1.-2. juuli on raamatukogu suletud

Valga Keskraamatukogu on 1. ja 2. juulil suletud seoses töötajate koolitusreisiga.
1. juulil kl 9.00-17.00 täidetakse tellimusi raamatukappi.
Tagastatavad raamatud saab ära anda mõlemal päeval raamatute tagastuskasti.

Täname mõistva suhtumise eest!

Raamatukogu lahtiolekuajad jaanipühade ajal

Raamatukogu on võidupüha ja jaanipäeva ajal:

AVATUD 22. juunil kell 10.00-15.00
SULETUD 23. ja 24. juunil

Toredat jaaniaega kõigile lugejatele!

Raamatukogude aastal räägime meie raamatukogudest: Kaagjärve raamatukogu

Foto: Valga Muuseum, VaM F 2338 Kaagjärve kõrts ja ait.

Tänavune aasta on kuulutatud raamatukogude aastaks. Valga vallas on käesoleva aasta seisuga kümme raamatukogu – keskraamatukogu ja üheksa haruraamatukogu. Just raamatukogude aastal on kohane vaadata tagasi, aga ka ettepoole – kust me tuleme, kus oleme praegu ja kuhu oleme teel. Tutvustame meie tublisid raamatukogusid ükshaaval, seekord teeme tutvust Kaagjärve raamatukoguga. (Kirja pani Kaagjärve raamatukogu juhataja Eva Kalu). 

Kaagjärve raamatukogu pakub mitmekesist tegevust

Kaagjärve raamatukogu sai alguse Kaagjärve Rahvaraamatukogu Seltsist, mille asutasid 12. novembril 1913. aastal ärksamad põllupidajad. Seltsi eestvedajateks olid Johannes Tuvikene, Johannes Sööt ja J. Rebane. Selts sai raamatukogu pidamiseks tegevusloa 1914. aastal, milles oli kokku 68 asutajaliiget. Kogus oli 1920. aastaks kokku 244 raamatut, 78 lugejat ja tehtud 1673 laenutust. Raha raamatute ostmiseks saadi liikmemaksudest, pidude sissetulekutest ja korjandustest. Seltsi esialgne põhiülesanne oli raamatute soetamine ja laenutamine.

1939. aastaks oli raamatukogu jõudnud heale järjele, sisaldades tol ajal ilmunud klassika paremikku. Pärast teist maailmasõda taasavati Kaagjärve raamatukogu 7. detsembril 1944. aastal. Raamatukogu tegutses tol ajal rahvamaja agitpunkti punases nurgas, kus sai kokku kasutada 60 m² ulatuses ruume. Rahvamaja ruumidesse jäi raamatukogu 1985. aastani. Sõjajärgsel ajal hävitati kahjuks valdav osa Kaagjärve Raamatukogu Seltsi raamatutest, kuna need olid tol ajal poliitiliselt sobimatud.

Nõukogude ajal praktiseeriti palju raamatukoguvälist teenindust, kus organiseeriti rohkemate lugejate värbamiseks kirjanduse kojukannet. Keskmiselt oli Kaagjärve raamatukogul kolm rändraamatukogu ja vähemalt üks laenutuspunkt. Kaagjärve algkooli juures teenindati lugejaid 1987. aastani.

Lugejate ja külastuste arv suurenes oluliselt 1985. aastal pärast külakeskuse 3-toalisesse ahiküttega korterisse (47 m2) kolimist. Sealtmaalt koliti veel kolm korda:

  1. aastal 4-toalisse mugavustega korterisse (78 m2) majas, kus peale raamatukogu asusid veel sidepunkt, arstipunkt ja kommunaalteenuste kontor.
  2. aastal saadi raamatukogule sama suur pind nagu varasemaltki (78 m2), kuid see asus külakeskusest kaugemal.
  3. aastal liikus raamatukogu samasse korterelamusse (Keskuse 11), kus tegutseti ka aastal 1994. Kasutusel on kaks korterit – üks raamatukogu, teine külakeskuse jaoks.
  4. aastal sai raamatukogu endale esimese arvuti, millega seoses avati avalik internetipunkt (AIP), mille külastatavus oli väga suur, sest tegemist oli küla ühe esimese arvutiga. Headest arengutest on märkimisväärne, et 2021. aastal sai raamatukogu kööginurga, kus on võimalik erinevaid õpitube ja üritusi läbi viia.

Hea on tõdeda, et raamatukoguga ühes majas asub ka lasteaed, kellega teeme tihedalt koostööd. Koos väikeste sõpradega meisterdame, joonistame, loeme ja teeme palju erinevaid tegevusi. Nii anname juba maast madalast edasi teadmist, et raamatukogu pole üksnes koht, kust laenutada raamatuid, vaid siin on võimalus väga paljudeks erinevateks tegevusteks. Reedeti tegutseb raamatukogus ka lastele mõeldud kunstiring, mis on väikeste kunstnike seas väga armastatud.

Kaagjärve raamatukogu külastajad on väga toredad ja toetavad. Olen proovinud tuua raamatukokku palju uusi sündmusi ja traditsioone eesmärgiga kutsuda rohkem inimesi raamatukogusse. Ootan ka kogukonna initsiatiivi. Hea on tunda, et külaelanikud teavad, et neil on olemas koht, kuhu neid alati oodatakse ning kust saavad nad abi ja tuge. Raamatukokku on loodud ka kaugtöökoht – rahulik paik, kuhu igaüks saab tööd tegema tulla. Kaugtöökoha puhul on suurepärane ka see, et koolitöö tegemisel saab vajalikku materjali alati raamatukogust otsida. Soovin kõigile ilusat raamatukogude aastat ja ootan Teid ikka raamatukogus!

Huvitavaid noppeid Kaagjärve raamatukogu ajaloost

  • Kaagjärve Rahvaraamatukogu Selts asutati 12. novembril 1913. aastal. Asutajateks olid tolleaegsed ärksamad põllupidajad eesotsas Joh. Tuvikene, Joh. Sööt, J. Rebane jt.
  • Avaliku raamatukogu avamiseks anti luba 1914. aastal (Postimees 20. jaanuar 1914 nr 15 lk 3).
  • märtsil 1914 pidas selts oma esimese koosoleku. Kahe kuu tegutsemise tulemused: liikmeid 68, sissetulek 124 rubla, väljaminek 60 rubla. Otsustati muretseda vajalikku inventari (Postimees 11. märts 1914 nr 57 lk 2).
  • Tegutsemiseks üüriti ruum endise Kaagjärve mõisa Järve kõrtsi majas. Algaastail tuli seltsil võidelda suurte raskustega. Alles siis, kui saadi annetuste toel muretseda näitelava jaoks vajalikud asjad ja korraldada pidusid, hakkas seltsi majanduslik olukord paranema. Ruumides tehti remonti.
  • a. jaanipäeval peeti esimene pidu oma remonditud ruumides. Ette kanti kaks segakoori laulu, kaks näitemängu ja naljaettekandeid. Peo sissetulek oli 1200 marka.
  • aastal toetas riik raamatukogusid. Kaagjärve rahvaraamatukogu sai 2500 marka toetust. Peale selle saadi veel 7 nimetust raamatuid, igat 7 eksemplari. Raamatukogusid toetas Eesti riik ka edaspidi.
  • aasta koosolekul otsustati kõrtsihoone ümber ehitada. Selleks otsustati võtta laenu kultuurkapitalist. Projekti järgi läheb ümberehitus maksma 404 040 marka. Ehituse käigus viiakse näitelava hoone teise otsa endise kõrtsi rehealusesse. Peale selle saavad oma korralikud toad näitlejad, jalutus-, riidehoiu-, einelaua ja raamatukogu ruumid. Majahoidja saab elukorteri. Saalis on ette nähtud 182 istekohta, peale selle seisukohad.
  • aasta koosolekul otsustati astuda haridusliidu liikmeks ja muuta põhikirja.
  • aasta koosolekul nõuti, et juhatus astuks samme seltsi maa ja majade ära ostmiseks.
  • Aastatel 1940 – 1944 raamatukogu ilmselt ei töötanud ja raamatud olid laiali kantud. Raamatud korjas kokku 1944. aastal E. Tompel, kui asus rammatukoguhoidja ametisse. Peale sõda töötas raamatukogu kahes väikses toas Järve kõrtsi hoones.
  • Viiekümnendatel aastatel oli Kaagjärve raamatukogu ENSV parim ning hoidis kolm aastat järjest enda käes ENSV kultuuriministeeriumi rändlippu.
  • aastal asus tööle Mare Lillemets ja raamatukogu kolis Alamõisasse ühte 3-toalisse ahjuküttega korterisse.
  • aastal koliti ümber 4-toalisse keskküttega korterisse.

Allikas: Karula Muinsuskaitse Selts 

Dialooginädal toob avalikud arutelud raamatukogudesse üle Eesti

Dialooginädal toob avalikud arutelud raamatukogudesse üle Eesti

7.-9. juunil toimub raamatukogude aasta dialooginädal, millega kulmineerub teema-aasta raames algatatud koolitusprogramm Kohalike dialoog kohalikus raamatukogus”. Arutelud kohalikele kogukondadele olulistel teemadel toimuvad 12 raamatukogus üle Eesti. Sündmuse eesmärk on tugevdada raamatukogude rolli kogukonnakeskustena.

Raamatukogude aasta projektijuhi Liina Valdre sõnul on raamatukogud muutumas üle Eesti järjest enam kogukonnakeskusteks. „Eestis on üle 800 raamatukogu, kusjuures paljudes kohtades ongi see kogukonnale üks vähestest ühistest kohtumispaikadest. Dialooginädalaga toetamegi raamatukogutöötajaid oskustega, mis aitavad kogukonna hoidmisele ja arendamisele kaasa,” selgitas Valdre.

„Esimesed 12 raamatukogutöötajat on läbinud raamatukogude aastal esmakordselt ellukutsutud koolituse ning omandanud kohalike vestluste käivitamise ja hea aruteluruumi loomise põhitõed,” sõnas Eesti Koostöö Kogu juhataja Kairi Tilga. „Dialooginädalal arutatakse näiteks selle üle, kuidas olla kriisideks paremini valmis, kuidas luua paremat linna, milline on parim noorte raamatukogu ja milliseid vestlusi üldse kogukonnad vajavad. Nende vestluste eesmärk pole leida kiiresti lahendus, vaid tuua inimesed kokku üksteist märkama ja kuulama,” lisas Tilga.

Raamatukogude aasta ja projekt „Kohalike dialoog kohalikus raamatukogus” aitavad tugevdada raamatukogude rolli olla igas suuremas ja väiksemas kogukonnas just see koht, mis toob inimesed kokku maailma asju arutama.

Dialooginädala programmi kuuluvad järgmised arutelud:

  1. 7. juuni kell 16 Tartu Linnaraamatukogu dialoog „Maailma parim noorteraamatukogu!“
  2. 7. juuni kell 17.30 Tallinna Keskraamatukogu dialoog „How do you experience everyday living in Tallinn?“
  3. 7. juuni kell 18 Raasiku valla raamatukogu dialoog „Millest on täna oluline vestelda meie kogukondades?“
  4. 8. juuni kell 16.30 Põhja- Pärnumaa raamatukogu dialoog „Kuidas saab koostöös raamatukoguga luua paremat kogukonda oma inimestele?“
  5. 8. juuni kell 18 Toila Vallaraamatukogu dialoog „Raamatu(kogu)kond”
  6. 9. juuni kell 13 Lääne Maakonna Keskraamatukogu dialoog „Kuidas teha raamatukogu noortele atraktiivseks?“
  7. 9. juuni kell 14 korraldavad Rahvusraamatukogus Soome Instituut, Eesti Koostöö Kogu ja Raamatukogude aasta dialoogi “Dialoogid demokraatia kaitseks”
  8. 9. juuni kell 16 Kärdla Linnaraamatukogu dialoog „Kuidas me oleme kriisideks valmis?“
  9. 9. juuni kell 17 Viljandi Linnaraamatukogu dialoog „Laste- ja noortesõbralik linn Viljandi?“
  10. 9. juuni kell 17.15 Valga Keskraamatukogu dialoog „Kust ma tegelikult tean, mis minu koduvallas toimub?“
  11. 9. juuni kell 17.30 Jõhvi Keskraamatukogu dialoog „Kuidas disainida Jõhvi linna?”
  12. 9. juuni kell 18 Kehtna raamatukogu ja Türi raamatukogu dialoog „Kuidas luua Türi linnast maailma parim elukeskkond?“

Projekt „Kohalike dialoog kohalikus raamatukogus” toimub raamatukogude aasta, SA Eesti Koostöö Kogu, Kultuuriministeeriumi ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing (ERÜ) koostöös. Lisainfo sündmuse kohta: www.raamatukogudeaasta.ee/sundmus/dialooginadal-kohalike-dialoog-kohalikus-raamatukogus/

Raamatukogude teema-aasta kutsus ellu Kultuuriministeerium ja seda veab koostöös 870 raamatukoguga Eesti Rahvusraamatukogu. Kogu teema-aasta programmi leiab www.raamatukogudeaasta.ee.

 

Teate edastas
Stina Pley
Raamatukogude aasta kommunikatsioonispetsialist
+ 372 55 15 749 

Kirjanduslik äraarvamismäng „Selle kuu klassik“ kutsub taas!

Kirjanduslik äraarvamismäng „Selle kuu klassik“ kutsub taas! Pane end proovile ja võida väärt auhind!

Iga kuu alguses avaldame katkendi just sel kuul sündinud kirjandusklassiku teose algusest. Arvajatel tuleb loetelust leida õige vastus. Õigesti vastanute vahel loosime välja auhinna, milleks on väärt raamat või raamatukogu meene.

? Maikuu klassik – Erich Maria Remarque
✒️ Mõttetera: Meil on meie unistused, sest nendeta ei suuda me tegelikkust taluda.

Selle kuu klassik, saksa kirjanik Erich Maria Remarque (kodanikunimi Erich Paul Remark) sündis 22. juunil 1898. aastal Osnabrückis. 1929. aastal ilmunud romaan „Läänerindel muutusteta“ leidis kiirelt kogu maailmas tunnustuse. Teist korda pani Remarque kogu maailma endast kõnelema romaaniga „Triumfikaar“.

Kalle Käsper: „Hingelt on Remarque romantik. Ma arvan, see on tema tohutu populaarsuse peapõhjus. Me elame väga julmas maailmas, mis rajaneb omakasul. Puhastel tunnetel on siin harva kohta, kõike mõõdetakse rahaga. Ajalehed on täis propagandat, mille eesmärgiks on lepitada inimest võimuga, kuid inimene, kui ta pole päris kalestunud, mõistab, et see, mida ta ajalehest loeb, ja see, mis tegelikult toimub, pole üks ja sama. Kuid millele siis toetuda, kui kõik ümberringi on vale? Sellises olukorras haarab inimene iga õlekõrre järele – ja kirjandus, kui ta suudab pakkuda teistsugust, kaunimat maailma, on tugevaim nendest õlekõrtest.“

Marlene Dietrich: „Viimane romantik. Peale selle, et ta oli suur kirjanik, oli tal omadus, mida leidub vähestel meestel. Võime mõista elusolendite tundeid.“

Mängus osalemiseks:
? ava vorm: ? https://forms.gle/JiGjYKREkNVMcfJj7 ?
? tutvu küsimusega ja leia vastus meie raamaturiiulitelt.
?vastuse võid kirja panna ka raamatukogu teenindusletis.

Teosed on Valga Keskraamatukogu avariiulil. Vastuseid ootame iga kuu viimaseks kuupäevaks. Õige vastuse ja loosimise tulemuse avalikustame uue kuu esimesel nädalal.

Ja nüüd kirjandusmängu „Selle kuu klassik“ maikuu võitja! Katkend oli Honoré de Balzaci romaanist „Inimlik komöödia: Stseenid külaelust. Külaarst. Talupojad“.
Auhinna õige vastuse eest saab loosi tahtel Varje Schmidt! Palju õnne! Võitjaga võtame ühendust.
Täname kõiki osalejaid. Soovime edu järgmistes kirjandusmängudes!

Foto: Erich Maria Remarque/tundmatu autor/Wikipedia

Kohtumine kirjanik Erkki Koortiga

2. juunil oli taaskord üks huvitav kokkusaamine – lugejatega käis kohtumas kirjanik Erkki Koort, kelle sulest on ilmunud ajaloolised seiklusjutud „Kättemaks Kirumpääl”, „Veritasu Tartus” ja „Salakuulaja Vastseliinas” ning krimipõnevik “Koidik surnud postkastis”.
Kuna peale kirjanikuks olemise on Erkki Koort julgeolekuekspert ja töötanud nii kaitsepolitseis kui siseministeeriumis, läks vestlus sujuvalt ka julgeolekuteemadele.
Kuidas aga sai julgeolekutöötajast kirjanik? Selle kohta rääkis Koort, et kui seitse aastat tagasi sündis perre laps, tuli paratamatult öötundidel ärkvel olles vastu pidada – nii sai neid mõtteid kogutud ja hiljem hakatud ka kirja panema. Kõige suuremaks väljakutseks oli, kuidas tuua keskaeg tänapäeva nii, et kaasaegsel seda ka huvitav lugeda oleks.
Erkki Koorti kõik raamatud on olemas ka Valga Keskraamatukogus. Küsi julgesti!
 

Raamatukogu lahtiolekuajad on muutunud

Kallid lugejad!

Alates 1. juunist kuni 31. augustini on raamatukogu avatud:
T-R kell 10.00-18.00
L kell 10.00-15.00
P, E  suletud