“Selle kuu klassik” kutsub osalema!

Foto: Knut Hamsun/Wikipedia
Aeg mängida äraarvamismängu „Selle kuu klassik“! Pane end proovile ja võida väärt auhind!
Iga kuu alguses avaldame katkendi just sel kuul sündinud kirjandusklassiku teose algusest. Arvajatel tuleb loetelust leida õige vastus. Õigesti vastanute vahel loosime välja auhinna, milleks on väärt raamat või raamatukogu meene.
📖 Augustikuu klassik – Knut Hamsun
✒️ Mõttetera: Inimesed on kasvanud üles linna hingetus keskkonnas, kaotanud sideme elu juurtega. Minge tagasi!
Helgi Pukk: „Hamsun on sügavat austust vääriv kirjanik. Ta tegi pika elu jooksul ära tohutu suure töö. Elu purustas palju ta illusioonidest, väsitas ja räsis armutult, pani pidevalt proovile. Kõigele vaatamata tunnistas Hamsun: on imetore tunda, et oled elus, naerda iseenda ja oma ebaõnnestumiste üle; vaadata tohutut igatsust tekitavaid sügistähti ja hingata metsa kirgastavat õhku.“
Selle kuu klassik, kirjanik Knut Hamsun (kodanikunimi Knud Pedersen) sündis Kesk-Norras 4. augustil 1859. aastal. Oma esimese teose kirjutas Hamsun pseudonüümi Knut Pedersen Hamsund all kaheksateistaastasena. Läbimurre kirjanduses tuli aastal 1890 romaaniga “Nälg”. Hamsunist sai kiiresti tunnustatud kirjanik. Aastal 1917 ilmus kirjaniku kuulsaim teos “Maa õnnistus”, mille eest Hamsun pälvis 1920. aastal Nobeli auhinna.
Mängus osalemiseks:
🔹 tutvu küsimusega ja leia vastus meie raamaturiiulitelt
🔹vastuse võid kirja panna ka raamatukogu teenindusletis
Teosed on Valga Keskraamatukogu avariiulil. Vastuseid ootame iga kuu viimaseks kuupäevaks. Õige vastuse ja loosimise tulemuse avalikustame uue kuu esimesel nädalal.
Ja nüüd kirjandusmängu „Selle kuu klassik“ juulikuu võitja! Katkend oli Ernest Hemingway teosest „Kellele lüüakse hingekella“. Auhinna õige vastuse eest saab loosi tahtel Anette Roop. Palju õnne! Võitjaga võtame ühendust.
Täname kõiki osalenuid. Soovime edu järgmistes kirjandusmängudes!

Raamatukogude aastal räägime meie raamatukogudest: Laatre raamatukogu

Fotod: Triinu Rätsepp

Tänavune aasta on kuulutatud raamatukogude aastaks. Valga vallas on käesoleva aasta seisuga kümme raamatukogu – keskraamatukogu ja üheksa haruraamatukogu. Just raamatukogude aastal on kohane vaadata tagasi, aga ka ettepoole – kust me tuleme, kus oleme praegu ja kuhu oleme teel. Tutvustame meie tublisid raamatukogusid ükshaaval, seekord teeme tutvust Laatre raamatukoguga (Kirja pani Laatre raamatukogu juhataja Ene Kahro).

Laatre raamatukogu on vaatamata raskustele alles ka 108 aastat hiljem

1914. aastal asutati Laatres seltsi Kaja raamatukogu. Laatre Hariduse Selts Kaja jätkas tegevust ka Eesti Vabariigis. Seltsil oli raamatukogu, mis asus valla magasiaidast ümber ehitatud majas ja kus oli ligikaudu 500 eksemplari raamatuid. Raamatukogu arenes, näiteks 27. märtsil 1927. aastal peetud seltsi aastakoosolekul määrati 3000 marka raamatukogu täiendamiseks, 300 marka ajakohase kapi muretsemiseks ja 1000 marka kooli raamatukogu toetamiseks. Raamatukoguhoidjaks  valiti preili J. Kurvits.

Pärast Teist maailmasõda alustas raamatukogu Harald Rebase juhatamisel tööd 20. detsembril 1946. aastal juba Laatre 7-klassilise kooli ruumides ning sealtpeale raamatukogu kolis ühtelugu ja juhatajad vahetusid sageli. Järgmisel kahel aastal paiknes raamatukogu rahvamaja ühes ruumis, juhataja oli Salme Põder. 1949. aastal sai raamatukogu asupaigaks koolimaja klassiruum, juhatajaks Armilda Lindpere. Alates 1950. aastast oli raamatukogul kolhoosi Stalini Tee kontorihoones üks tuba. Aastatel 1951-53 oli juhataja Juta Kaaramaa ning 1953-56 Evi Sõrmus.

Raamatukogu saatus on kulgenud tõusude ja mõõnadena. Asutus likvideeriti  15. aprillil 1956. aastal ja teavikud anti üle Tsirguliina raamatukogule. Tõlliste küla rahvasaadikute nõukogu 27. detsembri 1967 otsusega muudeti aga alates 1. jaanuarist 1968 Iigaste külaraamatukogu Laatre külaraamatukoguks. 1968. aastal oli raamatukogu avatud teisipäeval, neljapäeval ja reedel ning laenutuspunkt Iigastes esmaspäeval ja kolmapäeval. Pärast Iigaste laenutuspunkti kadumist oli raamatukogu alates 1983. aastast avatud viiel nädalapäeval. Laenutuspunkte on ka varasemalt tegutsenud ning samuti tehti peredel kojukannet. Taasavamisaastast kuni 2002. aasta lõpuni töötas raamatukogu juhatajana Elvi Kängsepp. Alates 1. jaanuarist 2003 töötan raamatukogus mina.

Ajalooallikatest on näha, et raamatukogul pole olnud paikset asukohta ning ajad on olnud rasked. 1973. aastani paikneti kaupluse ja selle juhataja korteriga ühes hoones, mille valmimisaasta oli 1860. Aastatel 1973-1988 tegutseti 1959. aastal ehitatud elumajas. Ka edaspidi oldi kortermajades: aastatel 1988-1996 viiekorruselises keskküttega majas ning aastast 1996 kuni aastani 2013  kolmekorruselises elektriküttega majas. 2013. aasta 1. aprillist avati  raamatukogu Vabaajakeskuse ruumidesse, mis on eelnevast mõne ruutmeetri võrra suurem ja külmade ilmadega üsnagi jahe. Osteti ka uued riiulid ja töölaud.

Raamatukogu sai 2004. aasta oktoobris Kultuuriministeeriumilt oma esimese arvuti lugejate tarbeks. Raamatukoguhoidja tööarvuti ja laenutusprogramm RIKS saadi 2009. aastal ning varsti alustatigi elektroonilise laenutusega.

Laatres oli algkool 2005. aasta õppeaasta lõpuni ning kurb on, et peale algkooli kadumist hakkas vähenema ka laste raamatukogu külastamine. Kuid toimetame ikka kogukonnaga koostöös. Näiteks oli käesoleval aastal Vabaajakeskusega koostöös pouring-akvarelli õpituba, kohtusime kirjanik Leelo Kassikäpaga. Raamatukogus tegi kaugtööd ja kohtus elanikega vallavanem.