Triinu Rätsepp: milleks on vaja raamatukogu?

Foto: Valga keskraamatukogu direktor Triinu Rätsepp/erakogu

Tänavune aasta on kuulutatud raamatukogude aastaks. Aasta juhtmõte «Kogu Eesti loeb!» on mitmetähenduslik ja toetab raamatukogude rolli mõtestamist. Arutelud raamatukogude vajalikkusest, ülesannetest ja ootustest mitmeotstarbelisusele on käivitunud nii raamatukoguhoidjate endi hulgas kui ka ühiskonnas laiemalt.

Oleme praegu harjunud, et kogu maailma tarkus mahub taskusse ehk ühte nutiseadmesse. Kuidas edasi,
kui see ühtäkki enam nii ei ole…

Räägitakse kriisivarudest materiaalses mõttes, kuid paraku pole palju räägitud vaimsetest kriisivarudest ja teabe kättesaadavusest kriisiolukorras. Millistest allikatest saada elementaarset infot, kui näiteks guugeldada pole enam võimalik? Kõik see ebakindlus paneb vaatama just raamatukogude poole.
Näeme, kui kiiresti võib harjumuspärane elu ja heaoluühiskond, milles elame, pea peale pöörduda. Võivad kaduda infokanalid ja tarkuseallikad. Ja seepärast on vägagi oluline, et ei kaoks võimalused ja oskused traditsioonilistest tarkuseallikatest infot hankida. Et säiliks kirjavara ja oleks olemas raamatukogud, kus see kõik kättesaadav on.

Võimalikes kriisiolukordades, kui näiteks on pikemat aega rivist väljas internetivõrk või serverid, peab
olema võimalik toetada meie koolide toimimist ja rahuldada inimeste infovajadust. Oluline on aidata
võidelda valeinfo levikuga ning säilitada tõest ja adekvaatset maailmapilti.

Peame kõik olema iga päev valvel, et kriitiliselt hinnata meieni jõudvat infot, tulgu see siis televisiooni,
perioodika, raadio või mitmesuguste internetikeskkondade kaudu. Info on tänapäevases ühiskonnas väga võimas relv, mida kasutatakse ka inimeste mõjutamiseks ja manipulatsiooniks. Infosõja kontekstis on taas raamatukogude roll olla toeks kogu ühiskonnale: avardada inimeste teadmisi allikate hindamisel ja kasvatada kriitikameelt lapseeast peale.

Raamatukogud on juba koroonakriisi ajal näidanud, kui kiiresti suudeti reageerida ühiskonna vajadustele. Seadsime sisse kontaktivaba laenutamise ja raamatukapid, aitasime ja juhendasime inimesi Läti koroonapasside ja -tõendite printimisel. Ühenduse hoidmiseks kogukondadega viidi sündmused
veebikeskkondadesse. Raamatukogud on olnud avatud ja kättesaadavad kõigile kogu koroonakriisi vältel. Infosõja kontekstis on raamatukogude roll olla toeks kogu ühiskonnale: avardada inimeste teadmisi allikate hindamisel ja kasvatada kriitikameelt lapseeast peale.

Me pole veel jõudnud ühest kriisist väljuda, kui oleme juba järgmistes: energiakriis, olukord Ukrainas…
Peame arvestama, et kriisid on elu möödapääsmatu osa. Raamatukogude tugevus on nende võrk ja
kättesaadavus. Saame ja tahame olla toeks elanikele ning partner riigile ja kohalikule omavalitsusele.
Oluline on tugevdada ka raamatukoguvõrgu valmisolekut kriisiolukordadeks, mis hõlmab nii töötajate
koolitamist, olmetingimuste parandamist kui ka infotehnoloogiliste vahenditega varustamist.

Vähem oluline pole – vastukaaluks praegusele ärevale ajale – võimalus lugeda helgeid lugusid, mis aitavad hoida usku paremasse homsesse. Võimalus anda psüühikale puhkust muremõtetest ja ärevusest hoiab ühiskonda vaimselt tugevana. Igale lugejale on tema raamat ja igale raamatule ka tema lugeja.

Muudame maailma paremaks mitmekordse rahulolutunde kaudu, sest osapooli on ju palju: kirjanik, kirjastus, raamatukauplused, raamatukogud ja lõpuks igas vanuses tänulikud ja õnnelikumad lugejad.
Raamatukogu saab pakkuda vaikset, rahulikku, hubast ja neutraalset kohta õppimiseks, lugemiseks,
kaugtööks, lihtsalt olemiseks, puhkamiseks või mängimiseks. See on koht, mis pakub võimalusi kogu
elukaare vältel. Raamatukogutöötajatele on saanud vaikimisi osaks ka neutraalne ärakuulaja roll. Me ei
anna hinnanguid ja võimalik abi saab piirduda vaid meie töövaldkonnaga, aga inimesel hakkab kergem, kui on oma mure saanud ära rääkida.

Mure nooremate põlvkondade pärast, kes on kirjandusest ja traditsioonilisest raamatukogust võõrdumas, on raamatukogudel ühine. Esmalt tuleb seda tendentsi võtta kui muutuva aja märki – elu läheb üha kiiremaks. Võimalused infot ja haridust, kirjandust ja kultuuri kätte saada muutuvad mitmekesisemaks, uudsemaks, põnevamaks.

Raamatukogudele on oluline teadvustada olukorda ja sellest lähtudes hakata otsima ja looma võimalusi,
uusi vaatenurki ja lähenemisi. Kõik on võimalik, kui me ise käega ei löö ja keskendume rohkem
lahendustele. Isegi kui tulemused ei tule kiiresti, on oluline teekond ja protsess, mille abil hoitakse siht
silme ees. Ma ei arva, et meie nooremad põlvkonnad on lootusetus olukorras. Nähes lasteaialaste ja
õpilaste säravaid silmi pärast osalemist raamatukogu üritusel või programmis, olen enam kui kindel, et
järjepidevas koostöös koolide, lasteaedade, noortekeskuste ja teiste kultuuriasutustega saavad lastest ja
noortest püsivad ja regulaarsed raamatukogude kasutajad ning kultuuri hindavad kogukonna liikmed.

Mure on ka vanema põlvkonna ja ühiskonna haavatavamate liikmete pärast, kes ei ole suutnud sammu
pidada meie e-riigi arenguga, kuid ometi on vaja esitada taotlusi, printida välja dokumente ja saada
kontakti mitmesuguste asutustega, et oma murele lahendus leida. Taas kord on just raamatukogu see, kes esmase abikäe ulatab.

Raamatukogu saab pakkuda vaikset, rahulikku, hubast ja neutraalset kohta õppimiseks, lugemiseks, kaugtööks, puhkamiseks või mängimiseks.

Termin, millest palju räägitakse, on rohepööre. Raamatukogud on olnud järjepidevalt ressursitõhususe
kandjad oma kogukonnas. Olukorras, kus hinnatõus on kõigis eluvaldkondades saanud paratamatuseks,
pakuvad raamatukogud jätkuvalt oma põhiteenuseid kogukonnale tasuta. Kui hinnatõus mõjub rahakotile, siis näiteks raamatuid, ajalehti ja ajakirju saab raamatukogust lugemiseks
tasuta. Toetame vanemate raamatute uuesti ringlusesse jõudmist. Samuti on raamatukogudes
kasutamiseks arvutid ja internetiühendus. Pakutakse tasuta sündmusi ja tegevusi nii lastele kui
täiskasvanutele. Lisaks on võimalik teha kaugtööd.

Raamatukogude töötajatel on veel palju häid mõtteid uute teenuste arendamiseks ja olemasolevate
tõhustamiseks. Üle-eestiliselt on palju näiteid uudsetest teenustest, nagu näiteks spordiinventari ja
muusikariistade laenutus, õmblemise võimalus, tööriistade laenutus, kaugtöövõimalus ja palju muud.

Tegelikult ollakse valmis pakkuma enamatki, kui vaid leitakse selleks vajalikke materiaalseid vahendeid.
Seega on raamatukogud midagi palju enamat kui vaid koht tavapäraseks laenutustegevuseks – meil on
oluline roll kogukonna toetamisel ja sidumisel. Kogukonnakeskuse rolli tuleb jagada teiste piirkonnas
tegutsevate organisatsioonidega, mis teeb tähtsaks koostöö. Raamatukogu seob kogukonnaliikmeid kogu
elukaare vältel. Oleme nagu peegeldus ühiskonna vajadustele, kuid hoiame ka traditsioone. Saan vaid
soovitada raamatukogu enda jaoks tööle panna, kasutades kõiki neid pakutavaid võimalusi.