Noored sõnaseadjad kohtusid Valgamaa Luuleprõmmil

5.veebruaril toimus Valga Keskraamatukogus Valgamaa Noorte Luuleprõmm, kus noored autorid esitasid oma seni trükis avaldamata loomingut. Sündmus tõi kokku 23 Valgamaa noort sõnaseadjat.

Noori olid kuulama tulnud Valga linna luuletajad Hanno Valdmann ja Kenno Simmo. Enne võistulugemise algust jagasid nad osalejatele praktilisi ja innustavaid soovitusi. Rõhutati, et luulet tasub kirjutada palju ning teemadeks võivad olla kõik, mis autorit kõnetab. Oluline on julgus olla teistsugune, isikliku mõõtme olemasolu tekstis ning oma loomingu jagamine ka väljaspool tavapäraseid kanaleid.

Noori luuletajaid hindas žürii, kuhu kuulusid Valga Keskraamatukogu lasteosakonna töötaja Liis Pallon ning luuletajad Hanno Valdmann ja Kenno Simmo. Kõik esitatud luuletused olid omanäolised ning kinnitasid, et kirjutada võib tõepoolest kõigest.

Kuni 11-aastaste vanuserühm

  1. Teele Eliise Tamm, Lüllemäe Põhikool

  2. Ralf Liivamägi, Valga Põhikool

  3. Polina Dmitrijeva, Valga Põhikool

Eripreemiad pälvisid Anna Kase (Lüllemäe Põhikool) ja Mart Svaigsne (Valga Põhikool).

12–15-aastaste vanuserühm

  1. Kätriin Sõber, Valga Põhikool

  2. Rosanna Heleri Grencštein, Valga Põhikool

  3. Emma Lota Kängsepp, Keeni Põhikool

Eripreemia pälvis Oryna Ihnatko Valga Priimetsa Koolist.

16–19-aastaste vanuserühm

  1. Ly Sandra Solbaja, Valga Gümnaasium

  2. Poliina Kukk, Valga Gümnaasium

  3. Kerlin Maribel Kuus, Valga Gümnaasium

Kõigi kolme vanusegrupi võitjad saavad õiguse esindada Valgamaad 19. veebruaril Tartus toimuval vabariiklikul Noorte Luuleprõmmil. Hoiame pöialt Teele Eliisele, Kätriinile ja Ly Sandrale.

Täname südamest kõiki noori, kes julgesid oma loomingut jagada, ning õpetajaid, kes oma õpilasi innustavad ja toetavad loovkirjutamise teel.

Sündmust toetas Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp.

Tunnustus meie inimestele

Eesti kirjanduse päeval, 30. jaanuaril, tunnustati Valga Keskraamatukogus mitmeid meie pikaaegseid ja pühendunud kolleege.

Kultuuriministeeriumi tänukirjad andis üle Valga vallavanem Mart Kase.

 

Siiri Nael, Valga Keskraamatukogu 

Siiri on aastate jooksul järjepidevalt ja pühendunult panustanud raamatukogu igapäevase teenindustöö kvaliteeti ning lugejate rahulolu tagamisse. 2025. aastal täitus tal 30 aastat pühendumist raamatukogutööle, mida iseloomustavad stabiilsus, usaldusväärsus ja kõrge teeninduskultuur.

Siiri tunneb põhjalikult raamatukogu kogu ja lugejaid, osates arvestada nende huvide, lugemisharjumuste ja vajadustega.

Oma töös on Siiri tähelepanelik ja kohusetundlik ning suhtleb lugejatega sõbralikult ja lugupidavalt. Tema hea huumorimeel loob meeldiva õhkkonna nii külastajate kui ka kolleegide hulgas.

Marge Sulev, Hargla raamatukogu 

Marge on panustades üle veerandsajandi järjepidevalt kohaliku raamatukoguteenuse toimimisse ja säilimisse. Viimased üheksa aastat on raamatukogu tegutsenud koolimajas, mis on võimaldanud tihedat ja sisulist koostööd kooliga. Ühtlasi on tema tööks ka kooliraamatukogu funktsiooni täitmine.

Oma töös on Marge korraldanud ettelugemisi, tutvustanud uudiskirjandust ning osalenud Lugemisisu programmis, viies läbi erinevaid teematunde. Lisaks on ta võimaluste piires vahendanud näitusi ja korraldanud kirjandussündmusi.

Kuna Hargla raamatukogu paikneb keskusest ligikaudu 30-minutilise autosõidu kaugusel, on Marge pikaajaline kohalolek ja järjepidev töö kogukonna jaoks erilise tähtsusega. Viimastel aastatel on raamatukogu saanud värskema ja rõõmsama ilme, mis on suurendanud  raamatukogu atraktiivsust ning külastajate rahulolu.

Eve Tiisler, Tagula raamatukogu 

Eve Tiisleril täitus 2025. aastal  25 aastat pühendunud tööd raamatukogus. Arvestades, et raamatukogu on Tagula asulas aastaid olnud ainus tegutsev kultuuriasutus, on tema roll kogukonnas erakordselt oluline.

Tema eestvedamisel on raamatukogus regulaarselt toimunud üritused sarjas „Väärikate 120 minutit“, mille raames on kohtutud külalistega, jälgitud Valga väärikate ülikooli ülekandeid, tähistatud tähtpäevi ning arutatud kogukonda kõnetavaid teemasid. Programmi kuuluvad nii käelised tegevused kui ka vaimset erksust toetavad ettevõtmised. Tema eestvedamisel on kujunenud regulaarne meeste kohtumisring „Tunnike-kaks, mängimas“, mis on suurendanud meeste osalust kogukonnaelus ning tugevdanud raamatukogu rolli sotsiaalse kohtumispaigana.

Lisaks peab Eve oluliseks raamatukogu keskkonda kui vaimset ja visuaalset ruumi, seistes järjepidevalt selle eest, et raamatukogu oleks hoolikalt ja maitsekalt kujundatud ning külastajatele soe ja kutsuv paik.

Ene Kahro, Laatre raamatukogu 

Ene Kahro on taganud raamatukogu järjepideva toimimise enam kui 20 aasta jooksul, hoides ja arendades piirkonna kultuuri- ja kirjanduselu.

Pärast raamatukogu ühendamist Laatre Vabaajakeskusega suurenenud kogukonna kaasatus ning laienenud raamatukogu roll kohaliku elu keskpunktina.

Lisaks raamatukogutööle vastutab ta külakeskuse ruumide, sauna ja jõusaali toimimise eest, tagades mitmete kogukonnateenuste sujuva ja järjepideva kasutuse.

Tema eestvedamisel toimuvad regulaarselt kogukonda ühendavad tegevused, kohtumised ja  praktilised õpitoad. Raamatukogu juures tegutseb aktiivne naisteklubi.

Merje Mändmets, Valga Keskraamatukogu

Merje Mändmets on panustanud raamatukogundusse juba 20 aastat. Esialgu veebihaldur-konsultandina ning alates 2024. aastast on Valga Keskraamatukogu komplekteerimisosakonna juhataja.

Veebihaldur-konsultandina vastutas Merje raamatukogu kodulehe ja sotsiaalmeediakanalite haldamise eest, kujundas kutseid ja plakateid ning panustas raamatukogu visuaalsesse ja digitaalsesse kuvandisse. Samuti toetas ta järjepidevalt külastajate digipädevuste arengut ja diginõustamist, tugevdades raamatukogu rolli kaasaegse infokeskusena.

Komplekteerimisosakonna juhatajana toetab Merje maakonna raamatukogusid kogude kujundamisel ja arendamisel, panustades läbimõeldud ja professionaalse komplekteerimistöö kaudu raamatukoguteenuse kvaliteeti kogu  maakonnas.

Kolleegina on Merje abivalmis, koostööaldis ja kliendikeskne. Tema pikaajaline kogemus ja professionaalne hoiak on oluline tugi nii Valga Keskraamatukogu igapäevatöös kui ka maakondlikus vaates.

Tiia Pärnik-Pernik, Tsirguliina raamatukogu

Tiia Pärnik-Pernik alustas kooliraamatukoguhoidjana ning alates 2012. aastast töötab raamatukogu juhatajana, olles seega panustanud raamatukogutöösse juba 20 aastat.

Tiia on järjepidevalt väga aktiivne raamatukogusündmuste ja kogukonnaürituste korraldaja. Ta teeb sisukat koostööd kooli ja lasteaiaga ning töötab iseseisvalt välja raamatukogu teematunde, pakkudes lastele ja noortele mitmekesiseid lugemis- ja kultuuritegevusi. Tema töö hõlmab ka kooliraamatukogu haldamist ning laste loomingu ja rändnäituste eksponeerimist raamatukogu trepigaleriis.

Tiia Pärnik-Pernik on Lugemisisu programmi aktiivne eestvedaja juba algatuse esimesest hooajast alates ning tegeleb järjepidevalt piirkonna koduloo kogumise ja talletamisega.

Olulisel kohal on tema töös ka loov- ja käeline tegevus. Ta korraldab regulaarselt töötubasid ning jagab oma teadmisi ja praktilisi oskusi nii lugejate kui ka kolleegidega. Täpse ja põhjaliku töötajana ning meeldiva suhtlejana on Tiia panus oluline Tsirguliina raamatukogu kui kogukonna kultuuri- ja õpikeskuse kujunemisel.

Täname kõiki oma töötajaid pühendumuse ja professionaalsuse eest. Ka paljude teiste kolleegide väärikad tööjuubelid seisavad alles ees.

 

Eesti kirjanduse päev Valga Keskraamatukogus 30.jaanuaril

Ootame kõiki kirjandushuvilisi 30. jaanuaril kell 16  Valga Keskraamatukogusse Eesti kirjanduse päeva tähistamisele.

Külas on kirjanik Urmas Vadi, kelle teos „Kuu teine pool“ on olnud 2025. aasta loetuim eesti autori raamat Valga Keskraamatukogus.

Kooslugemise päeval kõlavad katked Ellen Niidu teosest „Onu Ööbik Öösorri tänavast“, mida loevad:
Mart Kase, Valga vallavanem
Janelle Kuld, 2025. aasta ettelugemisvõistluse Valgamaa vooru võitja

Muusikalise tervituse teevad Valga Muusikakooli õpilased.
Lisaks on varuks ka üllatusi.

Sündmus on avatud kõigile huvilistele.

Kohtumiseni raamatukogus!

Sisetööpäev ja Eesti kirjanduse päeva tähistamine 30.jaanuaril

Valga Keskraamatukogu on reedel, 30. jaanuaril SULETUD – sisetööpäev. Raamatuid on võimalik tellida laenutuskappi, tagastatavad raamatud saab ära anda tagastuskasti.

Kohtumiseni raamatukogus, sest 30.jaanuaril kl 16.00 tähistame Eesti kirjanduse päeva. Olete kõik oodatud!

Külas on kirjanik Urmas Vadi, kelle teos „Kuu teine pool“ on olnud 2025. aasta loetuim eesti autori raamat Valga Keskraamatukogus.
Kooslugemise päeval kõlavad katked Ellen Niidu teosest „Onu Ööbik Öösorri tänavast“, mida loevad
Mart Kase, Valga vallavanem
Janelle Kuld, 2025. a ettelugemisvõistluse Valgamaa vooru võitja

Üle-eestiline Telia digikoristuspäev – 30. jaanuar

Digikoristuspäeva eesmärk on julgustada inimesi korrastama oma digikeskkonda ning kujundama teadlikumaid digiharjumusi. Digikoristus ei nõua eriteadmisi ega pikka ajakulu. Enamasti piisab 30–60 minutist.

Korrastatud digikeskkond vähendab infomüra ning toetab paremat keskendumist ja ajakasutust. Samuti aitab digikoristus parandada andmeturvalisust ja vähendada tarbetu andmemahu hoidmist.

Algatust veab Telia koostöös partneritega.

Mõned praktilised näpunäited digikoristuse alustamiseks

  1. Sea fookus

Vali üks valdkond, millest alustada: e-post, arvuti failid, telefon või pilveteenused.

  1. Korrasta e-post

Kustuta vanad reklaam- ja teavituskirjad. Lõpeta mittevajalike meililistide tellimused. Arhiveeri allesjääv sisu loogiliselt.

  1. Vaata üle failid

Alusta allalaadimiste kaustast. Kustuta failid, mida enam ei kasuta. Loo selge kaustastruktuur ning nimeta failid üheselt arusaadavalt.

  1. Puhasta nutiseade

Eemalda rakendused, mida sa ei kasuta. Kustuta dubleerivad fotod ja ekraanipildid. Piira mittevajalikke teavitusi.

  1. Kontrolli turvalisust

Uuenda paroole. Vaata üle, millistel teenustel on ligipääs sinu andmetele. Võimalusel kasuta kaheastmelist autentimist.

  1. Lõpetuseks

Tühjenda prügikastid ja tee varukoopia olulistest failidest.

  1. Tee plaan edaspidiseks

Lepi endaga kokku regulaarne rütm. Näiteks üks digikoristuse päev kuus. Märgi see kalendrisse.

  1. Vähenda digiprügi teket igapäevaselt

Mõtle läbi oma digiharjumused. Salvesta vaid vajalikku. Väldi dubleerimist. Sea e-kirjade ja failide haldamiseks lihtsad reeglid.

 

Digikoristamise päev on hea võimalus peatuda ja vaadata kriitilise pilguga üle oma digiruum. Väikesed ja teadlikud sammud aitavad hoida digikeskkonna selge, turvalise ja kasutajasõbraliku. Tegelikult on iga päev sobiv digikoristuseks, kuid ühised üleskutsed aitavad teemat fookuses hoida ja teadlikkust tõsta.

Valga Keskraamatukogu võtab tööle veebihaldur-konsultandi (pikendus)

Tööülesanded

  • Raamatukogu kodulehe ja andmebaaside haldamine ning sisuloome.
  • Raamatukogu sotsiaalmeedia haldamine ja sisuloome.
  • Internetitoa külastajate abistamine, juhendamine ja nõustamine
  • Plakatite ja teiste tööks vajalike materjalide kujundamine, printimine ja avaldamine.
  • Töö kogudega
  • Lugejateenindus ja osalemine raamatukogu üritustel ning nende korraldamise protsessis.

Nõudmised kandidaadile

  • Minimaalne haridustase keskharidus.
  • Vähemalt ühe võõrkeele oskus kesktasemel.
  • Vene keele oskus suhtlustasandil.
  • Väga hea arvuti- ja nutiseadmete kasutamise oskus.
  • Digipädevus, sh e-teenuste ja e-riigi võimaluste tundmine.
  • Kujundusprogrammide (nt Canva vms) kasutamise oskus – palume CV-s välja tuua.
  • Võime koostada ja toimetada sisu avaldamiseks.
  • Teotahe, iseseisvus, algatusvõime ja oskus planeerida oma aega.
  • Täpsus, ausus, põhjalikkus ja kohusetundlikkus.
  • Väga hea suhtlemis- ja väljendusoskus.
  • Teenindus- ja koostöövalmidus.
  • Meeskonnas töötamise oskus

Kasuks tuleb

  • Varasem töökogemus raamatukogus.
  • Kõrgharidus
  • Raamatukoguhoidja kutse.
  • Kirjanduse ja raamatukogunduse valdkonna tundmine.

Omalt poolt pakume

  • Mitmekülgset ja huvitavat tööd.
  • Abivalmis kolleege.
  • Enesetäiendamise võimalusi.
  • Puhkust 35 päeva aastas.

Lisainfo

  • Täistööaeg.
  • Töökoha asukoht: Aia 12, Valga, Valgamaa.
  • Tööle asumise aeg: esimesel võimalusel.

 

Kandideerimiseks palume esitada järgmised dokumendid: avaldus, CV, haridust tõendavate dokumentide koopiad, esseevormis nägemus tööst veebihaldur-konsultandina (1 lk A4).

Dokumente ootame elektrooniliselt aadressile info@valgark.ee või Valga Keskraamatukogu postiaadressile Aia 12, Valga, 68203.

Kandideerimise tähtaeg: 1.veebruar

Lisainfo: tel. 51 906 606, e-post info@valgark.ee

Konkursi “Koidulauliku valgel” Koidula muuseumi eripreemia

Palju õnne Rosanna Heleri Grencštein ja tema juhendaja Ene Sõstar!
12. detsembril, Lydia Koidula sünnipäeval (vana kalendri järgi), toimus Pärnus Koidula muuseumis 29. vabariiklik noorte etluskonkurss “Koidulauliku valgel” kus Lydia Koidula loomepärandi kõrval esitati Elo Viidingu ja Juhan Viidingu loomingut.
Rosanna Heleri Grencštein (8.b) esitus tõi Koidula muuseumi eripreemia!
Luulevõistluse žüriisse kuulusid luuletaja Elo Viiding, Pärnu Muuseumi juhataja Elmar Trink, Pärnu Endla teatri dramaturg Ott Kilusk, Pärnu Koidula gümnaasiumi direktor Indrek Kaldo ja Pärnu linnavalitsuse hariduse peaspetsialist Virve Laube.

Valgamaa noorte luuleprõmm 2026 kutsub osalema!

 

Valga Keskraamatukogu ootab noori sõnaseppi osalema Valgamaa noorte luuleprõmmil 2026, mis toimub 5. veebruaril kell 13.00. Tegemist on tõeliselt kaasahaarava etlusvõistlusega, kus noored autorid saavad võimaluse esitada oma omaloomingulist luulet ja panna proovile nii julguse, sõna kui ka esinemisoskuse.

Luuleprõmmul võisteldakse kolmes vanusegrupis:

  • kuni 11-aastased
  • 12–15-aastased
  • 16–19-aastased

Noori luuletajaid innustavad ja toetavad kogenud sõnameistrid Kenno Simmo ja Hanno Valdmann, kes jagavad inspiratsiooni ning aitavad luulemaailma veelgi sügavamalt avastada.

Osalemiseks palume end eelnevalt registreerida hiljemalt 3. veebruariks 2026. Registreerimisel tuleb märkida võistleja nimi, vanus, kool ning e-posti aadress või telefoninumber.

Registreerida saab telefoni teel 766 9984 või e-posti aadressil ulvi@valgark.ee.

Kui armastad luulet, tahad oma loomingut jagada või otsid lihtsalt üht inspireerivat ja loovat kogemust, siis on Valgamaa noorte luuleprõmm just sulle. Tule ja lase oma sõnadel kõlada!

Nukitsa konkurss ootab lapsi valima parimat Eesti lasteraamatut

Eesti Lastekirjanduse Keskus kutsub 5–13-aastaseid lugejaid Nukitsa konkursil valima parimat Eesti lasteraamatut. Hääletada saab 19. jaanuarist kuni 20. aprillini 2026 nii raamatukogudes üle Eesti kui lastekirjanduse keskuse veebilehel.

Nukitsa konkurss on Eesti Lastekirjanduse Keskuse lugejaküsitlus, mis toimub iga kahe aasta järel ning leiab aset juba 18. korda. Selle eesmärgiks on väärtustada lasteraamatuid, populariseerida lugemist ning tunnustada meie lasteraamatute autoreid ja kirjastajaid. Konkursil annavad viimase kahe aasta jooksul avaldatud eesti lasteraamatutele tagasisidet noored kirjandussõbrad ise.

Lapsed saavad hääletada algupäraste lasteraamatute poolt, mis on ilmunud 2024. ja 2025. aasta jooksul. Et kahe aasta jooksul ilmunud teoste hulk on suur, on lugejatele abiks eelnevalt kitsendatud nimekiri, millesse valiti sada raamatut.

„On rõõmustav, et meil ilmub jätkuvalt igal aastal nii palju professionaalselt teostatud ja erinevale vanusele sobivaid omamaiseid lasteraamatuid. Eesti lastekirjandus on täna rikkalik nii žanrilt kui ka sisult ja huvipakkuvat lugemisvara peaks siin olema kõigile. Loodame, et lapsed leiavad siit valikust lemmikud üles, kelle poolt oma hääl anda,“ märkis lastekirjanduse keskuse direktor Triin Soone.

Parim Eesti lasteraamat kuulutatakse välja auhinnapeol, mis toimub 23. mail 2026 lastekirjanduse keskuses. Enim hääli saanud lasteraamatu kirjanik ja illustraator saavad auhinnaks Nukitsa pronkskuju ja rahalise preemia.

Nukitsa konkurssi korraldab Eesti Lastekirjanduse Keskus iga kahe aasta tagant alates 1992. aastast. Varasemate laureaatide hulka kuuluvad näiteks kirjanikud Ilmar Tomusk, Andrus Kivirähk, Janno Põldma, Kristiina Kass ning kunstnikud Heiki Ernits, Hillar Mets, Edgar Valter jt. Varasemate laureaatide nimekirja näeb siit.

Vaata ka Nukitsa konkursi Facebooki ürituse lehte.

Lisainfo:
Triin Soone
Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor
617 7230, 5919 0363
triin.soone@elk.ee

Allikas: https://elk.ee/blog/2026/01/19/nukitsa-konkurss-ootab-lapsi-valima-parimat-eesti-lasteraamatut/

Raamatuaasta kestab edasi

2025. aastal möödub 500 aastat esimese teadaoleva eestikeelse raamatu mainimisest. Selle tähistamiseks algas 30. jaanuaril 2025, eesti kirjanduse päeval, Eesti Raamatu Aasta. Eestikeelse kirjasõna suure juubeli tähistamine ei lõpe aga koos aastanumbri vahetumisega, raamatuaasta kestab edasi kuni 13.–14.03.2026 toimuva lõpukonverentsini.

Järjekorras juba neljas Eesti Raamatu Aasta on olnud sündmuste poolest väga rikas, kaasa löövad nii väikesed raamatukogud kui suured mäluasutused. Paljud algatused on sündinud kogukonna eestvedamisel ning see on toonud raamatuaasta ja emakeelse raamatu kõigile lähemale. Nii nagu ütleb Eesti Raamatu Aasta 2025 moto „Rahvas algab raamatust” (Hando Runnel).

Eestikeelse kirjasõna ajalugu aitavad nähtavaks teha mitmed üle Eesti liikuvad rändnäitused.
Juba 7. novembril 2024 avatud näitus „500 aastat eestikeelseid raamatuid” annab ülevaate eestikeelse raamatu loost, selgitab raamatuaasta tähendust ning tutvustab, kuidas eestikeelse raamatu ja raamatukultuuri tähtpäevi on varasemalt tähistatud. Väljapanek osutus nii populaarseks, et sellest tuli valmistada koopia. Praegu saab näitusega tutvuda 11. jaanuarini Märjamaa Valla Raamatukogus ja 23. jaanuarini Jõgeva Linnaraamatukogus.

Üle Eesti liigub ka luulenäitus „57 708 päeva märgilist eesti luulet“, mille koostasid noored kirjandusteadlased Rahel Ariel Kaur, Katrinka Josephine Savimägi ja Kerstin Vestel. Väljapanek mõtestab kolmekümne märgilise luuleteose toel eesti luule teekonda Lydia Koidulast Carolina Pihelgaseni. Luulenäitus on hetkel Võrumaa Keskraamatukogus, kuhu see jääb vaatamiseks 14. jaanuarini, järgnevalt näevad huvilised seda 21. jaanuarist kuni 16. veebruarini Märjamaa Valla Raamatukogus.

Kuni 24.02.2026 saab kaasa lüüa raamatuaasta piltvaiba tikkimises. Eesti raamatu 500. sünnipäeva auks valmiva vaiba kogupikkus on ligi 17 meetrit, detsembris tikitakse Ida-Virumaal ja jaanuaris Lääne-Virumaal, 2025. aasta lõpuni asub vaip Jõhvi Keskraamatukogus.
Et raamatuaasta tegemistesse oleks paremini kaasatud ka ulgueestlased, lõid Kõrgema Kunstikooli Pallas tudengid teisegi vaiba, mis ringleb kogukondades väljaspool Eestit, nii Ameerikas kui Euroopas.
Valmis tikitud vaibad jõuavad Tartusse, kust esimene vaip tänavu veebruaris teekonda alustas ning leiavad koha Eesti Rahva Muuseumis. Vaip jääb jutustama mitte ainult raamatulugu, vaid on sellisena kõikide Eesti inimeste tänu viiesaja aasta vanusele eesti raamatule, mis on kandnud meie püüet hariduse, valguse ja vabaduse poole.

Lisainfot juba toimunud ja tulevaste raamatuaasta sündmuste kohta leiab Eesti Raamatu Aasta kodulehel

Sündmustel saab silma peal hoida sotsiaalmeedias Eesti Raamatu Aasta Facebooki lehel ning Eesti Raamatu Aasta Instagrami kontol

Raamatuaastaga seotud videod asuvad Eesti Raamatu Aasta Youtube’is