Näitus “25 kaunimat raamatut”

/in /by

Ega raamatut kaane järgi ei hinnata, aga ega kaunis kujundus halba ei tee, pigem vastupidi. Hea kujundusega raamatuid valiti  Eestis esmakordselt 1958. aastal. Tänapäevasel kujul taaselustati konkurss 1998. aastal.

Raamatute juures hinnatakse terviklikkust, disaini, küljendust, tüpograafiat, illustratsioone ning teostust (trükk, köitmine). Erilist tähelepanu pööratakse raamatute kunstilisele vormile ning vormi ja sisu kooskõlale.

Ja on mida hinnata. Sellel aastal esitati žüriile hindamiseks 167 raamatut ja viit kauneimaid lasteraamatuid tuli valida 51 raamatu hulgast. Eesti raamatute tase on hea. Tänavuste märksõnadena tõi žürii liige Karel Korp välja, et ka akadeemilise kirjanduse või uurimistööde kujundamine on jõudmas kunstipärasesse vormi, lasteraamatute kujunduses hakkas aga silma käsitöö ja nostalgia. Üldise tähelepanekuna märkis Korp, et järjest enam on lehekülgedel vaba ruumi ja õhku, mis on hädavajalik ladusaks lugemiseks ja vaatamiseks.

Žürii esimees Mart Anderson Eesti Kujundusgraafikute Liidust: „Väljamaa kolleegid on, kadedusenoot hääles, nentinud, et Eesti raamatute kujundustase on hea ja tõsiseltvõetav.»

Konkursi “25 kauneimat Eesti raamatut”  korraldajad on Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Kirjastuste Liit, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Rahvusraamatukogu ja 2016. aastast ka Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit.

Rändnäitust „25 kaunimat“ raamatut saab näha Valga Keskraamatukogu teenindussaalis kuni märtsi lõpuni. Käesoleva  aasta jooksul jõuab näitus  ka kõigisse Valga valla haruraamatukogudesse.

Selgusid mullused parimad laste- ja noorteraamatud

/in /by
Lastekaitse Liit ja Eesti Lastekirjanduse Keskus on kuulutanud välja parimad möödunud aastal ilmunud laste- ja noorteraamatud. Lastekirjanduse eksperdid tegid valiku ligi 850 raamatu hulgast, välja valiti 17 teost lastele ja 9 noortele. Oma lemmiku poolt said hääletada ka noored lugejad ise.
Näiteks:
  • Raamat “Topelt-Felix” räägib üheteistkümneaastasest Felix Twainist, kelle elu keerleb number kahe ümber. Ta võtab trepist minnes kaks astet korraga, koputab kaks korda vastu uste käepidemeid ja sätib asju paarikaupa …
  • Noorteka “Sild” kaante vahel käsitletakse teismeliste otsuse tagajärgi ning nii noorte endi kui ka nende lähedaste läbielamisi. See terviklik ja elujaatav teos esitab depressioonist realistliku nägemuse, osutab maskidele, mida kantakse, ja pakub lootust, et probleemidest on siiski olemas väljapääs.
Hea lugeja, tule ja küsi meie käest häid laste- ja noorteraamatuid. Infot raamatute saadavuse kohta saad raamatukoguhoidjalt või elektronkataloogi RIKSWEB abil, kasutades pealkirjaotsingut. Raamatuid saab telefoni või e-kirja teel, aga ka läbi iseteeninduse ka reserveerida ja/või tellida mugavalt raamatukappi.
Parimate teoste nimekirja leiad SIIT.
  

Luuleprõmm selgitas parimad omaloomingu esitajad

/in /by
Valga Keskraamatukogus oli neljapäeval tõeliselt kaasahaarav pealelõuna sõnameister Contra ja luule seltsis – toimus luuleprõmm. Mis on luuleprõmm? Poetry slam ehk luuleprõmm on luulevõistlus, kus autorid ise esitavad oma trükis avaldamata loomingut.
Luuleprõmm selgitas välja meisterlikumad omaloomingulise luule esitajad kolmes vanuserühmas, kes lähevad maakonda esindama üleriigilisele võistlusele.
Noored luuletajad olid sedakorda taas julged ja siirad. Žürii liige Maria Usk tõdes, et tase oli hea – luuleridadest võis leida toredaid ja sügavmõttelisi kujundeid, huumorit ja erinevaid emotsioone. Ka luuletajast külalisesineja Contra, kes samuti esinejate hindamisel oma panuse andis, märkis, et valikut teha ja paremusjärjestust luua oli kohati väga raske. Välja anti auhinnad ja eriauhinnad.
Kuni 11aastaste noorte luuletajate seas jagunesid kohad:
1. Hugo Lepik, Valga Põhikool – õpetaja Tiina Lillemets
2. Jasmiin Rebane, Valga Põhikool – õpetaja Tiina Lillemets
3. Keven Pindma, Valga Põhikool – õpetaja Tiina Lillemets
Eriauhinna omanikeks said Stella Začek ja Getter Roop Valga Põhikoolist (õpetaja Inna Kallas).
12-15aastaste seas kujunes järjestus:
1. Katri Trompe, Valga Põhikool – Õpetaja Ene Sõstar
2. Taia Lankert, Valga Priimetsa Kool, õpetaja Reet Karbik
3. Jaanika Lepp, Keeni Põhikool – õpetaja Maire Roio
Eriauhinna said Sander Lepiste Keeni Põhikoolist (õpetaja Maire Roio) ja Susanna Aleshina Valga Põhikoolist (õpetaja Ene Sõstar).
16-20aastaste poeetide seas jagati kohad:
1. Joonas Saar, Keeni põhikool – õpetaja Maire Roio
2. Joel Mirka, Valgamaa Kutseõppekeskus – õpetaja Üllar Kadai
Osalejaid oli kokku 20. Luuleprõmmu üleriigiline võistlus toimub juba 31. märtsil Tartu Linnaraamatukogus.
Luuleprõmm sai teoks Valgamaa Arenguagentuuri toel.

Vikerraadio e-etteütlus toimub emakeelepäeval juba 15. korda

/in /by

Algselt ühekordse ettevõtmisena mõeldud Vikerraadio e-etteütlus toimub juba 15. korda. Seekordne tekst loetakse Vikerraadios ette emakeelepäeval, 14. märtsil kell 10.25. Etteütlust saab kirjutada Vikerraadio kodulehel vikerraadio.err.ee.

Raadioeetrist kuuldav tekst tuleb sisestada Vikerraadio kodulehel olevasse tekstiaknasse. Aken aktiveerub kodulehel kell 10. Etteütlust saab kirjutada kella 11ni, teksti loetakse raadios ette korduvalt. E-etteütlust on võimalik kaasa teha ka nägemis- ja kuulmispuudega inimestel. Samaaegselt raadioeetris kõlava tekstiga ilmub ERR.ee portaali video, kus teksti saab lugeda huultelt. Etteütluse lehekülg on kohandatud nägemispuudega inimestele.

Peale e-etteütluse lõppu saab Vikerraadio koduleheküljel näha korrektset teksti koos paralleelvõimalustega, enim tehtud vigu ning nende selgitusi. Tulemused avalikustatakse ja keerulised kohad selgitatakse lahti samal päeval kell 14.05. Etteütluse päeval on etteütluse teksti kohta võimalik küsida ka Eesti Keele Instituudi keelenõuande telefonil 631 3731.

Korraldajad ootavad kõiki osalema ja kirjutatud teksti kindlasti ka kodulehel esitama. E-etteütlusel hindeid ei panda, enda kirjutatud tööd saab näha ja korrektse tekstiga võrrelda pärast tulemuste kokkuvõtet. Etteütluse tegemisest on aadressile viker@err.ee oodatud ka fotojäädvustused. Sotsiaalmeedias jagades kasutage #vikerraadioetteütlus.

Etteütluse parimad selgitatakse välja kuues kategoorias: õpilased, täiskasvanud, filoloogid ja emakeeleõpetajad, muu emakeelega inimesed, vaegkuuljad ning välismaal elavad-õppivad eestlased. Eriauhind antakse parimale nutiseadmega kirjutajale ning auhindu loositakse välja kõikide osalejate vahel. Auhinnad on välja pannud Vikerraadio, Haridus- ja Teadusministeerium, Rahva Raamat ja Apollo.

Vikerraadio on e-etteütlusega emakeelepäeva tähistanud juba aastast 2008. Tänavune etteütluse tekst on inspiratsiooni saanud Juri Lotmanist, raamatukogude aastast ja kirjanike liidust. Teksti koostanud töögruppi kuuluvad Tartu Ülikooli eesti kirjanduse nooremteadur ja Tallinna Ülikooli kirjandusõpetuse ja eesti kirjanduse nooremlektor Joosep Susi, Tallinna Ülikooli emakeeledidaktika lektor Merilin Aruvee, Eesti Keele Instituudi juhtivkeelekorraldaja Peeter Päll, Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja Maire Raadik, Keeleameti peaekspert Killu Mei, Rocca al Mare Kooli Vodja Individuaalõppekeskuse eesti keele ja kirjanduse õpetaja Triin Toome ning haridus- ja teadusministeeriumi eesti keele nõunik Sirli Zupping. E-etteütluse koordinaator on Laura Raudnagel Vikerraadiost. E-etteütlust korraldab Vikerraadio koostöös Eesti Keele Instituudi ja Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

LISAKS

Alates 7. märtsist saab Menu-portaalis teha etteütluse eelharjutust, mis on kokku pandud varasemate aastate e-etteütluste vigade põhjal.

7.-14. märtsil kõlavad Vikerraadios Õigekirjagurmaani keelesäutsud, mis annavad vihjeid tänavuse teksti kohta. Õigekirjagurmaani ja Vikerraadio sotsiaalmeediakanalites saab läbi nädala kaasa teha ka keeletarkust pakkuvas viktoriinis.

Eelharjutuse leiab ERR Menu portaalis etteütluse lehelt: https://menu.err.ee/k/etteutlus

Valga valla raamatukogud aitavad kaasa kogumisaktsioonile Ukraina sõjapõgenike toetamiseks

/in /by

Kutsume üles abistama Ukraina sõjapõgenikke

28. veebruaril toimus Valga vallavalitsuses kohtumine Ukraina Seltsi „Kalyna“ esindajatega, et arutada ettevalmistusi Ukrainast saabuvate sõjapõgenike vastuvõtmiseks. Vallavanem Monika Rogenbaum andis teada, et esimese meetmena on vallavalitsuse 4. märtsi istungil plaanis reservfondist 5000 euro eraldamine Ukraina elanike toetuseks, mis kantakse Eesti Punane Risti pangakontole.
Arutelust jäid kõlama järgmised olulised teemad ja üleskutsed:

⁕ Kuna kõige esmane on põgenike majutuse küsimus, siis kutsume üles eraettevõtjad ja abivalmis inimesi, kel on kodus vaba pinda, anda end üles anda Ukraina pagulastele peavarju pakkumiseks aadressil valga@valga.ee
Nii Kalyna, Punase Risti Valgamaa selts kui ka vallavalitsuses jätkavad elupindade kaardistamisega, abi on pakkunud juba MTÜ Valga Abikeskus, SA Taheva Sanatoorium, Valga Nelipühi Kirik ja teisedki.

⁕ Palume ühendust võtta Valga Keskraamatukogu ning selle haruraamatukogudega valla eri piirkondades, et koguda tarvilikke esemeid.
NB! Kogutakse vaid UUSI esemeid:
– pesuvahendid
– seep
– hambapasta
– hambaharjad
– mähkmed
– hügieenisidemed jms
– voodipesu
– tekke
– patju
– rätikuid
– jms kasutamata hügieenitarbeid

⁕ Samuti kutsume üles end registreerima vabatahtlikuks Ukraina sõjapõgenike abistajaks – appi Tartu Pagulaskeskusele, infoliinile või ka – vajaliku ettevalmituse korral – osutama psühhosotsiaalset kriisiabi ja hingehoidu. Peagi saadame välja vastavad ankeedid.
Kontakt: Hele Heletäht, Valgamaa seltsi koordinaator, Eesti Punane Rist
E-post valgamaa@redcross.ee; Telefon +372 525 7250; koduleht www.redcross.ee

⁕ Palume aidata mõelda ka sõjapõgenikele edasise rakenduse peale ja pakkuda – lisaks Töötukassale – töökatele ukrainlastele töötamise võimalust ja soodustamaks nende tööturule integreerimist.
Kontakt: Ruslana Dovha; dovha.ruslana@gmail.com; +372 5347 0613

Toimus maakondlik isamaaliste luuletuste lugemise konkurss 5.-8 klassidele

/in /by

Täna tähistasime Valga Keskraamatukogu lasteosakonnas Eesti Vabariigi 104. sünnipäeva. Sel puhul toimuski juba 16. korda maakondlik isamaaliste luuletuste lugemise konkurss.

Esimest korda toimus taoline võistulugemine 2006. aastal. Osales 11 õpilast neljast maakonna koolist. Need tublid koolid olid Keeni Põhikool,

Riidaja Põhikool, Tsirguliina Kool ja Valga Põhikool.

Võistlejaid hindas raamatukogutöötajatest koosnev žürii- Triinu Rätsepp, Aili Värton  ja Merje Mändmets.

Peale arupidamist ja kaalumist otsustas žürii anda 1. koha Anette Leele Valga Põhikooli  5. klassi õpilasele. Teise kohaga tunnustas žürii  sama kooli 5. klassi õpilast Aaran Ovtsinnikovi. Nende mõlema juhendaja on õpetaja Ene Sõstar. Kolmanda kohaga pärjati Riidaja Põhikooli õpilane Marta Purga, kelle juhendaja on Eve Toompalu.

Žürii andis välja ka 3 eripreemiat: Susanna Aleshinale ja Mari-Liis  Vaiksoole Valga Põhikoolist, kelle õpetaja on Ene Sõstar ja Mirell Murumaale Tsirguliina Koolist, kelle juhendaja on Ülle Vihm. Täname ka Keeni Põhikooli õpetajat Maire Roiot.

Kõik osalejad ja nende juhendajad said tänatud šokolaadi, raamatukogude aasta märgiga ja tänukirjaga. Auhinnalised kohad said kingitusteks lauamänge, sõbrapäevikuid ja magusaid üllatusi. Auhindadega toetas meie luuleüritust Valgamaa Arenguagentuur.

Ilusat Eesti Vabariigi sünnipäeva!

 

Valga valla raamatukoguhoidjad tervitavad vabariigi sünnipäeva rahvariietes

/in /by

Raamatukogude aasta programmi raames toimub 21.-27. veebruarini aktsioon, kus raamatukogutöötajad kannavad Eesti sünnipäeva tähistamiseks rahvariideid või rahvusvärvidest inspireeritud riietust. Pärnu Keskraamatukogu ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu ellu kutsutud aktsioon toimub juba viiendat korda ning sündmusest võtavad osa raamatukoguhoidjad üle Eesti.

„Üleskutse sai alguse juba Eesti Vabariigi 100. sünnipäeval. Tänavu on põhjuseid piduriided kapist välja otsida mitu, sest lisaks Eesti sünnipäevale tähistame ka raamatukogude aastat,“ sõnas aktsiooni üks algatajatest Krista Visas Pärnu Keskraamatukogust. „Eesti sünnipäevanädalat ootavad nii raamatukogude töötajad kui külastajad, sest rahvariided loovad erilise meeleolu ja toovad naeratuse näole,“ lisas Visas.

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistatamiseks on raamatukogude aasta programmis veel mitmeid võimalusi. „Näiteks toimub 22. veebruaril Kadrina valla raamatukogus pidulik salongiõhtu ja Valga Keskraamatukogus isamaaliste luuletuste lugemise konkurss. 24. veebruaril peab Nõo raamatukogu direktor vabariigi aastapäeva kõne Nõo kirikus ning raamatukogudes on avatud enam kui 60 näitust,“ ütles raamatukogude aasta projektijuht Liina Valdre. „Eesti sünnipäevanädalal toimuv on vaid väike osa raamatukogu aastast, sest enam kui 800 raamatukogu üle Eesti korraldavad terve teema-aasta vältel toredaid sündmusi ning ootavad endale külla,“ kinnitas Valdre.

Rahvariiete kandmise aktsioonil saab silma peal hoida ka sotsiaalmeedias jälgides teemaviitasid #raamatukogudeaasta; #ev104; #olenraamatukoguhoidja.

Eestis tegutseb kokku üle 800 rahva-, kooli-, teadus- ja erialaraamatukogu, kes kõik löövad kaasa raamatukogude aasta korraldamisel. Kõik teema-aasta sündmused leiab veebileht www.raamatukogudeaasta.ee.

Raamatukogude teema-aasta kutsus ellu Kultuuriministeerium ja seda veab koostöös 870 raamatukoguga Eesti Rahvusraamatukogu.

Polaarteadlane Enn Kaup Valgas – “pingviinid peavad inimest teiseks pingviiniks….”

/in /by

Neljapäeval, 17. veebruaril oli Valgas harukordne võimalus kohtuda  polaarteadlase Enn Kaup´iga. Raamatukogude aasta puhul toimus esimene kohtumine Valga Gümnaasiumi õpilastega. Külaline peab Antarktikast rääkimist õpilastele oma missiooniks – justkui Antraktika saadik. Täname lahke vastuvõtu eest Valga Gümnaasiumi ja loodame, et saame ka edaspidi koostööd teha. Teine kohtumine leidis aset Valga Keskraamatukogus.

Enn Kaup (s 1946) on polaaruurija ja ökoloog, kes käinud Antarktikas kümnel ekspeditsioonil. Ta heiskas esimesena Antarktisel Eesti lipu (1988. aastal) ja on seal kokku veetnud enam kui tuhatkond päeva.

Antarktikast räägivad ka tema raamatud. „Minu Antarktikas“ kirjeldab autor kaht ekspeditsiooni (üks neist 1970. aastatel, teine 1990ndatel) ja võrdluseks hiljutist reisi koos turistidega. Peale „Minu Antarktika“ on Enn Kaup Antarktikast kirjutanud veel kolm raamatut: „Nabakirjad“, „Imekaunis Antarktika“ ja „Armulugu Antarktikaga“. Samuti on ta pälvinud aasta reisikirjaniku tiitli.

Täname meie külalist, et ta leidis võimaluse tulla Valka. Päeva jooksul leidsime aja ka tutvustada külalisele Valga linna ja ühtlasi külastasime teenetemärkide näitust “Eesti tänab”  Valga Muuseumis

Sündmusest oli võimalik saada osa nii raamatukogus kohapeal, MS Teamsi keskkonna vahendusel ning ülekannet oli võimalik jälgida ka Tsirguliina ja Lüllemäe raamatukogus.

Rõõmus sündmus raamatukogus

/in /by

Valga Keskraamatukogu  juures tegutseb 2005. aastast raamatusõprade klubi. Klubi liidab venekeelsed raamatusõpru ja nende juhendajaks ja innustajaks on olnud algusest peale energiline ja vaimuergas Niina Nusberg. Ta on teinud väga suurt ja tänuväärset tööd. Igakuistel kokkusaamistel on tutvustatud nii Valga, Eesti kui ka maailma kultuuri. Suvised ringreisid ulatuvad Riiast Rakvereni  ja Haapsalust Mustveeni. Eesti kultuuri aktuaalsed teemad, nagu näiteks raamatukogude aasta, leiavad klubis ikka kajastamist.

Veebruaris täitus klubi eestvedajal Niina Nusbergil 80. eluaastat. Õnnitleme ja soovime tugevat tervist ja loodame koostöö jätkumist veel paljude aastate jooksul.

H.C. Anderseni elu ja loomingut tutvustav näitus

/in /by

Möödunud aasta viimastel päevadel jõudis rändnäitus Valga Keskraamatukogusse ning see oli kõigile huvilistele külastamiseks avatud kogu jaanuari kuu.

Kirjaniku sünnilinna Odense Linnamuuseumide ja H. C. Anderseni Maja poolt koostatud ning Taani Suursaatkonna vahendatud näitus esitles tema elu- ja loometeed. Lisaks rikkalikule kirjanduslikule pärandile – muinasjuttudele, luuletustele, näidenditele, reisikirjadele ja romaanidele oli ta ka hea käega kunstnik. Näitus esitles muuhulgas tema loodud paberväljalõikeid ja pildikollaaže. Vaestes tingimustes kasvanud, koolituse saanud ja elus mitmeid vastulööke taluma pidanult suutis ta enda elu siiski õnnelikuks, otsekui muinasjutuks luua ja seda väljendab ka näituse rol-upil olev tsitaat, mida ta enda mälestustes kasutas: „Minu elu on ilus muinasjutt, õnnelik ja sündmustest tulvil.“

Näitus jutustas kaasakiskuvalt Hans Christian Anderseni vaesest lapsepõlvest ja suurest viletsusest nooruses, kooliaastatest ja armastusest, reisidest ja mitmekülgsest loomingust, tema surmast ja surematusest, tema õnneotsingutest ja selle õnne leidmisest. Näituse läbivaatamise järel tekkis tõesti tunne, et Anderseni enda elu oli haruldane muinasjutt.

Kui näitusega oli tutvutud ja huvitavamate faktide üle arutletud asusid kõik lapsed vaatama näitusega koos pakutud Taani filmi „Metsluiged”. Filmi tegevus toimub Taani kuninganna Margrethe loodud dekupaazidel, mis olid nii tõetruud ja väga ilusad.

Valgas vaatasid filmi ja tutvusid Hans Christian Anderseni näitusega kolm klassi (46 osalejat). Soovijaid oli rohkemgi, aga koroonaviirus tegi omad parandused laste plaanidesse. Edasi liikus näitus meie haruraamatukogudesse – Harglasse, Tsirguliina ja Lüllemäele. Täpsemalt saab lugeda siit (link harukogu artiklile)

Loodame, et toredaid näitusi, mida tutvustada ja huviga vaadata tuleb sel aastal veelgi.