende esimese õpetajaga, mõningate õpetajate tabavad ütlused. Tuletasin neile meelde raamatukoguringi ja mitmeid esitatud näidendeid. Äratundmisrõõm valdas kõiki. Tabasin ennast, et hoopis mina pean järgima dialoogi pidamise põhimõtteid.

Miks siis on Tsirguliina koolis hea õppida? Enim toodi välja, et meil on väike, rahulik, väikeste klassidega maakool, kus kõik tunnevad kõiki. Kooli ümbruses on palju loodust, mis linnakoolis puudub. Hea, et võimaldatakse kasutada tasuta jõusaali. Kiitust jagati ka klassikaaslastele ja õpetajatele. Tundsin huvi, mida kooli lõpetajad sooviksid, et kooli veel paremaks muutuks? Ühiselt kurdeti huviringide vähesuse üle, võiks olla parem koolibussi graafik, mis praegu ei võimalda kaugemal elavatel õpiastel peale tunde kooli jääda.
Väljahäälestamine – mida võtate tänasest koosolemisest (dialoogist) kaasa?

Meeldis ringis istumine ja möödunud aastate, eriliste hetkede meenutamine, mille peale muidu ei oleks tuldud.
Dialoog kui selline oli neile oluline, mõistmaks, et peagi nad enam klassina kokku ei saa. Tõdeti, et neil on kokkuhoidev, sõbralik klass, kes peagi läheb lahku. Ring justkui ühendas neid senisest veelgi enam.
Olen endale tänulik, et peagi põhikooli lõpetavatele noortele sellise võimaluse pakkusin. Iga osaleja sai raamatukogust lahkudes kaasa rullikese tsitaadiga õppimisest ning jutuvurrgi leidis loosi tahtel omaniku.

Aitäh kõigile dialoogis osalejatele!

Tiia Pärnik-Pernik

Kuu viimasel reedel sisetööpäev

Seoses sisetööpäevaga on reedel, 26. mail Valga Keskraamatukogu külastajatele suletud. Palume kasutada raamatute laenutuskappi ja tagastuskasti.

Vabandame võimalike ebamugavuste pärast ja kohtume raamatukogus juba laupäeval.

Ootame kaasa lööma järjekordses kirjandusmängus!

Kirjandusmängu „Kes sellel kuul on sündinud…” maikuu voor ootab vastuseid!
Iga kuu alguses avaldatud küsimus puudutab sellel kuul sündinud eesti kirjandusklassiku loomingut.
Maikuus on sündinud Jakob Tamm, Pedro Krusten, Andres Saal, Heino Kiik ja luuletaja Villem Grünthal-Ridala.
✒️ Mõttetera: „Muusikahuvi on kõigile kuigivõrd juba kaasa antud. Muusika ergutavat taimede kasvu ja soodustavat lehmade piimaandi. Mispoolest peaks inimene muust loodusest kehvem olema? Ka ju kasvame ja oleme ja anname.”
❓ Meie küsime: kes neist viiest eelnimetatust on mõttetera autor? Vihje: ta on mitmete taimedega seotud aimeraamatute autor.
🎈 Aprillikuu auhinna võitja on Anneli Lamp. Palju õnne!
📷 Fotokollaažil ülalpool nimetatud autorid