H.C. Anderseni elu ja loomingut tutvustav näitus

/in /by

Möödunud aasta viimastel päevadel jõudis rändnäitus Valga Keskraamatukogusse ning see oli kõigile huvilistele külastamiseks avatud kogu jaanuari kuu.

Kirjaniku sünnilinna Odense Linnamuuseumide ja H. C. Anderseni Maja poolt koostatud ning Taani Suursaatkonna vahendatud näitus esitles tema elu- ja loometeed. Lisaks rikkalikule kirjanduslikule pärandile – muinasjuttudele, luuletustele, näidenditele, reisikirjadele ja romaanidele oli ta ka hea käega kunstnik. Näitus esitles muuhulgas tema loodud paberväljalõikeid ja pildikollaaže. Vaestes tingimustes kasvanud, koolituse saanud ja elus mitmeid vastulööke taluma pidanult suutis ta enda elu siiski õnnelikuks, otsekui muinasjutuks luua ja seda väljendab ka näituse rol-upil olev tsitaat, mida ta enda mälestustes kasutas: „Minu elu on ilus muinasjutt, õnnelik ja sündmustest tulvil.“

Näitus jutustas kaasakiskuvalt Hans Christian Anderseni vaesest lapsepõlvest ja suurest viletsusest nooruses, kooliaastatest ja armastusest, reisidest ja mitmekülgsest loomingust, tema surmast ja surematusest, tema õnneotsingutest ja selle õnne leidmisest. Näituse läbivaatamise järel tekkis tõesti tunne, et Anderseni enda elu oli haruldane muinasjutt.

Kui näitusega oli tutvutud ja huvitavamate faktide üle arutletud asusid kõik lapsed vaatama näitusega koos pakutud Taani filmi „Metsluiged”. Filmi tegevus toimub Taani kuninganna Margrethe loodud dekupaazidel, mis olid nii tõetruud ja väga ilusad.

Valgas vaatasid filmi ja tutvusid Hans Christian Anderseni näitusega kolm klassi (46 osalejat). Soovijaid oli rohkemgi, aga koroonaviirus tegi omad parandused laste plaanidesse. Edasi liikus näitus meie haruraamatukogudesse – Harglasse, Tsirguliina ja Lüllemäele. Täpsemalt saab lugeda siit (link harukogu artiklile)

Loodame, et toredaid näitusi, mida tutvustada ja huviga vaadata tuleb sel aastal veelgi.

 

Ümberkorraldused Valga Keskraamatukogus

/in /by

Alates veebruarist on Valga Keskraamatukogu internetitoa teenused kättesaadavad kogu päeva vältel raamatukogu lahtiolekuaegadel. Kui varasemalt sai arvutialast abi ka teise korruse lugemissaalist (ajal kui internetituba oli suletud), siis nüüd on kogu teenus kättesaadav ühest kohast – mugavalt esimesel korrusel ja peaukse lähedal. Võimalik on kasutada personaalselt arvutit, printida, skaneerida ja teha koopiaid. Samuti on loodud ligipääs elektroonilistele ajalehtedele ja ajakirjadele. Vajadusel juhendavad ja abistavad meie töötajad.

Oleme kogenud, et inimesed puutuvad järjest rohkem kokku notariaalsete toimingute tegemisel kaugtõestamise vajadusega. Raamatukogus on võimalik kasutada selleks toiminguks sülearvutit. Kaugtõestamise aja palume eelnevalt raamatukogu internetitoas kokku leppida.

Mõeldes meie lugejate heaolule oleme toonud paberkandjal värsked ajalehed ja ajakirjad esimesele korrusele. Selleks oleme loonud  „lugemistoa“. Vanemate aastakäikude lugemiseks ja laenutamiseks on võimalik alati meie raamatukoguhoidjate poole pöörduda. Uue asukoha juhatavad lahekelt kätte meie raamatukoguhoidjad ja põrandaviidad.

Teise korruse lugemissaal on jätkuvalt kasutamiseks avatud. Oleme teinud ruumis ümberkorraldusi ja loonud rahu ja  privaatsust pakkuvad töökohad. Ruumis on kättesaadav wifi ühendus. Sobib kaugtöö tegemiseks, õppimiseks ja tööks raamatutega.

Oleme avalikustanud ka meie haruraamatukogude kodulehekülje https://harukogud.valgark.ee/

Edaspidi kajastuvad Valga Keskraamatukogu harukogude – Hargla, Kaagjärve, Koikküla, Laatre, Lüllemäe, Sooru, Tagulja, Tsirguliina  ja Õru raamatukogude tegemised peamiselt sellel lehel.

 

     

Kaasava eelarve hääletus

/in /by

Raamatukogud pakuvad kohapeal võimalust ja abi  kaasava eelarve hääletusel.

 

Kaasava eelarve rahvahääletus on  alanud

Rahvahääletus toimub 10.-28. veebruar 2022. a VOLIS keskkonnas ennast identifitseerides siin: https://www.volis.ee/gvolis/osale/index/738?kid=340361

Kaasava eelarve rahvahääletusele pääses 9 ideed ning alates 1. veebruarist on neid tutvustatud valla facebook´i lehel (tähestiku järjekorras).

Hääletusele on pääsenud 9 ideed (tähestiku järjekorras):

  • Jalgratta õpperada Pedeli kergliiklustee juurde
  • Kaagjärve külas seiklusrada
  • Karula Teeninduskeskuses – Lüllemäe raamatukogu kõrval paikneva terrassi kohandamine Õueraamatukoguks, mis saaks olema avalik tegevus- ja puhkeala
  • Lüllemäe külaplatsi korrastamine ja uuendamine
  • Nipernaadi skulptuuri ümbruse korrastamine ja valgustamine
  • Tsirguliina ja Lüllemäe mini-rambid
  • Valga Põhikooli jalgratta parkla
  • Väikelaste mänguväljak Valga linna Räni parki
  • Välitreenimisala Kaagjärvele

Rahvahääletusel saab osaleda iga vähemalt 16-aastane isik, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel hääletuse hetkel Valga vald. Iga rahvahääletusel osalev isik saab hääletada kuni kolme erineva, endale meelepärase idee poolt.

Kellel ei ole arvuti kasutamise võimalust saab hääletada ka Valga Keskraamatukogus ning teistes valla raamatukogudes nende lahtioleku aegadel kasutades selleks raamatukogu avalikku arvutit ja vajadusel ka raamatukogu töötaja abi.

Rahvahääletuse tulemusena reastatakse ettepanekud vastavalt saadud häälte arvule, tuues välja ka piirkonna, alustades enim hääli saanud ideest. Rahvahääletuse tulemused avaldatakse valla infokanalites.

Ellu viiakse vähemalt kaks rahvahääletusel kõige rohkem hääli saanud ideed, tingimusel, et ideed paiknevad valla erinevates piirkondades (Karula, Taheva, Tõlliste, Valga, Õru). Ideede elluviimiseks on kokku valla eelarves 50 000 eurot.

Valga Keskraamatukogu pakub tööd

/in /by

Valga Keskraamatukogu pakub tööd puhastusteenindja-koristajale.

Täpsemat infot loe SIIT

Raamatukogude aasta algus tõi vallajuhid etlema

/in /by

Valga keskraamatukogu korraldas kolmapäeval raamatukogude aasta alguse puhul avasündmuse, kus teoseid lugesid rahvale ette Valga asevallavanem ja volikogu esimees.

Valga asevallavanem Maarja Mägi kandis ette katkendi Mudlumi raamatust «Mitte ainult minu tädi Ellen». Valga vallavolikogu esimees Lauri Drubinš aga ette teksti Piret Raua raamatust «Tobias ja teine B».

Maarja Mägi andis ühtlasi üle raamatukogude aasta märgid. Meeleolu aitasid luua pillimehed Sangaste lõõtsaklubist.

Täna, 12. jaanuari keskpäeval algas ühise ettelugemisega kahest enim laenutatud Eesti autori teosest raamatukogude aasta. Kõiki ettelugemisi ühendab vähemalt 153 erinevas toimumise kohas üks ja sama tekst kas möödunud aasta kõige enim laenutatud Mudlumi raamatust ” Mitte ainult minu tädi Ellen” või Piret Raua lasteraamatust “Tobias ja 2b”.

Ettelugemisi on oodata kogu päeva vältel nii kirjanikelt, näitlejatelt, kultuuritegelastelt, vallajuhtidelt, raamatukogude sõpradelt, lastelt, õpetajatelt, pastoritelt kui ka ajaloolistelt tegelastelt.

Lõuna-Eesti Postimehe artikkel

Eesti lapsed valivad parimat lastekirjanikku ja illustraatorit

/in /by

Eesti Lastekirjanduse Keskus kutsub 6–13-aastaseid lugejaid valima Nukitsa konkursil oma lemmikkirjanikku ja -illustraatorit. Hääletada saab 6. jaanuarist kuni 23. veebruarini 2022 nii raamatukogudes üle Eesti kui keskuse veebilehel.

Nukitsa konkurss on Eesti Lastekirjanduse Keskuse lugejaküsitlus, mis toimub iga kahe aasta järel ning leiab aset juba 16. korda. Ettevõtmise eesmärgiks on väärtustada lasteraamatuid, populariseerida lugemist ning tunnustada meie lasteraamatute autoreid ja kirjastajaid. Konkursil annavad viimase kahe aasta algupärastele lasteraamatutele tagasisidet noored kirjandussõbrad ise.

Lapsed saavad hääletada autorite poolt, kes avaldasid 2020. ja 2021. aasta jooksul algupärase lasteraamatu. Et kahe aasta jooksul ilmunud teoste hulk on suur, on lugejatele abiks eelnevalt kitsendatud nimekiri, millesse valiti sada raamatut.

Lastekirjanduse keskuse direktor Triin Soone sõnul on võit Nukitsa konkursil üks valdkonna hinnatumaid tunnustusi, sest auhinna saajad valivad välja lapsed ise. „Rõõm on tõdeda, et meie lastekirjandus elab parimaid aegu – aastas ilmub mitusada omamaist lasteraamatut, mille seast leiab häid jutu- ja pildiraamatuid väga erinevale vanusele, huvile ja ka lugemisoskusele. Seega on konkursi sõel tihe. Et konkurss oleks lastele siiski hoomatav ja hääletamine jõukohane, valivad lapsed oma lemmikuid 100 raamatu seast,” lisas Soone. Kõrvale jäid kordustrükid, väikese levikuga ning vähest lugejate tähelepanu pälvinud raamatud. Samuti jõudis igast sarjast nimekirja vaid üks osa.

Võitjad kuulutatakse välja auhinnapeol, mis toimub 2. aprillil 2022 lastekirjanduse keskuses. Võimaluse korral kutsutakse peole ka hääletuses osalenud lapsi üle Eesti ning neil on võimalik oma lemmikautoritega kohtuda. Enim hääli saanud kirjanik ja illustraator saavad auhinnaks Nukitsa pronkskuju ja rahalise preemia.

Nukitsa konkurssi korraldab Eesti Lastekirjanduse Keskus iga kahe aasta tagant alates 1992. aastast. Varasemate laureaatide hulka kuuluvad näiteks kirjanikud Ilmar Tomusk, Andrus Kivirähk, Kristiina Kass ning kunstnikud Hillar Mets, Heiki Ernits, Edgar Valter jt.

Uuri lisa lastekirjanduse keskuse koduleheküljelt.

Lisainfo:
Triin Soone
Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor
617 7230, triin@elk.ee

 

Teate edastas:
Anneli Kengsepp

 

XVI Nukitsa konkursi eelinfo

/in /by

2022. aastal stardib järjelt juba XVI Nukitsa konkurss, et selgitada välja laste kahe viimase aasta lemmikkirjanik ja -illustraator.

Auhinnasaajad valitakse välja 100 eestikeelse lasteraamatu hulgast, mis on Eestis esmakordselt ilmunud määramisaastale eelnenud kahe aasta jooksul (2020. ja 2021. a).

Nukitsa konkursi laureaadid selguvad ülevabariigilise hääletuse teel, millest võivad osa võtta 6-13-aastased lapsed. Nukitsa konkursi statuudiga saab tutvuda lastekirjanduse keskuse kodulehel.

Hääletada saab, andes ühe hääle kirjanikule enim meeldinud raamatuteksti eest ja teise hääle kunstnikule enim meeldinud illustratsioonide eest.

Hääletamine algab 6. jaanuaril ja see kestab kuni 23. veebruarini 2022. Lastekirjanduse keskuse veebilehel avame ka e-hääletuse.

Nukitsa konkursi pidulik lõpetamine toimub 2. aprillil 2022 Eesti Lastekirjanduse Keskuses. Lõpetamisele ootame lisaks auhinnasaajatele kirjanikele-kunstnikele ka igast maakonnast hääletuses osalenud lapsi.

Valga Keskraamatukogu pakub tööd

/in /by

Valga Keskraamatukogu otsib oma kollektiivi huvijuht-raamatukoguhoidjat.

Vaata lisainfot SIIT 

Raamatukogude aastal osaleb üle 800 raamatukogu

/in /by

Üle 800 rahva-, kooli- ja teadusraamatukogu osalevad tänavu toimuval raamatukogude aastal, mille jooksul tutvustatakse nende muutuvat rolli. Iga teine Eesti elanik kasutab raamatukogude teenuseid ja aastas tehakse üle 13 miljoni laenutuse. Raamatukogude aasta avatakse 12. jaanuaril Viljandimaal Tarvastus.  

 „Raamatukogud on Eestis püsivalt tegutsenud üle 500 aasta ja on meie kultuurrahvaks kujunemise alustalad,” ütles kultuuriminister Tiit Terik. „Eestis tegutseb üle 870 raamatukogu ning on riigis üks geograafiliselt kõige lähem ja kättesaadavam teenus. Raamatukogud tagavad nii kultuurilist järjepidevust kui ka näiteks riigiinfo ühtlast tasuta kättesaadavust ning on seega hädavajalikud.”

 Terik rõhutas, et raamatukogude ja nende töötajate roll on nii-öelda tõejärgsel ajastul aina kasvamas. „Kindlasti on raamatukogudel järjest suurem osa ka tõepärase ja faktidel põhineva teabe koondamisel ning levitamisel. Raamatukogude töötajad on järjest rohkem infospetsialistid, kes oskavad lugejaid juhendada. Raamatukogude võrgustik ja sellega seotud inimesed on ääretult suur rikkus, mida kogukondade huvides rakendada,“ ütles Terik.

 Teema- aasta läheneb raamatukogudele neljast aspektist

Teema-aasta projektijuht Liina Valdre ütles, et aasta jooksul avatakse raamatukogude neli aspekti. “Esimesel kolmel kuul on raamatukogud fookuses kui kirjanduse ja kultuurikeskused, seejärel kolme kuu jooksul kogukonnakeskustena,” ütles Valdre. “Suvel plaanime raamatukogud panna ratastele ja tulla rahva sekka ning aasta viimased kolm kuud otsime vastust küsimusele, milline saab olema raamatukogude tulevik.”  

Teema-aasta avatakse 12. jaanuari keskpäeval üle Eesti raamatukogudes. Aasta kuulutatakse avatuks Viljandimaal Tarvastu raamatukogus, mis on kõige kauem järjepidevalt tegutsenud rahvaraamatukogu Eestis.  

Aastas 7 miljonit külastust

Eestis tegutseb 2020. aasta andmetel 871 raamatukogu, millest 521 on rahvaraamatukogu, 315 kooliraamatukogu ja 39 teadus – ja erialaraamatukogu. Iga teine Eesti elanik on raamatukogu lugeja ja aastas tehakse 13 miljonit laenutust ning ligi 7 miljonit raamatukogu külastust ja üle 8 miljoni virtuaalkülastust.  

Raamatukogude teema-aasta kutsus ellu Kultuuriministeerium ja seda veab koostöös 870 raamatukoguga Eesti Rahvusraamatukogu.

 Raamatukogude aasta veebileht https://www.raamatukogudeaasta.ee avatakse 12. jaanuaril ja see hakkab koondama kõiki aasta raames toimuvaid sündmusi ning ettevõtmisi.  

 

FOTO Raamatukogude teema-aasta

 

Lisainfo  

Signe Heiberg 

Avalike suhete ja sisekommunikatsiooni ekspert 

Eesti Rahvusraamatukogu 

Kontakt: press@nlib.ee

Tel 56 807 324

Õpilaste hulgas läbi viidud Valga valla raamatukogude kasutajauuringu tulemused

/in /by

Õpilaste hulgas toimus Valga Keskraamatukogu ja haruraamatukogude küsitlus perioodil 21.05-11.06. Küsitlusele vastas kokku 175 õpilast Valga vallast – 53% poisse ja 47% tüdrukuid. Osalesid õpilased 1.-9. klassini. Välja kuulutatud raamatuloosis osales 56 vastanut.

Enamus vastanud õpilasi (66%) on peamiselt Valga Keskraamatukogu külastajad. Vastanutest 25% on Tsirguliina raamatukogu külastajad ning 7% Lüllemäe raamatukogu külastajad.

Suurel osal õpilastest on võimalik minna raamatukogusse iseseisvalt jalgsi või jalgrattaga – 63%. Vanemate transporti vajab raamatukogu külastamiseks 26% vastanuist ning 6% kasutab ühistransporti.

Raamatukogus viibimine

Üldiselt õpilastele meeldib raamatukogus – 49% õpilastest ütlevad, et neile meeldib raamatukogus ning 44% vastavad nii ja naa.

Kõige enam 67% toovad lapsed välja, et raamatukogus meeldib neile enim palju huvitavaid raamatuid. Sellele järgneb vastus, et raamatukogu töötajad on sõbralikud ja abivalmid – 57 %. Raamatukogus on lihtsalt hea olla 53% vastanute arvates ja 41% hindab raamatukogutöötajate abi õppekirjanduse leidmisel.

24% on välja toonud juttude kuulamise  ja 21% meisterdamise võimaluse. Vastanuist 23% meeldib mängida muinasjututornis. Huvitavad lauamängud on välja toonud 16% vastanuist ja suvelugemise programmid 14% vastanuist.

26% vastanute arvates on raamatukogu sisekujundus aegunud ning 21% arvates on raamatukogus vähe ruumi. 19 % vastanuist sooviks raamatukogus olla rohkem omaette. Vastanuist 15% arvates pole raamatukogus huvitavaid raamatuid ning 17% arvates pole raamatukogus midagi huvitavat teha.

Enamus õpilasi külastavad raamatukogu mõned korrad aastas -34% ning 30% teevad seda kooliajal tihedamini. Kord kuus leiavad tee raamatukogusse 26% vastanuist ja kord nädalas 11%. Ligi viiendik vastanuist ei oska oma külastuse sagedust hinnata.

Eelkõige külastatakse raamatukogu raamatute laenutamiseks -70%, millele järgneb kohustusliku kirjanduse laenutamine – 65%.  Vaba aja veetmise eesmärgil leiab tee raamatukogusse 32% õpilastest. Raamatukogus õpivad 21%  ning referaadi/uurimistöö allikate leidmiseks külastavad raamatukogu 18% vastanuist. Raamatukogu tundides on osalenud 15% vastanuist.

Tulevikule mõledes eelistab vastanuist 56% raamatukogus niisama  või koos sõpradega aega veeta. Arvestatav hulk vastanuid (37%)  sooviks raamatukogus muusikat kuulata.

Küsitlusest selgus, et 27% vastanud õpilasi sooviks õppida keeli, 21% tegeleda loovate tegevustega. Küsitlustulemustes selgus ka, et  12 last sooviks raamatuklubis osaleda, 19 raamatulaagrites, 9 sooviks õppida loovkirjutamist ja 23 ilukirja.

Raamatueelistused

Kõige rohkem eelistavad õpilased lugeda seiklusjutte/seiklusromaane (54%), kriminaaljutte/kriminaalromaane (40%) ja koomikseid (37%). Noorsookirjanduse vastu on huvi 34% õpilastest ja lastekirjandust üleüldse eelistab 29%. Ulmejutte/romaane loeb 23%. Ligi viiendik vastanuist eelistavad muinasjutte, luuletusi ja erinevaid teadusraamatuid.

69% vastanute arvates on raamatud neile hästi leitavad ja 22% arvates mitte.

60% vastanuile meeldib ise riiulitest raamatuid otsida ning 59 % küsivad abi raamatukogutöötajatelt. Vaid 18 vastanut otsivad raamatuid elektronkataloogist ning 13% lastele valivad raamatuid vanemad.

Huvitav raamatukoguüritus

Huvitaval raamatukoguüritusel on 58% arvates kirjanik. Uusi asju katsetada meeldiks 47% õpilastest ning 37% meeldivad erinevad ühismängud. Lisaks toodi pea kolmandiku vastanute poolt välja veel soov ise midagi välja mõelda, meisterdada ja erinevatel teemadel kaasa rääkida.

Vastanuist on õpetaja eestvedamisel külastanud raamatukogu koos klassiga 74% ning 65% vastanuist see meeldib. Vastanuist 66% meeldiks kui raamatukogu töötaja tuleks kooli raamatukogutundi läbi viima. Virtuaalsetes raamatukogu tundides osaleks meeleldi 41% vastanuist.

Infot raamatukogu tegemiste kohta.

Enamus vastanuid soovib saada infot raamatukogude tegemiste kohta kodulehelt – 51%, õpetajatelt 43% ja 29% sõpradelt.  Veerand vastanuist soovib saada infot raamatukoguhoidjalt, pereliikmetelt ja plakatitelt.

Auhinnaloos

Täname kõiki õpilasi, kes leidsid aega küsimustikule vastamiseks. Hindame kõrgelt Teie antud tagasisidet ning püüame oma tegevuse planeerimisel muuta Valga valla raamatukogusid Teile atraktiivsemaks. Täname ka õpetajaid, kes suunasid õpilasi küsimustikku täitma ning on järjepidevalt õpilasi raamatukogutundidesse suunanud.

Raamatuloosis soovis osaleda 56 õpilast. Auhinnaks on raamat „Tom õpib rahamängu“. Tegemist on Eesti esimese rahatarkuse raamatuga. See räägib ühes vahvast poisist nimega Tom, kes läbi igapäevaste eluliste situatsioonide saab teada uusi ja põnevaid teadmisi raha, ettevõtlikkuse ja oluliste väärtuste kohta. Loosimise video leiad siit: youtube link.

Võitjatega võtame ühendust jaanuari alguses ning kui sel korral õnn ei naeratanud saab raamatu laenutada raamatukogust.

Kohtumiseni raamatukogus!