Valga Keskraamatukogu on 1. ja 2. juulil suletud seoses töötajate koolitusreisiga.
1. juulil kl 9.00-17.00 täidetakse tellimusi raamatukappi.
Tagastatavad raamatud saab ära anda mõlemal päeval raamatute tagastuskasti.
Täname mõistva suhtumise eest!
Raamatukogu on võidupüha ja jaanipäeva ajal:
AVATUD 22. juunil kell 10.00-15.00
SULETUD 23. ja 24. juunil
Toredat jaaniaega kõigile lugejatele!
Foto: Valga Muuseum, VaM F 2338 Kaagjärve kõrts ja ait.
Tänavune aasta on kuulutatud raamatukogude aastaks. Valga vallas on käesoleva aasta seisuga kümme raamatukogu – keskraamatukogu ja üheksa haruraamatukogu. Just raamatukogude aastal on kohane vaadata tagasi, aga ka ettepoole – kust me tuleme, kus oleme praegu ja kuhu oleme teel. Tutvustame meie tublisid raamatukogusid ükshaaval, seekord teeme tutvust Kaagjärve raamatukoguga. (Kirja pani Kaagjärve raamatukogu juhataja Eva Kalu).
Kaagjärve raamatukogu pakub mitmekesist tegevust
Kaagjärve raamatukogu sai alguse Kaagjärve Rahvaraamatukogu Seltsist, mille asutasid 12. novembril 1913. aastal ärksamad põllupidajad. Seltsi eestvedajateks olid Johannes Tuvikene, Johannes Sööt ja J. Rebane. Selts sai raamatukogu pidamiseks tegevusloa 1914. aastal, milles oli kokku 68 asutajaliiget. Kogus oli 1920. aastaks kokku 244 raamatut, 78 lugejat ja tehtud 1673 laenutust. Raha raamatute ostmiseks saadi liikmemaksudest, pidude sissetulekutest ja korjandustest. Seltsi esialgne põhiülesanne oli raamatute soetamine ja laenutamine.
1939. aastaks oli raamatukogu jõudnud heale järjele, sisaldades tol ajal ilmunud klassika paremikku. Pärast teist maailmasõda taasavati Kaagjärve raamatukogu 7. detsembril 1944. aastal. Raamatukogu tegutses tol ajal rahvamaja agitpunkti punases nurgas, kus sai kokku kasutada 60 m² ulatuses ruume. Rahvamaja ruumidesse jäi raamatukogu 1985. aastani. Sõjajärgsel ajal hävitati kahjuks valdav osa Kaagjärve Raamatukogu Seltsi raamatutest, kuna need olid tol ajal poliitiliselt sobimatud.
Nõukogude ajal praktiseeriti palju raamatukoguvälist teenindust, kus organiseeriti rohkemate lugejate värbamiseks kirjanduse kojukannet. Keskmiselt oli Kaagjärve raamatukogul kolm rändraamatukogu ja vähemalt üks laenutuspunkt. Kaagjärve algkooli juures teenindati lugejaid 1987. aastani.
Lugejate ja külastuste arv suurenes oluliselt 1985. aastal pärast külakeskuse 3-toalisesse ahiküttega korterisse (47 m2) kolimist. Sealtmaalt koliti veel kolm korda:
Hea on tõdeda, et raamatukoguga ühes majas asub ka lasteaed, kellega teeme tihedalt koostööd. Koos väikeste sõpradega meisterdame, joonistame, loeme ja teeme palju erinevaid tegevusi. Nii anname juba maast madalast edasi teadmist, et raamatukogu pole üksnes koht, kust laenutada raamatuid, vaid siin on võimalus väga paljudeks erinevateks tegevusteks. Reedeti tegutseb raamatukogus ka lastele mõeldud kunstiring, mis on väikeste kunstnike seas väga armastatud.
Kaagjärve raamatukogu külastajad on väga toredad ja toetavad. Olen proovinud tuua raamatukokku palju uusi sündmusi ja traditsioone eesmärgiga kutsuda rohkem inimesi raamatukogusse. Ootan ka kogukonna initsiatiivi. Hea on tunda, et külaelanikud teavad, et neil on olemas koht, kuhu neid alati oodatakse ning kust saavad nad abi ja tuge. Raamatukokku on loodud ka kaugtöökoht – rahulik paik, kuhu igaüks saab tööd tegema tulla. Kaugtöökoha puhul on suurepärane ka see, et koolitöö tegemisel saab vajalikku materjali alati raamatukogust otsida. Soovin kõigile ilusat raamatukogude aastat ja ootan Teid ikka raamatukogus!
Huvitavaid noppeid Kaagjärve raamatukogu ajaloost
Allikas: Karula Muinsuskaitse Selts
Dialooginädal toob avalikud arutelud raamatukogudesse üle Eesti
7.-9. juunil toimub raamatukogude aasta dialooginädal, millega kulmineerub teema-aasta raames algatatud koolitusprogramm „Kohalike dialoog kohalikus raamatukogus”. Arutelud kohalikele kogukondadele olulistel teemadel toimuvad 12 raamatukogus üle Eesti. Sündmuse eesmärk on tugevdada raamatukogude rolli kogukonnakeskustena.
Raamatukogude aasta projektijuhi Liina Valdre sõnul on raamatukogud muutumas üle Eesti järjest enam kogukonnakeskusteks. „Eestis on üle 800 raamatukogu, kusjuures paljudes kohtades ongi see kogukonnale üks vähestest ühistest kohtumispaikadest. Dialooginädalaga toetamegi raamatukogutöötajaid oskustega, mis aitavad kogukonna hoidmisele ja arendamisele kaasa,” selgitas Valdre.
„Esimesed 12 raamatukogutöötajat on läbinud raamatukogude aastal esmakordselt ellukutsutud koolituse ning omandanud kohalike vestluste käivitamise ja hea aruteluruumi loomise põhitõed,” sõnas Eesti Koostöö Kogu juhataja Kairi Tilga. „Dialooginädalal arutatakse näiteks selle üle, kuidas olla kriisideks paremini valmis, kuidas luua paremat linna, milline on parim noorte raamatukogu ja milliseid vestlusi üldse kogukonnad vajavad. Nende vestluste eesmärk pole leida kiiresti lahendus, vaid tuua inimesed kokku üksteist märkama ja kuulama,” lisas Tilga.
Raamatukogude aasta ja projekt „Kohalike dialoog kohalikus raamatukogus” aitavad tugevdada raamatukogude rolli olla igas suuremas ja väiksemas kogukonnas just see koht, mis toob inimesed kokku maailma asju arutama.
Dialooginädala programmi kuuluvad järgmised arutelud:
Projekt „Kohalike dialoog kohalikus raamatukogus” toimub raamatukogude aasta, SA Eesti Koostöö Kogu, Kultuuriministeeriumi ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing (ERÜ) koostöös. Lisainfo sündmuse kohta: www.raamatukogudeaasta.ee/sundmus/dialooginadal-kohalike-dialoog-kohalikus-raamatukogus/
Raamatukogude teema-aasta kutsus ellu Kultuuriministeerium ja seda veab koostöös 870 raamatukoguga Eesti Rahvusraamatukogu. Kogu teema-aasta programmi leiab www.raamatukogudeaasta.ee.
Teate edastas
Stina Pley
Raamatukogude aasta kommunikatsioonispetsialist
+ 372 55 15 749
Kirjanduslik äraarvamismäng „Selle kuu klassik“ kutsub taas! Pane end proovile ja võida väärt auhind!
Iga kuu alguses avaldame katkendi just sel kuul sündinud kirjandusklassiku teose algusest. Arvajatel tuleb loetelust leida õige vastus. Õigesti vastanute vahel loosime välja auhinna, milleks on väärt raamat või raamatukogu meene.
? Maikuu klassik – Erich Maria Remarque
✒️ Mõttetera: Meil on meie unistused, sest nendeta ei suuda me tegelikkust taluda.
Selle kuu klassik, saksa kirjanik Erich Maria Remarque (kodanikunimi Erich Paul Remark) sündis 22. juunil 1898. aastal Osnabrückis. 1929. aastal ilmunud romaan „Läänerindel muutusteta“ leidis kiirelt kogu maailmas tunnustuse. Teist korda pani Remarque kogu maailma endast kõnelema romaaniga „Triumfikaar“.
Kalle Käsper: „Hingelt on Remarque romantik. Ma arvan, see on tema tohutu populaarsuse peapõhjus. Me elame väga julmas maailmas, mis rajaneb omakasul. Puhastel tunnetel on siin harva kohta, kõike mõõdetakse rahaga. Ajalehed on täis propagandat, mille eesmärgiks on lepitada inimest võimuga, kuid inimene, kui ta pole päris kalestunud, mõistab, et see, mida ta ajalehest loeb, ja see, mis tegelikult toimub, pole üks ja sama. Kuid millele siis toetuda, kui kõik ümberringi on vale? Sellises olukorras haarab inimene iga õlekõrre järele – ja kirjandus, kui ta suudab pakkuda teistsugust, kaunimat maailma, on tugevaim nendest õlekõrtest.“
Marlene Dietrich: „Viimane romantik. Peale selle, et ta oli suur kirjanik, oli tal omadus, mida leidub vähestel meestel. Võime mõista elusolendite tundeid.“
Mängus osalemiseks:
? ava vorm: ? https://forms.gle/JiGjYKREkNVMcfJj7 ?
? tutvu küsimusega ja leia vastus meie raamaturiiulitelt.
?vastuse võid kirja panna ka raamatukogu teenindusletis.
Teosed on Valga Keskraamatukogu avariiulil. Vastuseid ootame iga kuu viimaseks kuupäevaks. Õige vastuse ja loosimise tulemuse avalikustame uue kuu esimesel nädalal.
Ja nüüd kirjandusmängu „Selle kuu klassik“ maikuu võitja! Katkend oli Honoré de Balzaci romaanist „Inimlik komöödia: Stseenid külaelust. Külaarst. Talupojad“.
Auhinna õige vastuse eest saab loosi tahtel Varje Schmidt! Palju õnne! Võitjaga võtame ühendust.
Täname kõiki osalejaid. Soovime edu järgmistes kirjandusmängudes!
Foto: Erich Maria Remarque/tundmatu autor/Wikipedia
Kallid lugejad!
Alates 1. juunist kuni 31. augustini on raamatukogu avatud:
T-R kell 10.00-18.00
L kell 10.00-15.00
P, E suletud
