Kuu viimasel reedel sisetööpäev

Seoses sisetööpäevaga on reedel, 29.juulil Valga Keskraamatukogu külastajatele suletud. Palume kasutada raamatute laenutuskappi ja tagastuskasti.
Vabandame võimalike ebamugavuste pärast ja kohtume raamatukogus juba laupäeval.

Raamatukogude aastal räägime meie raamatukogudest: Sooru raamatukogu

Foto: Sooru mõis 1940. aastal/Valga Muuseumi fotokogu

Tänavune aasta on kuulutatud raamatukogude aastaks. Valga vallas on käesoleva aasta seisuga kümme raamatukogu – keskraamatukogu ja üheksa haruraamatukogu. Just raamatukogude aastal on kohane vaadata tagasi, aga ka ettepoole – kust me tuleme, kus oleme praegu ja kuhu oleme teel. Tutvustame meie tublisid raamatukogusid ükshaaval, seekord teeme tutvust Sooru raamatukoguga. (Kirja pani Sooru raamatukogu juhtaja Elin Tamm).

Sooru raamatukogu hälliks on Sooru rüütlimõis

Sooru(Soorhof) mõisa esmamainimine pärineb aastast 1388, mis teeb temast ühe vanima mõisa Eestis. Miks see siin nii oluline on? Sest Sooru mõisast sai tõenäoliselt alguse esimene Sooru raamatukogu.

  1. aastal oli Sooru mõis rüütlimõis, mille omanik oli parun Moritz von Wrangel, aastail 1920 – 1922 võõrandati Sooru mõis Eesti riigile. 1921. aastal loodi Sooru Laulu ja Mängu Selts, seltsi volinikuks sai Herman Talvik ning selle juurde loodi ka raamatukogu. 1922. aastal seati mõisa härrastemajas sisse Sooru valla algkool, mida juhatas Peeter Kerk.
  2. aastal teatas vallavalitsus haridusministeeriumile, et vallal puudub raamatukogu ja palus toetust selle asutamiseks. Sellele esitas vastulause Sooru Laulu ja Mängu Seltsi esimees Herman Talvik, teatades, et neil on raamatukogu juba ammu olemas ning vallarahva kasutada. 1926. aastal asutati siiski Sooru vallale oma raamatukogu, mille juhatajaks sai Eduard Uibo, hiljem olid juhatajad kooliõpetajad, kuna raamatukogu asus Sooru algkooli juures.
  3. aasta detsembris toimusid koolimajas mitmed raamatunädala üritused: üleriigilise aktuse kuulamine raadio kaudu, kohalik aktus õpilastele, kirjanduslik õhtu, raamatunäitus ja selgitavad kõned. 1939. aasta raamatunädala tõmbenumber oli kirjanduslik kohus Friedrich Märtmanni üle, kes ei lugenud raamatuid ega tunnistanud üldse kirjasõna. Eriti hoogsaks kujunes kirjanduslik vaidlusõhtu teemal „Kas maksab raamat lugeda?”, kus koolijuhataja Johannes Lillmaa esines referaadiga „Kuidas sünnib kirjanduslik looming”. Raamatunädala puhul tehti Sooru kooli- ja avalikule raamatukogule annetusi nii rahas kui kirjanduse näol. Heldeimaks annetajaks osutus raamatukaupmees A. Suur, kellel oli talu Soorus ja kes kinkis 15 köidet raamatukogule.

Sooru mõisahoone, kus asus 6-klassiline algkool ja raamatukogu, hävis 1944. aasta augustis sõjatules. Hilisemalt paiknes raamatukogu Sooru rahvamajas. Teadaolevalt on juhatajatena töötanud: 1946 – 1947 M. Ilves, 1948 Maret Paluste, 1949- 1950 Vilma Kiivit( Peterson), 1967-1968 Aili Toomet, 1968 – 1969 Silvia Leheste. 1970 -1986 aastani töötas raamatukogus juhatajana Milli Leht. Raamatukogu sai telefoni ning elu läks veidi kergemaks.

  1. aasta jaanuaris loodi Sooru raamatukogu juurde raamatusõprade ühing, mille esimeheks sai Hans Truumaa, kes oli suur raamatusõber. 1976. aasta veebruaris toimus remont, millega raamatukogu ilusamaks ja mugavamaks muutus.
  2. aastast asus juhatajana tööle Ülle Ahk. 1990. aastal kirjutas juhataja: „Suhted majandiga on leiged. Uutele suurematele ja soojematele ruumidele lootust pole, olemas olevatki ei saa remonditud – katus tilgub läbi aastaid, aknaklaase tuleb parandada omal jõul, ka küttepuid saen ja lõhun ise.”

Samast aastast läksid piirkonna raamatukogud Tõlliste külanõukogu/ valla alluvusse. 1993. aastal kolis raamatukogu endisesse kolhoosi kontorihoonesse, mis varasemalt oli olnud mõisa abihoone. Ruumid olid avarad ja varasemast tunduvalt lugejasõbralikumad. Miinus oli, et ikka tuli ahjusid kütta.

  1. aasta septembrist töötab raamatukogus juhatajana Elin Tamm. Pärast inventuuri ja raamatute pakkimist toimus tagasikolimine Sooru rahvamaja  ruumidesse, senine hoone läks eraomandisse. 2004. aastal sai raamatukogu arvuti ja internetiühendus. 2008. aastal võeti kasutusse tarkvaraprogramm RIKS ja 2009. aastal alustati elektroonilise laenutamisega. 2012 renoveeriti raamatukogu ruumid, osteti uued riiulid ja mööbel.

Raamatukogu juures tegutses Sooru Naisselts, kelle liikmetega korraldasime koos erinevaid toredaid üritusi nii lastele kui täiskasvanutele. Kahjuks on nüüdseks Sooru Naisselts oma tegevuse lõpetanud. Rahvamaja endise perenaise Kaidi Kaljustega sai tehtud lastele näiteringi, korraldasime külapidusid, kevaditi toimusid heakorrapäevad.

Raamatukogu on andnud oma panuse ka MTÜ Sooru Arenduse poolt korraldatud kohtumistele Kristiina Ehini ja Silver Sepaga, Piret Pääri , Contra ja Tom Valsbergiga.

Raamatukogus on kaugtöö tegemise võimalus, saab printida ja koopiaid teha, alati saab abi erinevate e-teenuste vajaduse korral. Eelmisel suvel osalesid lapsed aktiivselt suvelugemise programmis, ootan sellel suvel ka kõiki lapsi osalema.

Soovin kõikidele oma lugejatele ja külastajatele head raamatukogude aastat, leidke ikka aega lugemiseks ja raamatukogu külastamiseks!

Õppereis Hiiumaale tõi kuhjaga muljeid

On juba traditsiooniks saanud, et Valgamaa raamatukogude töötajad käivad korra aastas tutvumis- ja õppereisil Eestimaa erinevais paigus. Nii ka sel aastal – juulikuu kahel esimesel päeval sai külastatud Hiiumaa raamatukogusid, kultuuri- ja kirjandussündmusi ning tutvutud kohalike vaatamisväärsustega.

Kuidas me siis need kaks päeva Hiiumaal veetsime?

Sõidu peamiseks sihiks oli tutvuda saare raamatukogude olemuse ja eripäradega. Raamatukogudest rääkides peatuks pikemalt Kärda Linnaraamatukogul ja seal kasutusel oleval uudsel, aga ka julgel lahendusel, mis teeb külastaja jaoks raamatukoguteenuse kättesaadavaks harjumuspärasest märksa vabamalt. Tegemist on nn avatud raamatukogu teenusega, mis laseb asutust avatuna hoida kõigil nädalapäevadel kella kuuest hommikul kümneni õhtul. Kuid saab olla veelgi paindlikum – vastavalt sellele, kuidas vajadust nähakse, saab  neid aegu kohandada. Nimelt on Kärdla linnaraamatukogu Eesti esimene rahvaraamatukogu, kuhu saab raamatukogusüsteemis registreeritud ID-kaardi alusel siseneda ka hommikul ja õhtul ning nädalavahetustel, mil töötajaid majas enam ei olegi. Täiesti iseseisvalt saab raamatuid tagastada ning vajalik teavik laenutusautomaadi abil ise ka laenutada.

Raamatukogu direktor Annely Veevo sõnul leiab uudne laenutussüsteem päris aktiivset kasutust ning on näha, et teenus sellisel kujul on vajalik. Eelkõige vajavad seda töölkäivad inimesed ja õpilased, kel pole alati võimalust päevasel ajal raamatukogu külastada. Samas rõhutas Veevo, et raamatukoguhoidjad on ikkagi jätkuvalt väga vajalikud ning kedagi uuenduste arvelt koondama ei pea.  Seda hirmu, et uudne teenus ahvatleb raamatukogu kurjasti kasutama direktori sõnul Kärdla väikeses kogukonnas samuti karta ei maksa, liiatigi on kasutusel turvakaamerad ning märkimisväärseid probleeme siiani esinenud ei ole.

Käisime ka ajaloolisse kivihoonesse sisse seatud Käina raamatukogus, mis võlus meid kõiki ära oma maitsekalt restaureeritud ruumidega ja ääretu kodususega.

Väikelinna Käinas sai tehtud ka giidituur elamuskeskuses Tuuletorn. See on torn, mis räägib tuulte keeles – nii ütlevad hiidlased ise. Nagu Hiiumaa oma värvika looduse, kultuuri ja merendusega on väga mitmekülgne, on ka Tuuletorn natukene muuseum, väheke teaduskeskus ja pisut mängumaailm.

Kärdla sadamas külastasime vägagi menukat teatrietendust „…ja Margus nõukogude armeest“ ning esimest korda toimunud Hiiumaa kirjandusfestivali. Festivalil saime osa vestlusringist ja kohtumisest Paul-Eerik Rummo ja Joonas Hellermaga. Palju huvitavat kirjandussõbrale pakkus raamatutelk, kus olid väljas Rahvusraamatukogu ja Hiiumaa raamatukogud, aga ka kirjastused oma uudisteostega ning mitmed näitused ja töötoad.

Etendus “… ja Margus nõukogude armeest“ ja selle autor ning esitaja, hiiu huumori ja suurepärase lugude jutustamise poolest tuntud näitleja Margus Tabor ilmselt enam lähemalt tutvustmist ei vajagi. Lavastuses, mille idee sündis tema isiklikest, sõjaväepäevil kirjutatud kirjadest, oli nii naerma- kui ka mõtlemapanevaid hetki.

Tegemisi jagus meie kahte päeva veelgi. Sai vantsitud maha pikk linnaekskursioon Kärdlas, nähtud, milline on Hiiumaa pukktuulik seestpoolt, ronitud hiiglaslikule rändrahnule ning uuritud Tubala vaia (ikka selle, mis Hiiumaad paigal hoiab) lugu. Ja muidugi sai ronitud paari tuletorni vaateplatvormile.

Huvireis Hiiumaale kinnitas siiani kogetut: ei pea minema väga kaugele kodust, et saada häid emotsioone ja uusi teadmisi. Meie maakonna raamatukoguhoidjad tänavad kõiki võõrustajaid sooja vastuvõtu, aga ka huvitavate ja inspireerivate elamuste eest! Ekstra tänud Käina raamatukogule ja Maili Uibole ning Kärdla Linnaraamatukogule ja Annely Veevole. Teie juures oli tore!

Õppereis sai teoks tänu Kultuuriministeeriumi Raamatukogude arendamise programmist eraldatud toetusele.

 

 

“Selle kuu klassik” kutsub osalema!

Foto: Ernest Hemingway 1939. aastal/Wikipedia
Aeg on panna end taas proovile äraarvamismängus „Selle kuu klassik“ ja võita väärt auhind! Nimelt avaldame iga kuu alguses katkendi just sel kuul sündinud kirjandusklassiku teose algusest. Arvajatel tuleb loetelust leida õige vastus. Õigesti vastanute vahel loosime välja auhinna, milleks on väärt raamat või raamatukogu meene.
📖 Juulikuu klassik – Ernest Hemingway
✒️ Mõttetera: Kõigi loomade hulgast oskab naerda ainult inimene, kuigi just temal on selleks kõige vähem põhjust.
Enn Soosaar: „ … ta esitas neid oma „hemingwaylikke“ teemasid ja karaktereid säärase sugestiivsusega, nii lugema meelitavalt ja matkima peibutavalt, nagu ei keegi teine enne teda.“
Selle kuu klassik, kirjanik Ernest Miller Hemingway sündis 21. juulil 1899. aastal Ameerika Ühendriikides Illinoisis. Ta on üks tähtsamaid ja mõjukamaid 20. sajandi kirjanikke. Hemingway on kadunud põlvakonna autor. Kadunud põlvkonna all mõistetakse sõjast elusalt naasnud, kuid hingeliselt ja vahel ka kehaliselt vigaseid mehi. Hemingway küllaltki autobiograafilises loomingus avalduvad sõjas saadud paranematud haavad. 1954. aastal määrati Hemingwayle Nobeli kirjandusauhind.
Mängus osalemiseks:
🔹 tutvu küsimusega ja leia vastus meie raamaturiiulitelt.
🔹vastuse võid kirja panna ka raamatukogu teenindusletis.
Teosed on Valga Keskraamatukogu avariiulil. Vastuseid ootame iga kuu viimaseks kuupäevaks. Õige vastuse ja loosimise tulemuse avalikustame uue kuu esimesel nädalal.
Ja nüüd kirjandusmängu „Selle kuu klassik“ juunikuu võitja! Katkend oli Erich Maria Remarque´i teosest „Aeg antud elada, aeg antud surra“. Auhinna õige vastuse eest saab loosi tahtel Kaire Vares! Palju õnne! Võitjaga võtame ühendust.
Täname kõiki eelnenud mängudes osalenuid. Soovime edu järgmistes kirjandusmängudes!

Suur suvine koogitegu

Raamatukogude aasta raames toimus lastele pannkoogipäev “Suur suvine koogitegu raamatukogus”, mille ühisosaks oli pannkookide küpsetamine ja Anti Saare raamatu “Suur koogitegu” ettelugemine ning videotervituse vaatamine.

Valga valla raamatukogudest olid selles ettevõtmises kaasa löömas Valga Keskraamatukogu, Lüllemäe, Hargla, Koikküla ja Kaagjärve raamatukogud.

Allpool muljed meie raamatukogudest.

15.06 toimus Lüllemäe raamatukogus pannkoogipäev. Õnneks oli ilmataat meie poolt ning lubas meie rõdule katta lauad ja ka pannkookide küpsetamine toimus õues. Nagu öeldakse maitsb söök alati õues paremini. Kokku valmistati üle 50 ülepannikoogi ning lapsed said valida lisandi oma pannkoogile – valikus oli moos, karamell ja šokolaadikreem. Lugesime A. Saare raamatut “Suur koogitegu”. Nii nagu ikka vahvate üritustega siis ka see kord ei olnud mahti palju pildistada aga paar pilti sai ikka tehtud enne kui suuremaks söömiseks läks.

Lüllemäe raamatukogu

Meie pannkoogipäev algas Anti Saare raamatu ” Suur koogitegu” tutvustamisega. Pidasime aru, palju tainast teha ja otsustasime, et päris vannitäit ei tee, aga suure kausitäie küll.
Kõigepealt siis kätepesu, põlled ette ja töö võis alata. Tainategu käis ikka korrektselt retsepti järgi. Seejärel pannid tulele ja praadima. Osa lapsi oli juba varem kodus kooke teinud, aga mõnele oli see esmakogemus. Koogid valmis, katsime laua ja asusime sööma. Said ikka head koogid küll – mõnele mahtus lausa 14 kooki.

Koikküla raamatukogu

15. juunil toimus meil raamatukogus pannkoogipäev. Pannkoogi hommik algas lasteaialastega, kes ise valmistasid pannkoogitaigna. Kogu päeva sai küpsetada ja maitsta pannkooke. Kuulasime ka Anti Saare pannkoogipäeva videotervitust ja lugesime tema raamatut “Suur koogitegu”.
Rohkem pilte leiad Kaagjärve raamatukogu Facebook`i lehelt.

Meil on ka toredad lugejad, kes küpsetasid kodus suure kuhja pannkooke ja tõid neid ka meile maitsta!

Kaagjärve raamatukogu

 

8. juunil toimus Hargla koolis pannkoogipäev. Koogid olid lõunasöögil magustoiduks. Koogisööjaid oli 40 ja raamatu “Suur koogitegu” ettelugemise kuulajaid 20. Ettelugemine oli päris lõbus, just selle pärast et laste hulgas oli kolm sama nimega last nagu raamatu tegelastelgi. Oh seda itsitamist, üks laps küsis, et kas sa ise luuletad meie rõõmuks neid nimesid sinna või? Ega ikka ei luuletanud küll. A. Saare tervitust vaatasime kaks korda, lastele meeldis see.
Hiljem arutasime millal ja kuidas kodudes pannkoogi “traditsioon” on. Ega oskagi rohkemat välja tuua, vahva oli.

Hargla raamatukogu

 

Meil oli igal juhul tore laupäev – palju raamatuid ja head ajaviidet, pannkoogid ja näomaalingud, imeilus ilm ja vahvad külalised.
Suur tänu kõigile, kes läbi astusid. Aitäh ka teile, Eesti Hoiuraamatukogu, et meiega seda imelist päeva jagasite.
Rohkem pilte leiad Valga keskraamatukogu Facebook`i lehel.

Valga Keskraamatukogu