Saabuval nädalavahetusel ja ka esmaspäeval (8.-10. veebruar) võib ette tulla elektrikatkestusi seoses elektrivõrgu ümberühendamisega. Valga keskraamatukogu on ka elektrikatkestuse ajal lugejatele avatud: laupäeval kell 10-15 ja esmaspäeval kell 10-16. Laenutame raamatuid ja jagame infot. Internetitoa teenuseid kasutada ei saa.

Kuna raamatute laenutuskapp sõltub samuti elektri olemasolust, siis palume juba tellitud raamatud kapist välja võtta võimalikult kiiresti. Uusi tellimusi raamatukappi me mõne päeva jooksul ei täida.

Haruraamatukogud on elektrikatkestuse esmaspäeval avatud kell 10 kuni 15. Laatre ja Lüllemäe raamatukogus on generaatorivalmidus ja neis raamatukogudes on tööpäevad tavapärased. Kriisiolukorras on Laatre ja Lüllemäe raamatukogu vajaduspõhiselt avatud ka nädalavahetusel.

Kui esmaspäeval selgub, et olukord kestab pikemalt, jagame uut infot.

Vaata lisainfot Valga valla kodulehel: www.valga.ee

Neljapäeval avati paljudes kohtades üle Eesti suure pidulikusega Eesti Raamatu Aasta. Valga Keskraamatukogu jaoks on raamatuaastal ka teine tähendus – algas raamatukogu juubeliaasta.

Kui 2025. aastal möödub 500 aastat esimese eestikeelse raamatu ilmumisest, siis Valga keskraamatukogu saab tänavu 160-aastaseks, mis on ühe rahvaraamatukogu jaoks kahtlemata väärikas iga. Raamatukogu ajalugu ulatub ülemöödunud sajandisse – Walksche Stadt Bibliotheki põhimääruse kinnitas Valga linna raad 8. veebruaril 1865. Tollal oli see linna avalik raamatukogu valdavalt saksakeelne, siiski kujunes sellest kultuurikolle ka haritud eestlastele ning on seda tänaseni. Suuri teeneid raamatukogu asutamisel oli selle eestseisjate komitee liikmel, Liivimaa kihelkonnakooli õpetajate ja köstrite seminari juhatajal Jānis Cimzel.

Toonane raamatukogu asus vastvalminud Valga raekojas ning raamatuid fondis napilt viissada. Edasi on raamatukogu tee olnud pikk ja käänuline, vahepeal Valga karskusseltsi hallata olnud raamatukogust sai 1925. aastal taas linnaramatukogu. Walga linna Awaliku Raamatukogu asus tollase postkontori hoone kolmandal korrusel. Erinevates asukohtades oldi lühikest aega, sest fond kasvas jõudsalt, 1936. aastal oli tellitud 33 nimetust perioodikat, raamatuid oli üle viie tuhande. Aastal 1938 avati noorteosakond, kuna raamatukogu oli populaarne just noorte hulgas.

Nagu mujalgi, ei pääsenud raamatukogu lihtsalt Teise maailmasõja mõjudest. 1940. aastal muudeti asutus Valga maakondlikuks keskraamatukoguks ning allutati poliitharidusosakonnale.  Algas fondi puhastamine “poliitiliselt kahjulikust kirjandusest”. Sõjaajal raamatukogu laastati ja enamik väärtuslikest teavikutest hävis. Korduvate kolimiste järel saadi püsivam kodu endisesse pangahoonesse Aia 18, kuhu jäädi tervelt 45 aastaks. Raamatukogu uue hingamise ja hakkas lõpututest kolimistest ja sõjakaosest toibuma. 1950. aastal asutati eraldi lasteraamatukogu.

Alates aastast 1993 on raamatukogu linna allasutus. Paremad ajad saabusid 1996. aastal, mil linnavalitsus andis raamatukogu kasutusse linna ühe kauneima hoone, renoveeritud Zenckeri villa Säde pargis Aia tn 12, kus see on tänaseni.

Esimese eestikeelse raamatu ilmumise juubelit ja raamatukogu 160. aastapäeva tähistati kallite külaliste seltsis, võeti vastu lugejate ja kolleegide häid soove. Keskramatukogu direktor Triinu Rätsepp soovis kõigile toredat raamatuaastat ning tänas kõiki kraamatukogude sõpru, partnereid ja toetajaid rõhutades, et raamatukogu ei oleks täna see, mis ta on, kui minevikus poleks olnud ärksa mõtlemisega inimesi, kes hoidsid au sees kultuuri ja kirjandust. “Õnneks on neid ka tänasel päeval meie kõrval. Täname endisi ja praegusi kolleege, kes on iga päev andnud endast parima, et hoida ja kasvatada usaldust raamatukogu teenuste vastu.”

Külalistele pakkusid muusika- ja luulepõimikuga südantsoojendava elamuse Tarmo Selter ja Kristina Ruder.

Sündmust toetas Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp. Täname!

Fotod: Anujelisa Lehtmets-Vaher

Neljapäeval, 9. jaanuaril 2025. aastal maeti 1960. aastal Rootsis surnud ja seni Rootsis Örebro Põhjakalmistul puhanud kirjanik August Gailiti ja tema abikaasa, Vanemuise teatri operetisolisti Elvy Gailiti säilmed Tallinna Metsakalmistule. Koos tuhaurnidega jõudis Metsakalmistule ka August Gailiti ajalooline mälestuskivi, mille valmistas omal ajal kujur Heino Raudsepp. Kivi kaasautor on kunstnik Eduard Ole.

Ümbermatmine toimus Gailitite Rootsis elavate lastelaste Eva Lindströmi ja Anne Gailiti soovil ja korraldamisel. Perekonna esindaja sõnul oli kirjaniku ja tema abikaasa suurim soov saada maetud kodumaa mulda.

Selle sündmuse ja August Gailiti 134 sünniaastapäeva tähistamiseks toimus samal päeval, kell 3 pealelõunal, Tallinnas Eesti Kirjanike Liidu Musta laega saalis mälestusüritus „Mr. Ge kojujõudmine“. Sõnavõttudega astusid üles Janika Kronberg, Margus Kasterpalu, Toomas Kiho, Jaanus Vaiksoo jt., katkendi August Gailiti loomingust luges Pääru Oja. Musitseerisid Karmen Puis ja Piia Paemurru.

Ürituse korraldasid Eesti Kirjanike Liit, August Gailiti sünnikodu selts ja August Gailiti tütre perekond.

Fotol A. Gailiti suguvõsa

Mitmekülgne ja armastatud eesti kirjanik August Gailit sündis 1891. aastal Sangaste lähistel Kuiksillal. Aastani 1911 õppis Gailit Valgas ja Tartus, töötas seejärel Riias, Tartus ja Tallinnas ajakirjanikuna ning osales sõjaväeametniku-kirjasaatjana Vabadussõjas. Koos Henrik Visnapuuga lõi Gailit kaasa kirjanikerühmituse Siuru loomises ja tegevuses. 1944. aastal põgenes ta koos perega Rootsi.

Alates 2009. aastast annab Valga Keskraamatukogu koostöös Valga  Vallavalitsusega iga kahe aasta tagant välja A. Gailiti nimelist novelliauhinda.

Rohkem pilte saab näha ERR veebilehel

A. Lehtmets-Vaher