Helget ja rahulikku pühadeaega!

Raamatukogude aastal räägime meie raamatukogudest: Valga Keskraamatukogu

Foto: Zenckeri villa aastal 1937. Allikas: Tallinna Linnamuuseum/ Autor: Sarap, Carl

Raamatukogude aasta on küll lõppenud ja juba ka antud üle teatepulk järgmisele teema-aastale – liikumisaastale. Siiski räägime veel raamatukogudest. Oleme raamatukogude aasta puhul andnud teile, head lugejad, ülevaate järgemööda kõigist Valga valla haruraamatukogudest. Nüüd on järg Valga Keskraamatukogu käes vaadata tagasi, aga ka ettepoole kust me tuleme, kus oleme praegu ja kuhu oleme teel. (Kirja pani Valga Keskraamatukogu direktor Triinu Rätsepp ja Endla Schasmin.)

Valga Keskraamatukogu on üks vanimaid rahvaraamatukogusid Eestis

Küllap teate kõik muinasjutulise torniga kollast maja Säde pargi servas. Siin asub Valga Keskraamatukogu – pika ja väärika ajalooga asutus, julgelt tulevikku vaatav asutus. Ja just tänavu sai Valga Keskraamatukogu „kodu“, Zenckeri villa, 120aastaseks. Valga Keskraamatukogu sünniks aga peame aastat 1865, kui Valgas avati linnaraamatukogu. Sel ajal ei olnud Valga kahe riigi vahel jagunev piirilinn, vaid Venemaa keisririigi kreisilinn, mis asus kahe kultuurikeskuse – Tartu ja Riia – vahel, olles ka ise edumeelne kultuuri- ja hariduslinn. Valgas tegutses Liivimaa kihelkonnakooliõpetajate ja köstrite seminar, mille juhatajal Jānis Cimzel ja tema mõttekaaslastel oli suuri teeneid raamatukogu asutamisel.

Walksche Stadt Bibliotheki põhimääruse kinnitas Valga linna raad veebruaris 1865. Raamatukogu asus Raekojas. Kuigi raamatukogu oli sel ajal saksakeelne, oli see kultuurikoldeks ka haritud eestlastele. Esimesel tegevusaastal muretseti raamatukogusse 436 köidet. Arhiivimaterjalide põhjal saame öelda, et linna raamatukogu eksisteeris iseseisvalt vähemalt 1909. aastani, peale seda anti raamatukogu üle Valga Eesti Karskuse Seltsile.

21. aprillil 1925. aastal avati Valga linna raamatukogu teistkordselt nimetusega Walga Linna Awalik Raamatukogu ja sellest ajast alates tegutseb raamatukogu järjepidevalt tänaseni. Raamatukogu asus siis tollase postimaja teisel korrusel. Raamatukogu avamisel oli raamatuid 563, fond kasvas jõudsalt – 1939. aastaks oli see kasvanud 5 200 köiteni. Valga Linnaraamatukogust oli saanud täielikult väljakujunenud kultuuriasutus, millel oli tähtis osa linnaelanike vaimuelus.

Järgnevatel murrangulistel aastatel muutus palju. Nõukogude võimu saabumisega nimetati Valga Linna raamatukogu ümber Valga Maakondlikuks keskraamatukoguks ja  allutati poliitharidusosakonnale, algas fondide puhastamine “poliitiliselt kahjulikust kirjandusest”. Heitlikel aegadel paraku omaaegne fond hävis veelgi ja tänase päevani on sellest säilinud ainult sadakond raamatut. Aastate jooksul on raamatukogu jõudumööda juurde hankinud olulise tähtsusega vanu trükiseid ja nüüdseks on enne 1940. aastat ilmunud raamatuid umbes 200. Kõige väärtuslikumaks neist võib pidada 1864. aastal ilmunud Helme algkooli õpetaja Andreas Erlemanni poolt koostatud “Musika öppetus”, mis on esimene eestikeelne muusikateooria õpik üldse.

Traagiline oli raamatukogule 1941. aasta suvi, mil põgenevad Nõukogude väed hukkasid juhataja Aleksander Ojakääru. Tema tööd jätkas abikaasa Hilda-Emilie.

Raamatukogule anti 1944. aastal uued ruumid Jaani kiriku taha Gensi majja, kuid sinna jäädi vaid üürikeseks ajaks. Jõuti veel kuus korda kolida, enne kui endisesse pangahoonesse Aia tänavas saadi ruumid, kuhu jäädi tervelt 48 aastaks. Aia tänavale kolimisega sai raamatukogu justkui uue hingamise ja hakkas lõpututest kolimistest ja sõjakaosest toibuma. 1950. aastal asutati Valga linna lasteraamatukogu. Aasta hiljem sai lastekogu juba eraldi ruumid praeguse Vabaduse, toonase Võidu tänava majja number 8. Seitse aastat hiljem koliti juba suurematesse ruumidesse samal tänaval.

Sõjajärgne aeg ei olnud siiski raamatukogule sugugi soodne. Puudus oli eriharidusega töötajaist ja juhatajad vahetusid sageli. Olukord muutus, kui 1970. aastal sai juhatajaks Salme Vainlo, kes jäi ametisse 29 aastaks. Seda aega loetakse stabiilseks ja tulemuslikuks. 1975. aastal toimunud raamatukogude tsentraliseerimise tulemusena nimetati kogu Valga Keskraamatukoguks ja lasteraamatukogu muutus lastekirjanduse osakonnaks. Lisaks eraldusid teenindusosakond ja komplekteerimis-töötlusosakond. Teenindusosakonna kooseisu kuulus ka raamatubuss, seitsmekümnendate lõpus lisandus metoodika- ja bibliograafiaosakond.

Alates aastast 1993 on raamatukogu linna allasutus. 1996. aastal kolis raamatukogu kaunisse majja linnapargis, tiigi ääres – Valga Linnavalitsus otsustas anda raamatukogu kasutusse renoveeritud Zenckeri elamu-villa. Maja on ehitatud ja projekteeritud Karl Schmidti poolt 1902. aastal Kaagjärve mõisavalitseja Zenckeri tellimisel. Hoones oli kasulikku pinda enneolematult palju – 751 ruutmeetrit. Varem neljas erinevas majas paiknenud osakonnad said nüüd kõik ühe katuse alla.

Peale uude majasse kolimist alustati automatiseerimisega: kasutusele võeti programm nimega Kirjasto, loodi elektronkataloog, avati avalik internetipunkt. Peatselt mindi üle arvutilaenutusele, alustati koduloolise andmebaasi loomist, loodi esimene koduleht. Aastal 2003 asendati esialgne nüüdisaegsema programmiga RIKS, mis on tuttav praegustele lugejatele.

Koostöös omavalitsusega antakse alates 2009. aastast välja August Gailiti novelliauhinda, mis määratakse kõige nipernaadilikuma novelli eest. Tuleva aasta aprillis on see aeg, kus leiab omaniku järjekorras juba kaheksas novelliauhind.

Valla raamatukogud töötavad ühise eesmärgi nimel

Pärast 2017. aastal toimunud kohalike omavalitsuste ühinemist kuuluvad Valga Keskraamatukogu struktuuri ka üheksa haruraamatukogu Valga vallas – Hargla, Kaagjärve, Koikküla, Laatre, Lüllemäe, Sooru, Tagula, Tsirguliina ja Õru raamatukogud. Meie raamatukogudes töötab täna 22 raamatukoguhaldjat. Lisaks leiate Valga raudteejaamast Ränduriraamatukogu. Meie missioon on olla inimesele võimalikult lähedal ja kättesaadav. Raamatukogude igapäevane tegevus toetab Valga valla kodanikku, olles kaasavaks kultuuri-, haridus- ja kogukonnakeskuseks kogu inimese
elukaare vältel, panustades ühtlasi ka infopädevuste arendamisse. Oleme maakondlik rahvaraamatukogude kompetentsikeskus ja partneriks piirkonnas tegutsevatele asutustele.

Raamatukogude põhiülesanneteks on lugejale vajalike teavikute kogumine, hoidmine, kättesaadavaks tegemine ja avalikele teenustele juurdepääsu tagamine. Valga Keskraamatukogu täidab täiendavalt raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesandeid – statistika, nõustamine, komplekteerimine, aruandlus. Koostöös Valgamaa Arenguagentuuriga viime ellu maakondlikke konkursse õpilastele. Aga see pole veel kõik. Raamatukogu korraldab üritusi erinevatele vanusegruppidele. Igakuiselt koostatakse näituseid ja väljapanekuid, võimalusel võetakse
vastu ka külalisnäituseid.

Töö laste ja noortega on meile väga südamelähedane. Lastele ja noortele korraldame kohtumisi kirjanikega, ettelugemisi, raamatukogutunde, lugemisprogramme ja veel mitmeid teisi tegevusi. Vahendame üle-eestilisi algatusi ja programme. Täiskasvanutele korraldame samuti erinevaid sündmusi, näiteks kohtumisi kirjanikega, raamatuesitlusi, loenguid, õpitubasid. Raamatukogus
on võimalik rentida seminariruumi oma ürituse jaoks või teha hoopis kaugtööd.

Peame vahvaks, kui raamatukogu ka ise seinte vahelt välja tuleb ja oma võimalusi ja tegevusi tutvustab. Seetõttu oleme näiteks 2022. aastal käinud ise koolides koos külalistega ning osalenud suurematel üritustel väljaspool meie maja. Võimalust mööda soovime sellega jätkata ka tulevikus.

Soovime olla võimalikult kogukonnasõbralikud ja usaldusväärsed. Meie töötajad on inimesi väärtustavad abivalmis kogukonnahoidjad, kes läbi professionaalsuse ja paindlikkuse aitavad kodanikel reageerida ühiskonnas toimuvatele muutustele. Meie kogud lähtuvad lugejanõudlusest, toetades igakülgselt kultuuri, elukestvat õpet ja vaimset tervist. Meil on head ja toetavad koostööpartnerid (valla asutused, koolid, lasteaiad, Valgamaa Arenguagentuur jt), kellega koostöös saame kujundada lastes ja noortes lugemisharjumust ja raamatute armastust. Suur kummardus ja tänu neile meie poolt!

Päev-päevalt töötame selle nimel, et tagada paindlikud lisavõimalused raamatukoguteenuse kasutamiseks. Täna toetab seda raamatukapi olemasolu, kuhu endale sobival ajal raamatuid on võimalik tellida, samuti on olemas tagastuskast, kuhu saab möödaminnes loetud kirjavara tagastada. Püüdleme kaasaegsete lahenduste poole, näiteks iseteenidusvõimaluse loomine.

Raamatukogu asub ilusas majas ja ilusas ümbruses, kuid meie maja vajab väga renoveerimist, et saaksime muuta raamatukoguteenuse ja -sisekeskkonna kaasaegseks ja võimalikult lugejasõbralikuks. Teame, et ressursside leidmine selleks pole lihtne, kuid usaldame elu …

Mööda on saamas tegus ja toimekas raamatukogude aasta 2022, millest täpsemalt kirjutame juba jaanuaris. Kuni 31. detsembrini ootame veel ideekavandeid Valga Keskraamatukogule uue logo leidmiseks, mille kohta leiab rohkem infot meie kodulehe uudistest. Kindlasti on ka saabuv 2023. aasta sama toimekas. Ikka oma lugejate käsutuses ja sooviga saada paremaks ja kättesaadavamaks.

Kohtume ikka raamatukogus!

Raamatukogu lahtiolekuajad jõulude ja aastavahetuse ajal

Raamatukogu on jõulude ja aastavahetuse ajal:

AVATUD

23. detsember kell 10.00-15.00
31. detsember kell 10.00-12.00

SULETUD

22. detsember – koolituspäev
24.-26. detsember
30. detsember – kuu viimane reede- sisetööpäev
1. jaanuar

Raamatukogu on avatud tavapärastel aegadel alates 2. jaanuarist.

 

 

 

Hüvasti, raamatukogude aasta! Tere tulemast, liikumisaasta!

Täna siis jäigi see seljataha. Täna tõmbasime sümboolselt joone alla raamatukogude aastale ja tegime ruumi järgmisele teema-aastale – liikumisaastale.
13. detsembril üle Eesti toimuvat raamatukogude aasta lõpetamist ühendaski teatepulga üleandmine ning kirjanduslik liikumismäng, mis loob silla eesootava liikumisaastaga. Sel puhul said meie tänased külalised – suuremad ja väiksemad – osa võtta võistkondlikust sporti ja kirjandust ühendavast meeleolukast võistlusmängust, mis koosnes viktoriinist, raamatuseljaluulest, palliviskest ja muust teemakohasest.
Pakkusime külalistele Valga vallavalitsusest ülevaadet meie tegusast aastast ning teatepulgana andis raamatukogu direktor Triinu Rätsepp spordi valdkonda esindavale asevallavanem Maarja Mägile üle raamatu “Lembitu Kuuse KULD”, milles jagatakse mälestusi väljapaistvast, legendaarsest spordireporterist.
Meie, raamatukogutöötajate jaoks tähendas möödunud Raamatukogude aasta 2022 eelkõige huvitavaid kohtumisi erakordsete inimestega, põnevaid ja iselaadseid sündmusi, toredaid elamusi ja väga erinevaid emotsioone.
Ja seda kõike tänu teile, head raamatukogu külastajad ?!
Kohtume ikka raamatukogus!!!
Raamatukogude teema-aasta kutsus ellu Kultuuriministeerium ja seda korraldas koostöös 870 raamatukoguga Eesti Rahvusraamatukogu.
Rohkem pilte SIIN

Raamatukogude aasta annab teatepulga üle liikumisaastale

Täna, 13. detsembril annavad üle Eesti toimuvatel tseremooniatel raamatukogude aasta eestvedajad teatepulga üle 2023. aastal toimuva liikumisaasta korraldajatele. Kokku on toimunud raamatukogude aastal enam kui 2000 raamatukogundust populariseerivat sündmust. Teema-aasta vahetumise keskne sündmus toimub Tallinnas Rahvusraamatukogus algusega kell 10.

„Raamatukogude aasta on näidanud, et raamatukogudel on Eesti inimeste eludes väga oluline koht. Teema-aasta kinkis üle 2000 sündmuse, kuid sellest suurem võit on see, et raamatukogudest räägitakse üha enam ning neid on hakatud vaatama uue pilguga,“ sõnas Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo. „Raamatukogu pole enam ammu üksnes raamatute kodu, vaid palju enamat – ühiskonnas avatud dialoogi edendaja, paik, mis toob inimesed kokku ja pakub võimalusi kaugtöö tegemiseks, 3D printimiseks, spordivarustuse laenutamiseks ja paljuks muukski,“ lisas Andresoo.

„Raamatukogude aasta on tõstnud esile raamatukogud ja nende tegevuse ning andnud tõuke edasiseks arenguks. Raamatukogud vaatavad aina enam tulevikku ning nende tähendus ja roll on teema-aasta jooksul laienenud. Paljudest raamatukogudest on saanud olulisimad kogukonnakeskused. Tervele vaimule peab olema koduks aga terve keha – algaval liikumisaastal võiks igaüks just sellest mõttest tõukuvalt enda samme seada ning muuta liikumine iga päeva loomulikuks osaks,” rääkis kultuuriminister Piret Hartman.

13. detsembril üle Eesti toimuvat raamatukogude aasta lõpetamist ühendab teatepulga üleandmine ning kirjanduslik liikumismäng, mis loob silla eesootava liikumisaastaga. Samas on iga sündmus korraldava raamatukogu nägu ning kavast võib leida ka laternamatka, erinevaid kontserte, käsitöölaada ja palju muud. Üle-eestilised sündmused leiab www.raamatukogudeaasta.ee/sundmus/raamatukogude-aasta-lopetamine/

Rahvusraamatukogus toimuva sündmuse juhatavad kell 10 kõnedega sisse kultuuriminister Piret Hartman, Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo ja Liikumisharrastuse Kompetentsikeskuse juht Alo Lõoke. Kõigil huvilistel on võimalik osa võtta kirjanduslikust liikumismängust, Liisi Koikson Trio kontserdist ning kirjanduslikust tuurist Kadriorgu.

Raamatukogude teema-aasta kutsus ellu Kultuuriministeerium ja seda korraldas koostöös 870 raamatukoguga Eesti Rahvusraamatukogu.

Stina Pley
Raamatukogude aasta kommunikatsioonispetsialist

Äraarvamismäng “Selle kuu klassik” kutsub taas!

Ja nüüd selle aasta viimane äraarvamismäng „Selle kuu klassik“! Pane end proovile ja võida väärt auhind!
Iga kuu alguses avaldame katkendi just sel kuul sündinud kirjandusklassiku teose algusest. Arvajatel tuleb loetelust leida õige vastus. Õigesti vastanute vahel loosime välja auhinna, milleks on väärt raamat või raamatukogu meene.
? Detsembrikuu klassik – Gustave Flaubert
✒ Mõttetera: „Mina ei otsi mitte sadamat, vaid ulgumerd…“
Lauri Leesi: „Loomulikult eeldab Flaubert’i looming erudeeritud lugejat. Kes aga veel erudeeritud lugeja pole, kuid selleks saada tahab, see lugegu läbi Flaubert’i looming, ja ongi ülikool selja taga.“
Prantsuse kirjanik Gustave Flaubert sündis 12. detsembril 1821. aastal Ülem-Normandias Rouenis. Loomingu aluseks peab Flaubert tegelikkuse põhjalikku uurimist – kunstnik peab olema erapooletu teadlane.
1857. aastal ilmus tema olulisim teos „Madame Bovary“ (e.k. 1934, 1985). Tegemist on romantismivastase romaaniga, autor naeruvääristab romantikute subjektivismi, lüürilisi emotsioone, püüdlusi muuta tegelikkust vastavaks oma soovunelmatele ja fantaasiatele. Romaanis räägitakse provintsielust. Pärast ilmumist anti romaan kõlbluse ja religiooni solvamise pärast kohtu alla. Flaubert mõisteti õigeks.
Mängus osalemiseks:
? tutvu küsimusega ja leia vastus meie raamaturiiulitelt
? vastuse võid kirja panna ka raamatukogu teenindusletis
Vastuseid ootame iga kuu viimaseks kuupäevaks. Õige vastuse ja loosimise tulemuse avalikustame uue kuu esimesel nädalal.
? Ja nüüd kirjandusmängu „Selle kuu klassik“ oktoobrikuu võitja! Katkend oli Mark Twaini teosest „Prints ja kerjus“. Auhinna õige vastuse eest saab sel korral Üllar Kadai. Palju õnne! Võitjaga võtame ühendust.
Täname kõiki osalenuid!
Foto: Gustave Flaubert 1865. aastal/Wikipedia: Nadar

Noorte etluskonkursi “Koidulauliku valgel” tulemused on selgunud!

Teisipäeval, 29. novembril toimunud üleriigilise etluskonkursi “Koidulauliku valgel” Valgamaa eelvoorus said noored proovile panna oma etlemisoskuse ja -julguse, ühtlasi selgusid lõppvooru pääsejad.
Konkurss toimus kahes vanuserühmas – 5.-9. ja 10.-12. klass – ning esitada tuli üks Lydia Koidula ja üks Kersti Merilaasi luuletus või proosapala. Esitused olid kohati niivõrd tasavägised, et nagu sageli varasemaltki läks otsuse tegemine keeruliseks. Lisaks auhinnalistele kohtadele anti välja kokku kolm eripreemiat.
Tulemused 5.-9. klasside arvestuses:
1. koht: Marta Purga (Riidaja Põhikool, 9. klass. Õpetaja Eve Toompalu);
2. koht: Ly Sandra Solbaja (Valga Põhikool, 8. klass. Õpetaja Pauliina Võõras;
3. koht: Mirell Murumaa (Tsirguliina Kool, 9. klass. Õpetaja Ülle Vihma);
Eripreemiad: Anette Lee (Valga Põhikool, 6. klass. Õpetaja Ene Sõstar) ja Kristo Reiljan (Valga Põhikool, 8. klass. Õpetaja Pauliina Võõras).
Tulemused gümnaasiumiastme arvestuses:
1. koht: Lisette Lee (Valga Gümnaasium, 11. klass. Õpetaja Varje Schmidt);
2. Alina-Lisett Anufrijeva (Valga Gümnaasium, 12. klass. Õpetaja Varje Schmidt);
3. koht: Diana Raid (Valga Gümnaasium, 12. klass. Õpetaja Varje Schmidt);
Eripreemia: Sigrid Lindoja (Valga Gümnaasium, 11. klass. Õpetaja Varje Schmidt).
Lõppvoor toimub 12. detsembril Pärnu Koidula Muuseumis ja sinna pääseb mõlemast vanusegrupist 1 maakonna ja 1 linna parim esineja. Valga linna lähevad esindama Ly Sandra Solbaja ja Lisette Lee, Valgamaad Marta Purga.
Täname julgete ja meeleolukate esituste eest kõiki osavõtjaid ja nende juhendajaid!
Etluskonkurss “Koidulaulik valgel” toimus seekord juba juba 26. korda. Ürituse toimumist toetasid Valgamaa Arenguagentuur ja Valga Keskraamatukogu.