Suure lugemisisuga loeti läbi üle tuhande raamatu

Täna panime punkti LUGEMISISU programmile! Sel puhul oli Valga Põhikooli aulas raamatusõpradega kohtumas bioloog ja õppejõud Juhani Püttsepp, keda noored lugemishuvilised enamasti teavad kui lastekirjanikku. Kuid Juhani Püttsepp ei ole kirjutanud mitte ainult lastele, vaid ka suurematele. Ta on töötanud ka ajakirjaniku ja loodusajakirjade toimetajana ning teinud dokumentaalfilme.
Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt algatatud üle-eestilises lugemisprogrammis osalesid 5- kuni 10aastased lapsed, Valga Põhikoolist oli osalejaid lausa 125! Neid vahvaid lugejaid ja õpetajaid Juhani Püttsepp ja lastekirjanduse osakonna juhataja Ulvi Lind tänasidki. Boonuseks saadud lugemiselamusele oli tänase külalise huvitav esinemine. Juhani Püttsepp rääkis muuhulgas väga kaasahaaravalt oma perekonna (aja)loost, mis andis ainest tema südamlikule lasteraamatule “On kuu kui kuldne laev”. Raamat jutustab põgenemisest Rootsi 1940ndatel ja põhineb paadipõgenike mälestustel.
Kõige hakkajam lugeja oli 3.c klassi õpilane Rimo Ojamets, kes luges õppeaasta jooksul läbi 150 raamatut! Tema sai muuhulgas kingituseks Juhani Püttsepa värske raamatu “Ohoo, linnaloom” koos autori pühendusega. Tublisid lugejaid, kes ühe lugemispassiga ei piirdunud, oli veelgi ning meil on hea meel tõdeda, et laste lugemisisu püsib 🤍 Ühtekokku loeti 1084 raamatut!
Täname Valga Keskraamatukogu poolt kõiki lugemishuvilisi lapsi, nende õpetajaid ning meie suurepärast külalist Juhani Püttseppa!
Soovime toredaid lugemiselamusi ka saabuval suvel 📚📖🌞!

Avame suvise lugemismaratoni – suvelugemisprogrammi!

Valga keskraamatukogu lastekirjanduse osakond ootab lapsi ja noori 1. juunist – 31. augustini Suvelugemisele.

Kui vastad iga läbiloetud suvelugemise raamatu kohta paarile küsimusele, saad magusa üllatuse. Tublimatele suvelugejatele lisaüllatused!

Kõik programmis osalejad on oodatud septembris suvelugejate lõpupeole, kus kõige usinamad lugejad saavad auhinnad.

Raamatute leidmisel abistab sind RIKSWEB: https://valgamaa.raamatukogud.ee/, mis võimaldab kontrollida raamatu olemasolu ja vajadusel see reserveerida.

Suur tänu Transpordiametile toetamast meie lugemisprogrammi!

Soovime toredaid lugemiselamusi!

Suvelugemisprogrammi raamatute nimekirjad:

kuni 7aastased:

  • Piret Raud „Järve kiri“
  • Riikka Jäntti „Väikese hiire külaline“
  • Kate Read „ Pahur põrnikas“
  • Eva Lindström „Sild“
  • Irene Verdu „Kiri“
  • Isabella Paglia „Aitab valedest, Nina!“
  • Astrid Lindgren „Siis, kui väike Ida tahtis pahandust teha“
  • Gabby Dawnay „Uks haldjametsa“
  • Benji Davies „Tormivaal“
  • Aidi Vallik „Tark ei torma tänaval“ või Raivo Järvi „Kurjam ja Nurjam“

8- kuni 12aastased:

  • Widmark, Martin „Karnevalimõistatus“
  • Walliams, David „Gängstamemm tegutseb jälle“
  • Tomusk, Ilmar „Matemaatiline sõber. 4, Marss Marsile“
  • Mudlum „Sikaosäk“
  • Rooseboom, Sanne „Lahenduste ministeerium“
  • Murray, Lily „Meie aeg maal“
  • Horst, Jørn Lier „Operatsioon kummitus“
  • Henno, Sass „Mereröövlimäng“
  • Voolaid, Juhan „Kommikoletis“
  • Widmark, Martin „Pikk teekond“
  • Mäkelä, Hannu „Hobune, kes kaotas prillid ära“
  • Truupõld, Irma „Rohelise Päikese Maa“
  • Grave, Anne „Toomas, omadele Tommi“
  • Kirby, Katie „Lottie Brooksi katastroofilised apsakad sõpradega“
  • Pütsepp, Juhani „Pauline unistuste mets“
  • Käit, Helen „Kuldse sõnnikumardika saladus“
  • Tomusk, Ilmar „Julius, mida sina suvel tegid?“
  • Gutman, Colas „Kirbu-Krants läheb kooli“

13aastased ja vanemad:

  • Louis, Lia „Kallis Emmie Blue“
  • Raudsepp, Kaia „Nähtamatu tüdruk“
  • Lockhart, E. „Valetajate perekond“
  • Piiper, Kristi „Esimene kord“
  • Piiper, Kristi „Topelt D“
  • Raudsepp, Kaia „Kui ainult“
  • Rõõm, Grethe „Kaarnapuu“
  • Astover, Maarja „Kurat ja ingel mu õlal“
  • Bennett, Jenn „Tähtedest võlutud“
  • Alliksaar, Evelin „Rääkimine hõbe, vaikimine kuld“ (vanusele 16+)
  • Sepp, Ene „Jagatud suvi“
  • Sepp, Ene „Tagasi sadulasse“
  • Priilinn, Ketlin „Emily raamatuklubi“
  • Priilinn, Ketlin „Kerstini ketsid“
  • Sumino, Yoru „Tahaksin süüa Su pankreast“

Foto: Pixabay

8. juunil antakse üle August Gailiti nimeline novelliauhind

Järjekordne August Gailiti nimeline novelliauhind antakse üle 8. juunil Valgas Säde pargis (vihmase ilma korral Valga Muuseumis). Novelliauhina laureaadiks valis žürii sel aastal Katariina Libe ja tema novelli “Enesetapja”.

Auhinnatud teos võlus just musta huumori ja meisterliku sõnakasutusega. Žürii tööd juhtinud kirjandusteadlase, õpetaja ja kirjanik Jaanus Vaiksoo hinnangul on Katariina Libe „Enesetapja“ suurepärane klassikalise novelli näide: napp stiil, täpne sõnastus; lugu, mis lõpeb puändiga. “Žürii tõstiski esile just nimelt novelli sisu ja vormi väga head kooskõla,” märkis Vaiksoo. Nauditavas stiilis jutustatud lugu aktiviseerib tema lugejas olulised lülitid, mis panevad tööle kujutlusvõime ja vallandavad lugemise mõnu tekitavad ained. Sümpaatselt mõjub tema sõnul ka autori must huumor ja eluterve ellusuhtumine. “Kriitiline Gailit oleks novelli kindlasti nautinud,” leiab Vaiksoo.

Žürisse kuulusid peale Jaanus Vaiksoo veel Valga Vallavalitsuse esindajana Tiina Lall, keskraamatukogu lugejate esindajana Endla Schasmin, MTÜ August Gailiti Sünnikodu Seltsi esindajana Heili Kalbri ja Valga Keskraamatukogu direktor Triinu Rätsepp.

Kirjandussündmuse ajakava:
13.00 Ansambel “Koidu Tähed” esinemine
13.15 Žürii esimehe Jaanus Vaiksoo sõnavõtt
13.20 Valga vallavanem Monika Rogenbaum annab üle auhinna
13.25 Auhinnasaaja Katariina Libe sõnavõtt
13.35 Esineb pärimusmuusik Koidu Ahk
13.50 Skulptor Jaak Soansi loeng “Skulpturaalsed jalajäljed Valgas” toimub Valga Muuseumis.
Kirjandussündmust toetab Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp, Valga vald, Valga Muuseum, Valga Keskraamatukogu.
August Gailiti nimeline novelliauhind antakse välja kaheksandat korda. Varasemalt on August Gailiti novelliauhinna võitnud Lauri Sommer, Valdur Mikita, Mehis Heinsaar, Kärt Hellerma, Ervin Õunapuu, Maimu Berg ja Armin Kõomägi.

Ööbikuööd tõid kaasa võrratuid elamusi

Eesti Rahvakultuuri Keskus korraldas kolmandat korda jutuvestmisfestivali Ööbikuööd, mis tõi toredaid sündmusi ka Valga valla raamatukogudesse, koolidesse ja lasteaedadesse.

Muinasjutujooga

Jane Meresmaa-Roosi Muinasjutujoogast võis osa saada 18. ja 19. mail ning seda koguni kuuel korral erinevates Valga valla raamatukogudes ja haridusasutustes.

Muinasjutud inspireerivad meid ja aitavad suurendada meie loomingulisust ning elavdavad meie emotsioone. Jooga aitab omakorda parendada fokuseerimisvõimet ja mälu. Mis saab olla veel parem, kui kaks head tegevust omavahel ühildada, millest saavad kõik ühe hea kogemuse ja võrratu emotsiooni võrra rikkamaks.

Mängulises muinasjutujoogas tuli jutustamisele lugu Näkitüdrukust, kes igatses näha, mis salapärases metsas on. Tal oli teel palju takistusi, aga ta suutis need kõik koos looduses leiduvate abilistega ületada. Jutu käigus muututi nii õõtsuvate kallastega metsajärveks kui sügavaks laaneks, kohtuti erinevate loomade ja lindudega, kes näkitüdrukut tema rännakul saatsid.

Lapsed elasid Jane juhatusel läbi mänguliste jooga-asendite kaasa Näkitüdruku muinasjutule. Helina ja pillihäälte toime rahustas ning headuse loits sisendas positiivsust ja jättis hinge helge meeleolu.

Tunded udus

Samuti 18. ja 19. mail võeti Valga Põhikoolis 1.-3. klasside ja Valga lasteaia „Kasekese“ laste ja õpetajate poolt väga hästi vastu Ivar Lett ja tema etendus „Tunded udus“.

Ivar Lett sai algusest peale publiku oma „paati“. Ta tunnistas hiljem, et poleks soovinud õpetajaid lapsi keelamas ja korrale kutsumas näha. Seda polnud vaja karta, sest õpetajad jälgisid laval toimuvat suure huvi ja kaasaelamisega ning lapsed veelgi enam.

Etendust läbiv teema oli hirm. Hirmul on suured silmad?! Aga kas kõik on ikka päris nii, nagu me olukordi näha tahame või ette kujutame? Kuidas võib hirm ka meile abiks olla? “Tunded udus” ongi lugu hirmust, aga ka sõprusest, hoolivusest ja julgusest ning koos lastega otsiti võimalusi, kuidas oma kartustega hakkama saada. Etendus puudutas hinge ja südant, toimus tõeline kohalolu ja hetkes olemine.

Sinitriibuline unistus

Sandra Lange autorilavastus rääkis fantaasiarikka loo taaskasutusest: vapra plastikpudeli Mulli seiklus sadama kaupluse poeriiulilt Kapteni sinitriibuliseks särgiks! Lavastus inspireeris uskuma oma unistustesse ka siis kui kõik tundub olevat kadunud. Lavastuses õpetatati lastele joonistamise ja värvimaailma loomise kaudu, kui oluline on unistada, oma unistused ellu viia ja kuidas kõik need asjad – ennekõike loodus ja inimene – omavahel seotud on.

 

 

Meie täname kõiki meie esinejaid! Täname lasteaedasid ja koole, õpilasi ja õpetajaid! Täname toetuse ja eestvedamise eest Eesti Rahvakultuuri Keskust. Täname toetuse eest Eesti Kultuurkapitali/ Valgamaa ekspertgruppi.

Kokku oli sündmusi, mis mõeldud küll lastele, kuid millest võisid osa saada ka täiskasvanud üksteist, osalejaid oli kokku 590, neist lapsi 512.

Korraldajad: Valga Keskraamatukogu ja harukogud Lüllemäe, Tsirguliina, Hargla, Õru, Kaagjärve. Partnerid: Lüllemäe Põhikool koos lasteaiarühmadega, Tsirguliina kool, Hargla kool. Õru Lasteaed-Algkool.

Dialooginädal Tsirguliinas

Dialoog 9. klassi õpilastega -“Miks on Tsirguliina koolis hea õppida?”

Koolitusprogramm “Kohalike dialoog kohalikus raamatukogus” toimub sel aastal juba teist korda – fookuses jätkuvalt raamatukogude rolli tugevdamine kogukonnakeskustena. Dialooginädalal 22. maist kuni 26. maini arutletakse mitmetes Eesti raamatukogudes kogukondi kõnetavatel teemadel, enamasti raamatukogudest lähtuvalt, aga on ka arutelusid kirjandusest, kultuurist, noortest seeniorideni.
Üle-eestilisest dialooginädalast saab lugeda sellele lingile liikudes: https://kogu.ee/2023/05/21/raamatukogud-kutsuvad-dialooginadalale-ule-eesti/

Dialoogilaadne varasem kogemus on mul saadud „Arvamusrännakut” läbi viies, mis päris hästi ei õnnestunud. Nüüd on hea võrrelda ja õppida varasemast kogemusest kuidas tänu koolituselt saadud teadmistele, dialoogi läbiviimise põhimõtete rakendamisele õnnestus dialoog “Miks on Tsirguliina koolis hea õppida?” palju paremini. Lisaks teemaküsimusele jagasid õpilased mõtteid ja mälestusi oma põhikooliaastatest ning sellest, mida muuta, et kool oleks senisest veelgi toredam koht õppimiseks, spordiga ja harrastustega tegelemiseks?

Avasõnades selgitasin dialoogi põhimõtteid, eesmärki, vajadust. Ruumi kujundust (miks on toolid ringikujuliselt jms). Rääkisin koolitusest ja üle-eestilisest dialooginädalast. Osalejaid kokku koos õpetajaga oli 14.

Alustasime häälestamisega – kuidas päev algas. Mina näiteks juhtusin varahommikul nägema lendamas kõrvuti kahte kukkuvat kägu.
Enamikul õpilastest oli tavapärane hommik (keda ajas sääsk kell neli üles, kes nägi kureparve. Õpetajal oli vahejuhtum, kus kitsed teel olles panid bussi peatuma.
Olen õpilaste (põhikooli lõpetajate) käest küsinud – mida nad mäletavad esimestest raamatukogutundidest, tegevustest raamatukogus, siis valdavalt ei meenu neil midagi. Sellest teadmisest oligi ajendatud minu dialoogi küsimus ning alustuseks suunasin õpilasi meenutama oma algkooliaastaid – minna mõtetes minevikku. Tore oli jälgida, kuidas mälusopist tulid neil meelde ekskursioonid, ühised kodukülastused nende esimese õpetajaga, mõningate õpetajate tabavad ütlused. Tuletasin neile meelde raamatukoguringi ja mitmeid esitatud näidendeid. Äratundmisrõõm valdas kõiki. Tabasin ennast, et hoopis mina pean järgima dialoogi pidamise põhimõtteid.

Miks siis on Tsirguliina koolis hea õppida? Enim toodi välja, et meil on väike, rahulik, väikeste klassidega maakool, kus kõik tunnevad kõiki. Kooli ümbruses on palju loodust, mis linnakoolis puudub. Hea, et võimaldatakse kasutada tasuta jõusaali. Kiitust jagati ka klassikaaslastele ja õpetajatele. Tundsin huvi, mida kooli lõpetajad sooviksid, et kooli veel paremaks muutuks? Ühiselt kurdeti huviringide vähesuse üle, võiks olla parem koolibussi graafik, mis praegu ei võimalda kaugemal elavatel õpiastel peale tunde kooli jääda.
Väljahäälestamine – mida võtate tänasest koosolemisest (dialoogist) kaasa?

Meeldis ringis istumine ja möödunud aastate, eriliste hetkede meenutamine, mille peale muidu ei oleks tuldud.
Dialoog kui selline oli neile oluline, mõistmaks, et peagi nad enam klassina kokku ei saa. Tõdeti, et neil on kokkuhoidev, sõbralik klass, kes peagi läheb lahku. Ring justkui ühendas neid senisest veelgi enam.
Olen endale tänulik, et peagi põhikooli lõpetavatele noortele sellise võimaluse pakkusin. Iga osaleja sai raamatukogust lahkudes kaasa rullikese tsitaadiga õppimisest ning jutuvurrgi leidis loosi tahtel omaniku.

Aitäh kõigile dialoogis osalejatele!

Tiia Pärnik-Pernik

Kuu viimasel reedel sisetööpäev

Seoses sisetööpäevaga on reedel, 26. mail Valga Keskraamatukogu külastajatele suletud. Palume kasutada raamatute laenutuskappi ja tagastuskasti.

Vabandame võimalike ebamugavuste pärast ja kohtume raamatukogus juba laupäeval.

Ootame kaasa lööma järjekordses kirjandusmängus!

Kirjandusmängu „Kes sellel kuul on sündinud…” maikuu voor ootab vastuseid!
Iga kuu alguses avaldatud küsimus puudutab sellel kuul sündinud eesti kirjandusklassiku loomingut.
Maikuus on sündinud Jakob Tamm, Pedro Krusten, Andres Saal, Heino Kiik ja luuletaja Villem Grünthal-Ridala.
✒️ Mõttetera: „Muusikahuvi on kõigile kuigivõrd juba kaasa antud. Muusika ergutavat taimede kasvu ja soodustavat lehmade piimaandi. Mispoolest peaks inimene muust loodusest kehvem olema? Ka ju kasvame ja oleme ja anname.”
❓ Meie küsime: kes neist viiest eelnimetatust on mõttetera autor? Vihje: ta on mitmete taimedega seotud aimeraamatute autor.
🎈 Aprillikuu auhinna võitja on Anneli Lamp. Palju õnne!
📷 Fotokollaažil ülalpool nimetatud autorid

Raamatukogu lahtiolekuajad kevadpüha eel

Raamatukogu on suletud reedel, 28. aprillil – sisetööpäeval ja esmaspäeval, 1. mail – kevadpühal.

Olete oodatud raamatukokku 29. aprillil ja siis juba 2. mail.

Vabandame võimalike ebamugavuste pärast!

Väikese kooli noored meistrid tulid raamatukogudele appi 

Valga valla väiksematel raamatukogudel on siiani puudunud raamatute tagastuskast. Nüüd on see mure leevenenud – neljal haruraamatukogul on nüüdsest olemas rõõmsavärvilised kastid, kuhu lugeja saab panna tagastatava raamatu ka asutuse kinnioleku ajal.

Abi tuli Valga Jaanikese kooli õpetaja Jüri Freimani poolt, kelle juhendatud poiste-tüdrukute osavate käte all valmisidki puidust, postkastilaadsed tagastuskastid. Seejärel said need oma külgedele toredad maalingud ja nii need rõõmsamustrilised kastid märtsis Valga Keskraamatukogusse jõudsidki.

Tagastuskastid leiavad endale uue kodu neljas raamatukogus, kus neid hetkel kõige enam vajatakse – Harglas, Koikkülas, Soorus ja Tagulas. Raamatukoguhoidjate sõnul muudab see raamatute üleandmise lugeja jaoks tunduvalt mugavamaks ja nii saab raamatukoguteenust ka maal osutada palju paindlikumalt.

Neljapäeval olid Jaanikese kooli õpilased ja õpetajad kutsutud külla Valga keskraamatukogusse, kus nad oma kätetöö raamatukoguhoidjatele üle andsid ja võtsid vastu raamatukogudepoolse südamliku tänu. Oma tänulikkust ja mitmesuguseid trikke näitas lastele ka “majakoer” Rima.

Jaanikese kooli lapsed koos õpetaja Jüri Freimaniga on ka varasemalt palju rõõmu toonud. Möödunud aastal jõudis keskraamatukogu lasteosakonda muinasjutuline kapp, mis nüüd muinasjututorni paigutatuna peidab endas lõputult saladusi. Raamatukogu fuajees on olnud väljas ka laste käsitööd.

Valga Keskraamatukogu ja haruraamatukogud on ütlemata tänulikud selle südamliku kingituse ja meid ühendava toreda koostöö eest. Aitäh!

August Gailiti novelliauhinna pälvis Katariina Libe

Valgas antakse tänavu välja juba kaheksas August Gailiti novelliauhind, sedapuhku saab selle Katariina Libe oma novelli “Enesetapja” eest, mis valiti välja seitsme sõelale jäänud teose seast. Žürii hinnangul olid kõik seitse vägagi eripalgelised novellid, “Enesetapja puhul toodi esile just sisu ja vormi väga head kooskõla.

Kahe aasta tagant väljaantav auhind määratakse kõige gailitlikuma novelli eest, mis kahel eelneval aastal ilmunud. Viieliikmelise žürii osaks on lugeda läbi väljapakutud teosed ja kaaluda, milline neist oleks August Gailiti auhinna vääriline. Kui vahepeal on rõhutud ka näiteks teoste fantaasiarikkusele, mis on võrreldav Gailiti raamatuga “Toomas Nipernaadi” ehk märgati seiklushimulisi ja romantilised tegelasi, maalilist kujutamislaadi või lüürilist alatooni, siis seekord vaadati Gailiti loomingule laiemalt.

Nagu sageli varasemalt ei olnud seekordki žürii töö kergete killast. Tuli läbi lugeda novellid, neid analüüsida, kaitsta oma poolt- ja vastuargumente. Mõttevahetuse tulemusena jäi seitsmest esitatust sõelale kolm kandidaati: juba mainitud Katariina Libe “Enesetapja”, Piret Raua “Pink” ja Tauno Vahteri “Kofferdam”. Pakutud oli veel Marje Ernitsa “Kassi kodu”, Piret Raua “Katarsis”, Imre Siili “Sepamärdi Reinu õnnelimiit” ja Urmas Vadi “Küla”. Omajagu gailitlikkust leidus neis kõigis, küll aga erinevates nüanssides. Hääletuse tulemusel võitnud novell “Enesetapja” ei jätnud ükskõikseks ühtki žürii liiget, kuigi tunnistati, et nime tõttu suhtuti sisusse esmalt väikese eelarvamusega. Ja tõsi – see viib lugeja küll näiliselt väljapääsmatus olukorras inimese argiellu, kuid olukorra traagilisust ja lootusetust pehmendavad tumedavõitu huumor ja autori viis sõnu seada.

Auhinnatud teos võlus just musta huumori ja meisterliku sõnakasutusega. Žürii tööd juhtinud kirjandusteadlase, õpetaja ja kirjanik Jaanus Vaiksoo hinnangul on Katariina Libe „Enesetapja“ suurepärane klassikalise novelli näide: napp stiil, täpne sõnastus; lugu, mis lõpeb puändiga. “Žürii tõstiski esile just nimelt novelli sisu ja vormi väga head kooskõla,” märkis Vaiksoo. Nauditavas stiilis jutustatud lugu aktiviseerib tema lugejas olulised lülitid, mis panevad tööle kujutlusvõime ja vallandavad lugemise mõnu tekitavad ained. Sümpaatselt mõjub tema sõnul ka autori must huumor ja eluterve ellusuhtumine. “Kriitiline Gailit oleks novelli kindlasti nautinud,” leiab Vaiksoo.

Žürisse kuulusid peale Jaanus Vaiksoo veel Valga Vallavalitsuse esindajana Tiina Lall, keskraamatukogu lugejate esindajana Endla Schasmin, MTÜ August Gailiti Sünnikodu Seltsi esindajana Heili Kalbri ja Valga Keskraamatukogu direktor Triinu Rätsepp.

August Gailiti nimeline novelliauhind antakse üle 8. juunil Valgas. Auhinna väljaandmist toetavad Eesti Kultuurkapital, Valga Vallavalitsus ja Valga Keskraamatukogu.

Varasemalt on August Gailiti novelliauhinna võitnud Lauri Sommer, Valdur Mikita, Mehis Heinsaar, Kärt Hellerma, Ervin Õunapuu, Maimu Berg ja Armin Kõomägi.

Katariina Libe. Foto autor Krõõt Tarkmeel