Raamatukogude aasta tantsuaktsioonis osalesid ka Valgamaa raamatukoguhoidjad

Raamatukogude aastal osalevad Valgamaa raamatukoguhoidjad tantsuaktsiooniga „Raamatukogude aastal tantsuga“ . Tantsuvideo on nähatav Valga keskraamatukogu YouTube`i kanalil.

Raamatukogude aasta youtube link meie tantsule: https://www.youtube.com/watch?v=6Q142Nl6Nqw

Täname meie juhendajat Elin Lihteni.

 

Raamatukogude aasta tantsuaktsioon paneb raamatusõbrad üle Eesti tantsima

Täna, 29. aprillil saab avapaugu raamatukogude aasta tantsuaktsioon „Raamatukogude aastal tantsuga“, millest saab osa võtta teema-aasta lõpuni. Raamatukogudes pakutavatele hobitegevustele tõmmatakse tähelepanu rahvusvahelisel tantsupäeval ühise tantsimisega. Üle Eesti lööb tantsuaktsiooni avamisel kaasa enam kui 20 raamatukogu, suurim tantsupesa koguneb Tartu Raekoja platsil avalikule tantsimisele kell 14.

„Raamatukogude aastal on oluline näidata, milliseid erinevaid teenuseid ja võimalusi meie raamatukogud pakuvad,“ ütles raamatukogude aasta projektijuht Liina Valdre. „Paljudes paikades ongi raamatukogu ainuke avalik ruum, kus on võimalik erinevate hobidega tegeleda. Tantsimine on nendest mitmetest võimalustest ainult üks väljund, aga on ka käsitööringe, keelekohvikuid, lugemisklubisid, robootikatunde ja palju muud,“ lisas Valdre.

29. aprillil toimuval tantsuaktsiooni avasündmusel osaleb enam kui 20 raamatukogu, kas tantsupesas tantsides või oma tantsuvideo jagades. Videojäädvustused tantsupesadest koonduvad raamatukogude aasta veebilehele ja ülevaate tantsupesadest leiab siit.

„Raamatukogude aasta tantsuaktsiooni avamine on täna kell 14 Tartu Raekoja platsil, kus tantsivad Tartu ja Tartu ümbruse raamatukoguhoidjad ning raamatukogude sõbrad tantsustuudiotest. Kutsume kõiki kaasa elama ja miks mitte ka kohapeal kaasa tantsima,“ sõnas Tiina Sulg Tartu Linnaraamatukogust. „Tantsuaktsioonis on loomulikult oodatud osalema igaüks ja seda teema-aasta lõpuni. Selleks tuleb selgeks õppida lihtsad ja lõbusad tantsusammud ning oma tants videona salvestada,“ lisas Sulg.

Kõik sõpruskonnad, grupid, kollektiivid ja organisatsioonid on oodatud raamatukogude aastat tähistama tantsuaktsioonist osa võttes. Selleks tuleb tantsusammud selgeks õppida, jäädvustada oma tants videopildis, jagada seda Facebookis #raamatukogudeaasta2022 ja saata video stina.pley@nlib.ee.

Tantsu õppevideo ja muusika leiab siit, videoid saab saata 2022. aasta lõpuni. Koreograafia on loonud Kertu Valjala, muusikaks on Singer Vingeri laul „Teadagi“.

Raamatukogude teema-aasta kutsus ellu Kultuuriministeerium ja seda veab koostöös 870 raamatukoguga Eesti Rahvusraamatukogu. Kogu teema-aasta programmi leiab www.raamatukogudeaasta.ee

Teate edastas

Stina Pley
Raamatukogude aasta kommunikatsioonispetsialist
+ 372 55 15 749 

Triinu Rätsepp: milleks on vaja raamatukogu?

Foto: Valga keskraamatukogu direktor Triinu Rätsepp/erakogu

Tänavune aasta on kuulutatud raamatukogude aastaks. Aasta juhtmõte «Kogu Eesti loeb!» on mitmetähenduslik ja toetab raamatukogude rolli mõtestamist. Arutelud raamatukogude vajalikkusest, ülesannetest ja ootustest mitmeotstarbelisusele on käivitunud nii raamatukoguhoidjate endi hulgas kui ka ühiskonnas laiemalt.

Oleme praegu harjunud, et kogu maailma tarkus mahub taskusse ehk ühte nutiseadmesse. Kuidas edasi,
kui see ühtäkki enam nii ei ole…

Räägitakse kriisivarudest materiaalses mõttes, kuid paraku pole palju räägitud vaimsetest kriisivarudest ja teabe kättesaadavusest kriisiolukorras. Millistest allikatest saada elementaarset infot, kui näiteks guugeldada pole enam võimalik? Kõik see ebakindlus paneb vaatama just raamatukogude poole.
Näeme, kui kiiresti võib harjumuspärane elu ja heaoluühiskond, milles elame, pea peale pöörduda. Võivad kaduda infokanalid ja tarkuseallikad. Ja seepärast on vägagi oluline, et ei kaoks võimalused ja oskused traditsioonilistest tarkuseallikatest infot hankida. Et säiliks kirjavara ja oleks olemas raamatukogud, kus see kõik kättesaadav on.

Võimalikes kriisiolukordades, kui näiteks on pikemat aega rivist väljas internetivõrk või serverid, peab
olema võimalik toetada meie koolide toimimist ja rahuldada inimeste infovajadust. Oluline on aidata
võidelda valeinfo levikuga ning säilitada tõest ja adekvaatset maailmapilti.

Peame kõik olema iga päev valvel, et kriitiliselt hinnata meieni jõudvat infot, tulgu see siis televisiooni,
perioodika, raadio või mitmesuguste internetikeskkondade kaudu. Info on tänapäevases ühiskonnas väga võimas relv, mida kasutatakse ka inimeste mõjutamiseks ja manipulatsiooniks. Infosõja kontekstis on taas raamatukogude roll olla toeks kogu ühiskonnale: avardada inimeste teadmisi allikate hindamisel ja kasvatada kriitikameelt lapseeast peale.

Raamatukogud on juba koroonakriisi ajal näidanud, kui kiiresti suudeti reageerida ühiskonna vajadustele. Seadsime sisse kontaktivaba laenutamise ja raamatukapid, aitasime ja juhendasime inimesi Läti koroonapasside ja -tõendite printimisel. Ühenduse hoidmiseks kogukondadega viidi sündmused
veebikeskkondadesse. Raamatukogud on olnud avatud ja kättesaadavad kõigile kogu koroonakriisi vältel. Infosõja kontekstis on raamatukogude roll olla toeks kogu ühiskonnale: avardada inimeste teadmisi allikate hindamisel ja kasvatada kriitikameelt lapseeast peale.

Me pole veel jõudnud ühest kriisist väljuda, kui oleme juba järgmistes: energiakriis, olukord Ukrainas…
Peame arvestama, et kriisid on elu möödapääsmatu osa. Raamatukogude tugevus on nende võrk ja
kättesaadavus. Saame ja tahame olla toeks elanikele ning partner riigile ja kohalikule omavalitsusele.
Oluline on tugevdada ka raamatukoguvõrgu valmisolekut kriisiolukordadeks, mis hõlmab nii töötajate
koolitamist, olmetingimuste parandamist kui ka infotehnoloogiliste vahenditega varustamist.

Vähem oluline pole – vastukaaluks praegusele ärevale ajale – võimalus lugeda helgeid lugusid, mis aitavad hoida usku paremasse homsesse. Võimalus anda psüühikale puhkust muremõtetest ja ärevusest hoiab ühiskonda vaimselt tugevana. Igale lugejale on tema raamat ja igale raamatule ka tema lugeja.

Muudame maailma paremaks mitmekordse rahulolutunde kaudu, sest osapooli on ju palju: kirjanik, kirjastus, raamatukauplused, raamatukogud ja lõpuks igas vanuses tänulikud ja õnnelikumad lugejad.
Raamatukogu saab pakkuda vaikset, rahulikku, hubast ja neutraalset kohta õppimiseks, lugemiseks,
kaugtööks, lihtsalt olemiseks, puhkamiseks või mängimiseks. See on koht, mis pakub võimalusi kogu
elukaare vältel. Raamatukogutöötajatele on saanud vaikimisi osaks ka neutraalne ärakuulaja roll. Me ei
anna hinnanguid ja võimalik abi saab piirduda vaid meie töövaldkonnaga, aga inimesel hakkab kergem, kui on oma mure saanud ära rääkida.

Mure nooremate põlvkondade pärast, kes on kirjandusest ja traditsioonilisest raamatukogust võõrdumas, on raamatukogudel ühine. Esmalt tuleb seda tendentsi võtta kui muutuva aja märki – elu läheb üha kiiremaks. Võimalused infot ja haridust, kirjandust ja kultuuri kätte saada muutuvad mitmekesisemaks, uudsemaks, põnevamaks.

Raamatukogudele on oluline teadvustada olukorda ja sellest lähtudes hakata otsima ja looma võimalusi,
uusi vaatenurki ja lähenemisi. Kõik on võimalik, kui me ise käega ei löö ja keskendume rohkem
lahendustele. Isegi kui tulemused ei tule kiiresti, on oluline teekond ja protsess, mille abil hoitakse siht
silme ees. Ma ei arva, et meie nooremad põlvkonnad on lootusetus olukorras. Nähes lasteaialaste ja
õpilaste säravaid silmi pärast osalemist raamatukogu üritusel või programmis, olen enam kui kindel, et
järjepidevas koostöös koolide, lasteaedade, noortekeskuste ja teiste kultuuriasutustega saavad lastest ja
noortest püsivad ja regulaarsed raamatukogude kasutajad ning kultuuri hindavad kogukonna liikmed.

Mure on ka vanema põlvkonna ja ühiskonna haavatavamate liikmete pärast, kes ei ole suutnud sammu
pidada meie e-riigi arenguga, kuid ometi on vaja esitada taotlusi, printida välja dokumente ja saada
kontakti mitmesuguste asutustega, et oma murele lahendus leida. Taas kord on just raamatukogu see, kes esmase abikäe ulatab.

Raamatukogu saab pakkuda vaikset, rahulikku, hubast ja neutraalset kohta õppimiseks, lugemiseks, kaugtööks, puhkamiseks või mängimiseks.

Termin, millest palju räägitakse, on rohepööre. Raamatukogud on olnud järjepidevalt ressursitõhususe
kandjad oma kogukonnas. Olukorras, kus hinnatõus on kõigis eluvaldkondades saanud paratamatuseks,
pakuvad raamatukogud jätkuvalt oma põhiteenuseid kogukonnale tasuta. Kui hinnatõus mõjub rahakotile, siis näiteks raamatuid, ajalehti ja ajakirju saab raamatukogust lugemiseks
tasuta. Toetame vanemate raamatute uuesti ringlusesse jõudmist. Samuti on raamatukogudes
kasutamiseks arvutid ja internetiühendus. Pakutakse tasuta sündmusi ja tegevusi nii lastele kui
täiskasvanutele. Lisaks on võimalik teha kaugtööd.

Raamatukogude töötajatel on veel palju häid mõtteid uute teenuste arendamiseks ja olemasolevate
tõhustamiseks. Üle-eestiliselt on palju näiteid uudsetest teenustest, nagu näiteks spordiinventari ja
muusikariistade laenutus, õmblemise võimalus, tööriistade laenutus, kaugtöövõimalus ja palju muud.

Tegelikult ollakse valmis pakkuma enamatki, kui vaid leitakse selleks vajalikke materiaalseid vahendeid.
Seega on raamatukogud midagi palju enamat kui vaid koht tavapäraseks laenutustegevuseks – meil on
oluline roll kogukonna toetamisel ja sidumisel. Kogukonnakeskuse rolli tuleb jagada teiste piirkonnas
tegutsevate organisatsioonidega, mis teeb tähtsaks koostöö. Raamatukogu seob kogukonnaliikmeid kogu
elukaare vältel. Oleme nagu peegeldus ühiskonna vajadustele, kuid hoiame ka traditsioone. Saan vaid
soovitada raamatukogu enda jaoks tööle panna, kasutades kõiki neid pakutavaid võimalusi.

Äraarvamismäng tutvustab kirjandusklassikat

Pane end proovile ja võida väärt auhind!
Iga kuu alguses avaldame katkendi just sel kuul sündinud kirjandusklassiku teose algusest. Arvajatel tuleb loetelust leida õige vastus. Õigesti vastanute vahel loosime välja auhinna, milleks on väärt raamat või raamatukogu meene.
📖 Aprillikuukuu klassik – Anatole France (sünd. François-Anatole Thibault).
✒️Mõttetera: Juhus on ilmselt Jumala pseudonüüm, kui ta ei tahtnud oma tegudele alla kirjutada.
Selle kuu klassik, prantsuse kirjanik Anatole France (16. IV 1844 – 12. X 1924) sündis Pariisis raamatukaupehe perekonnas. Tuntuks sai ta romaaniga „Sylvestre Bonnardˊi roim“ (1881). France on lisaks romaanidele ja novellidele kirjutanud ka luulet ja näidendeid.
France oli oma aja teravaimaid ühiskonnakriitikuid. Tema iroonilise põhitooniga loomingus väljendub kõiges kahtlev elutarkus. Aastal 1921 sai ta Nobeli kirjandusauhinna.
Mängus osalemiseks:
🔹 tutvu küsimusega ja leia vastus meie raamaturiiulitelt.
Vastuseid ootame iga kuu viimaseks kuupäevaks. Õige vastuse ja loosimise tulemuse avalikustame uue kuu esimesel kuupäeval.
Fotol: Anatole France/Wikimedia Commons

Rahvusraamatukogu kutsub osalema uuringus

OLED OODATUD UURINGUS OSALEMA!
Millised on sinu senised kogemused raamatukogudega? Millal viimati e-raamatukogus käisid?
Viime koos Rethinkiga läbi uuringut, et mõista paremini Eesti inimeste harjumusi ja eelistusi seoses raamatute laenamisega ning e-kataloogide kasutamisega.
Meil on sulle mõned küsimused, millele vastamiseks ei kulu rohkem kui 5 minutit.
Ja kui sul on inglise- või venekeelseid sõpru, siis ka nende arvamus on meile oluline!
Suur tänu vastamast!