Rahvusraamatukogu kutsub osalema uuringus

/in /by
OLED OODATUD UURINGUS OSALEMA!
Millised on sinu senised kogemused raamatukogudega? Millal viimati e-raamatukogus käisid?
Viime koos Rethinkiga läbi uuringut, et mõista paremini Eesti inimeste harjumusi ja eelistusi seoses raamatute laenamisega ning e-kataloogide kasutamisega.
Meil on sulle mõned küsimused, millele vastamiseks ei kulu rohkem kui 5 minutit.
Ja kui sul on inglise- või venekeelseid sõpru, siis ka nende arvamus on meile oluline!
Suur tänu vastamast!

Raamatukogude aastal räägime meie raamatukogudest: Hargla raamatukogu

/in /by

Tänavune aasta on kuulutatud raamatukogude aastaks. Valga vallas on käesoleva aasta seisuga kümme raamatukogu – keskraamatukogu ja üheksa haruraamatukogu. Just raamatukogude aastal on kohane vaadata tagasi, aga ka ettepoole – kust me tuleme, kus oleme praegu ja kuhu oleme teel. Tutvustame meie tublisid raamatukogusid ükshaaval, esimesena tuleb juttu Hargla raamatukogust.

Kirja pani Hargla raamatukogu juhataja Marge Sulev (ametis olnud 35 aastat).

Hargla raamatukogu on tagasi juurte juures

Hargla raamatukogu sünniajaks saab lugeda aega enam kui sajand tagasi. See on aasta 1921, mil Valgamaa koolivalitsus soovitas laiendada olemasolevaid ja luua uusi raamatukogusid, et tõsta hariduse taset ka väljaspool kooli. Plaan oli seda teha arvestusega, et kaugem lugeja ei elaks enam kui kümne versta kaugusel. Taheva valla koolivalitsus kutsus 6. märtsil 1921 kokku koosoleku, et arutada raamatukoguvõrgu loomist. Koosoleku protokollist saab lugeda, et „koosolek, raamatukogu tarvidust silmas pidades ja mõteldes nii laste kui ka täiskasvanute tarvidust, otsustas avada rahvaraamatukogu Taheva vallamaja juurde, kus leiduks nii laste kui ka täiskasvanute kirjandust“. Raamatukogule sai nimeks „Valgus“ ning piirkonnaks oli Taheva vald kahe kooli ja mõisaga.

Foto: Sada aastat tagasi asus raamatukogu Taheva algkooli juures ja mahtus ära ühte kappi.

Aktiivseteks asutajaliikmeteks olid kohaliku Taheva algkooli juhataja Hugo Kõomägi ja õpetaja Meeri Raudsepp. Esimeseks raamatukoguhoidjaks saigi Meeri Raudsepp, pidades seda ametit märtsikuust 1921 kuni 31. augustini 1922. Seejärel lahkusid Kõomägi ja Raudsepp Taheva algkoolist ja vallavalitsus korraldas uued õpetajate valimised, mille tulemusena sai kooli uueks juhatajaks Jaan Kokk ja õpetajaks Jenny Rebane. Jenny Rebane võttis enda õlule ka kohaliku rahvaraamatukoguhoidja kohustused. Raamatukogu asus tol ajal Taheva algkoolis õpetaja kitsukeses korteris, mahtudes ära ühte kappi.

Alates 14. jaanuarist 1931 muudeti Taheva valla Hargla Rahvaraamatukogude seltsi Hargla raamatukogu Taheva valla avalikuks raamatukoguks. Raamatukogu töö korraldati ümber, võeti kasutusele lugejakaardid, vähehaaval oli suurenenud raamatute arv ja lugejate pere, Raamatukogu muutus Hargla elanike eas populaarseks, pakkude üsna mitmekesist lugemisvara.

1940. aastal puhastas nõukogude võim raamatukogu kodanlikust kirjandusest ning asendas marksismi leninismi rajajate teostega. Teise maailmasõja ajal sai kool kannatada, purustatud olid uksed-aknad, rüüstati ka raamatukogu.

Allesjäänud köited mahtusid jälle lahedasti ühte kappi.

Järgnevatel aastatel vahetus kaader väga sageli. Kuid 1. augustil 1953 alustas Hargla raamatukogus tööd Salme Kokk, kel jätkus tahet ja visadust 16ks aastaks sellel alal püsida. Need olid viljakad tööaastad kultuuripõllul, tema osa Hargla kultuuriloos on suur. 31. märtsil 1969 lahkus ta Hargla raamatukogust, kuna edutati Taheva külanõukogu esimeheks. Alates 16. maist 1969 alustas Hargla raamatukogus tööd Leili Onkel, kes oli raamatukoguhoidja 18 aastat, ja ka tema panus on olnud väga suur. Leili Onkeli järel tulingi raamatukogusse mina, Marge Sulev, saades Leililt kaasa esimesed õpetused ja kogemused.

Tollal oli raamatukogu minu kodust vaid mõne sammu kaugusel, käisin seal tihti ja lugesin päris palju ja ühel hetkel ütles Leili, et sooviks ära pensionile minna ning kutsus mind enda asemele. Nüüdseks on sellest möödunud 35 aastat.

Esimesi aastaid meenutades tuleb kõigepealt meelde tahmane ja suitsune raamatukogu. Põhjus selles et raamatukogu all asus katlamaja, sealt imbus suits üles, raamatud olid täiesti tahmased. Vahel oli ruumides nii paks suits, et pidi lausa aeg-ajalt õue minema. 1993. aastal sai raamatukogu uued ruumid endisesse Hargla lasteaeda.

Alates 2017. aastast oleme ühes majas Hargla kooliga. Ring oli täis saanud. Raamatukogu oli jälle kooli juures, samas majas, kus asus Hargla Kooli eelkäija, Taheva algkool.

Kui küsida minult et räägi mõni lõbus lugu, siis meenub mulle niisugune: Tuleb üks proua raamatukokku ja küsib: „Mul on lapsele raamatut tarvis, aga ma ei mäleta nüüd enam mis see pealkiri oli, justkui mingid viljaterad või midagi sellist …“. Arutasime siis natuke seda asja ja tuli välja et temal on tarvis „Kuristik rukkis“. See seik paneb mind ikka ja jälle muhelema.

Või teine näide pealkirja seostamisest millegagi. Härra küsib: „Ma tahaks seda uuemat raamatut, mis on kuidagi puudega seotud, vist kaane peal ka on puud…“. Tollal oli hästi „kuum“ raamat A. Kasemaa „Rannamännid“. Just seda tema sooviski.

Möödunud aastal sai Hargla raamatukogu 100 aastaseks. Koroonapiirangute tõttu suuremat avalikku tähistamist teha ei saanud, küll aga algatasid Hargla kooli 7. klassi õpilased koos kohaloo õpetajaga kampaania „100 raamatut Hargla raamatukogule“. Kogukonna kodulehel Kotus oli üleval üleskutse annetada-kinkida vähekasutatud liigseks muutunud raamatuid ja ka jälgida et raamatukogul seda teavikut juba ei ole. Neid raamatuid tuli ikka kaugelt üle saja. Siinkohal tänan südamest kõiki annetajaid! Väga ilus ja asjalik algatus, mida võiks teisteski raamatukogudes teha.

Et lapsi ja noori rohkem lugema ärgitada, oli möödunud suvel lastele suvelugemine, ka sel suvel jätkame sellega. Tasahaaval muutub lugemine ka laste ja noorte seas populaarsemaks.

2022 on raamatukogude aasta. Hea Hargla-kandi rahvas, olete alati olnud tublid lugejad ja tulge ka edaspidi julgesti raamatukokku. Ootan teid!

Fotod (Hargla raamatukogu fotokogu):

  • Hargla raamatukogu tänane juhataja Marge Sulev ja asukoht Hargla kool
  • Hargla raamatukogu sisevaade
  • Raamatukoguhoidjad läbi aegade: Jenny Rebane, Salme Kokk, Leili Onkel

 

Rändnäitus kutsub tutvuma kogude pärlitega

/in /by
Raamatukogude aasta puhul eksponeerivad raamatukogud üle Eesti oma kogudes leiduvaid raamatupärleid. Rändnäitus “Kogude pärlid”, mida saab näha alates 28. märtsist keskraamatukogu fuajees, on kokku pandud Valga keskraamatukogus ja haruraamatukogudes leiduvatest vanadest ja väärikatest Valgamaa koduloolistest raamatutest. Näitus koosneb nii raamatutest kui ka seda täiendavast virtuaalsest näitusest.
Mõned näited raamatutest, mida meie juures näha saab:
? Hans Einer (1856-1917), kes oli koolijuht, õpetaja ja eesti keele õpikute autor, on koostanud grammatikaõpikud: „Lühikene eesti keele õpetus rahvakoolidele“ (1885,1894). „Eesti keele õpetus algkoolidele“ ilmus 9 trükis, selle 1920. aastatel täiendatud väljaanne“ Eesti keele õpetus koolidele“ ilmus 8 trükis. Valga Keskraamatukogus on 8 Hans Eineri eesti keele õpiku erinevat väljaannet.
? Luulekogu „Võhumõõgad“ (1898) autor on Andres Alver (1869-1903) – arst, ühiskonnategelane ja kirjanik, kes töötas Valga maakonnaarstina 1900. a novembri keskelt kuni surmani. Ta oli aktiivne seltsitegelane ja Valga „Säde“ seltsi esimene esimees.
? Luuletaja Ernst Enno (1875-1934) esikkogu „Uued luuletused“ ilmus 1909. aastal. Valga raamatukogus on olemas tema järgmine kogu „Hallid laulud“ (1910).
? Välja on pandud ka meie raamatukogu vanim raamat – 1864. aastal ilmunud „Musika õppetus“, mis on esimene eestikeelne muusikateooria õpik. Selle koostas Andreas Erlemann (1833-1915), kes töötas Helme algkoolis õpetajana, oli Helmes köster ja vallakirjutaja.
Näitus on keskraamatukogu külastajatele tutvumiseks väljas aprilli lõpuni, seejärel saab seda näha haruraamatukogudes.

Kohtumisel auhinnatud raamatute autoriga oli peateemaks sõda

/in /by
Kolmapäeva õhtupoolikul sai Valga Keskraamatukogus kokku seltskond kirjandushuvilisi, kes tulid kuulama raamatute „Talibani pojad“ ja „Helmandi silmus“ autori Taavi Liiase mõtteid kirjutamisest, sõjast ja sõduri sisemaailmast.
Kirjastus Hea Lugu andis mullu välja kirjanike liidu 2021. aasta romaanivõistlusel kolmanda koha võitnud endise luureohvitseri Taavi Liiase romaani “Helmandi silmus“. Tema esimene romaan „Talibani pojad“ sai kaks aastat varem romaanivõistlusel samuti kolmanda koha.
„Helmandi silmus” on väga aus lugu sõjamehe valikutest. Või nende puudumisest. Autori sõnul oli tal soov oma värskes raamatus rohkem avada just sõduri mõttemaailma, erinevalt eelmisest, kus oli püütud lugejale edasi anda, mida võis mõelda ja tunda vastane. „Tahtsin näidata, mida võib tunda sõdur ja mida ta peab tegema, et sõjast välja tulla ning millised võimalused selleks on. Ja kustmaalt jookseb sõduri taluvuse piir ehk kuidas sõdur käitub, millise piirini ta saab oma tegusid õigustada ja mis hetkest enam mitte“. Liias lisab, et kui raamatus „Talibani pojad“ oli romantikatki, siis järgmises see täiesti puudus. „Mehed ja tapmine omavahel“.
Mis edasi? Taavi Liias märgib, et kuigi püüab kirjutada ja töös on koguni kaks uut raamatut, on aega loometööks napilt. „Üks neist sisaldab novelle, mis sedakorda ei räägi sõjast vaid erinevatest inimestest, minu jaoks naljakatest olukordadest. Nö meelte ja reaalsuse paradoksid võib leida selle tulevase novellikogu kaante vahelt,“ annab ta mõista ja lisab, et teisest võiks kujuneda järg kahele juba trükivalgust näinud sõjaraamatule. „Ta on mõeldud just järjena romaanile „Talibani pojad“, mille peategelane on nüüd sunnitud Afganistanist emigreeruma, kuna võim vahetub ja tema elu ohus. Ta saabub Eestisse, täpsemalt Tartusse. Kuidas aga talib, kes on aastaid lääneühiskonnaga sõdinud, siin hakkama saab ja millised dilemmad tekkivad? Saame näha …,“ jätab Liias küsimuse õhku. Lisab vaid niipalju, et integratsiooni edulugu sealt oodata ei ole.
Vestlusõhtu kujunes kaasakiskuvaks, kohati tõsisekski, sest arutelu tekkis ka käesoleva sõja teemal. Oli väga põnev kohtumine, sestap loodame autori uute teoste ilmumisel teda taas meie raamatukogus näha.

Selgusid emakeelepäeva viktoriini tulemused

/in /by

Valga Keskraamatukogus on kombeks tähistada emakeelepäeva maakondliku viktoriiniga 5.-6. klasside kolmeliikmelistele võistkondadele. Nii ka sel aastal. Virtuaalne viktoriin toimus 11. märtsil ja vastused saabusid 17 võistkonnalt. Osalesid viis kooli: Hargla Kool, Keeni Põhikool, Otepää Gümnaasium, Tõrva Gümnaasium ja Valga Põhikool.

Kõige enam raskusi oli vastajatel 9. küsimusega. Tõlgi mulgikeelne lause „Kittus, kittus: lõpus kist ära“ eesti keelde. Vastus: Väreles, väreles, lõpuks kustus. Allikas: Mulgikiilsid ütlemisi, lk 14.

Veel osutus raskeks leida väljendi „lusikat nurka viskama“ tähendus (vastus: ära surema). Mõnevõrra keeruline oli võistlejatel parandada vigu lauses „Võitjatele on prestiižssed auhinnad välja pannud Haridus-ja teadusministeerium“. Selles lauses tekkis just probleem, kuidas kirjutada õigesti Haridus-ja Teadusministeerium. Lugesime ka õigeks variandi, kus mõlemad sõnad kirjutati väikese tähega.

Aga võistkonnad olid tublid ja võistlesid tasavägiselt.

I koht läks Valga Põhikooli 6. c klassi võistkonnale – Kirke Kahro, Delisa Kõiv, Jessica Kõrge (36 punkti).

II koha sai Valga Põhikooli 5. b klassi võistkond, kuhu kuulusid Lisette Volmer, Marten Poola, Bryan Veske (35,5 punkti).

Kaks võistkonda said mõlemad 35 punkti, nende vastuste laekumiste kellaajad olid aga nii lähestikku (13 minutit vahet), et otsustasime anda välja 3. kohale lisaks ka ühe eripreemia.

III koht läks Hargla Kooli 5. klassi võistkonnale, kus võistlesid Robert Truks, Kevin Koemets, Markus Vahtra (35 punkti kl 11.14)

Eripreemia saab Otepää Gümnaasiumi 6. a klassi võistkond – Lisete Liivamägi, Kristel Kõivisto,

Kärt Lubi (35 punkti kl 11. 27).

Õnnitleme võitjaid, täname kõiki osalejaid ja nende õpetajaid!

Auhinnad saab kätte Valga Keskraamatukogu lasteosakonnast! Palume teada anda, kui auhinna järele tulla ei ole võimalik – saame toimetada need teile lähimasse raamatukokku.

Auhindade ostu toetas Valgamaa Arenguagentuur.

Viktoriini küsimused ja vastused

Kõik tulemused

Näitus “25 kaunimat raamatut”

/in /by

Ega raamatut kaane järgi ei hinnata, aga ega kaunis kujundus halba ei tee, pigem vastupidi. Hea kujundusega raamatuid valiti  Eestis esmakordselt 1958. aastal. Tänapäevasel kujul taaselustati konkurss 1998. aastal.

Raamatute juures hinnatakse terviklikkust, disaini, küljendust, tüpograafiat, illustratsioone ning teostust (trükk, köitmine). Erilist tähelepanu pööratakse raamatute kunstilisele vormile ning vormi ja sisu kooskõlale.

Ja on mida hinnata. Sellel aastal esitati žüriile hindamiseks 167 raamatut ja viit kauneimaid lasteraamatuid tuli valida 51 raamatu hulgast. Eesti raamatute tase on hea. Tänavuste märksõnadena tõi žürii liige Karel Korp välja, et ka akadeemilise kirjanduse või uurimistööde kujundamine on jõudmas kunstipärasesse vormi, lasteraamatute kujunduses hakkas aga silma käsitöö ja nostalgia. Üldise tähelepanekuna märkis Korp, et järjest enam on lehekülgedel vaba ruumi ja õhku, mis on hädavajalik ladusaks lugemiseks ja vaatamiseks.

Žürii esimees Mart Anderson Eesti Kujundusgraafikute Liidust: „Väljamaa kolleegid on, kadedusenoot hääles, nentinud, et Eesti raamatute kujundustase on hea ja tõsiseltvõetav.»

Konkursi “25 kauneimat Eesti raamatut”  korraldajad on Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Kirjastuste Liit, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Rahvusraamatukogu ja 2016. aastast ka Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit.

Rändnäitust „25 kaunimat“ raamatut saab näha Valga Keskraamatukogu teenindussaalis kuni märtsi lõpuni. Käesoleva  aasta jooksul jõuab näitus  ka kõigisse Valga valla haruraamatukogudesse.

Selgusid mullused parimad laste- ja noorteraamatud

/in /by
Lastekaitse Liit ja Eesti Lastekirjanduse Keskus on kuulutanud välja parimad möödunud aastal ilmunud laste- ja noorteraamatud. Lastekirjanduse eksperdid tegid valiku ligi 850 raamatu hulgast, välja valiti 17 teost lastele ja 9 noortele. Oma lemmiku poolt said hääletada ka noored lugejad ise.
Näiteks:
  • Raamat “Topelt-Felix” räägib üheteistkümneaastasest Felix Twainist, kelle elu keerleb number kahe ümber. Ta võtab trepist minnes kaks astet korraga, koputab kaks korda vastu uste käepidemeid ja sätib asju paarikaupa …
  • Noorteka “Sild” kaante vahel käsitletakse teismeliste otsuse tagajärgi ning nii noorte endi kui ka nende lähedaste läbielamisi. See terviklik ja elujaatav teos esitab depressioonist realistliku nägemuse, osutab maskidele, mida kantakse, ja pakub lootust, et probleemidest on siiski olemas väljapääs.
Hea lugeja, tule ja küsi meie käest häid laste- ja noorteraamatuid. Infot raamatute saadavuse kohta saad raamatukoguhoidjalt või elektronkataloogi RIKSWEB abil, kasutades pealkirjaotsingut. Raamatuid saab telefoni või e-kirja teel, aga ka läbi iseteeninduse ka reserveerida ja/või tellida mugavalt raamatukappi.
Parimate teoste nimekirja leiad SIIT.
  

Luuleprõmm selgitas parimad omaloomingu esitajad

/in /by
Valga Keskraamatukogus oli neljapäeval tõeliselt kaasahaarav pealelõuna sõnameister Contra ja luule seltsis – toimus luuleprõmm. Mis on luuleprõmm? Poetry slam ehk luuleprõmm on luulevõistlus, kus autorid ise esitavad oma trükis avaldamata loomingut.
Luuleprõmm selgitas välja meisterlikumad omaloomingulise luule esitajad kolmes vanuserühmas, kes lähevad maakonda esindama üleriigilisele võistlusele.
Noored luuletajad olid sedakorda taas julged ja siirad. Žürii liige Maria Usk tõdes, et tase oli hea – luuleridadest võis leida toredaid ja sügavmõttelisi kujundeid, huumorit ja erinevaid emotsioone. Ka luuletajast külalisesineja Contra, kes samuti esinejate hindamisel oma panuse andis, märkis, et valikut teha ja paremusjärjestust luua oli kohati väga raske. Välja anti auhinnad ja eriauhinnad.
Kuni 11aastaste noorte luuletajate seas jagunesid kohad:
1. Hugo Lepik, Valga Põhikool – õpetaja Tiina Lillemets
2. Jasmiin Rebane, Valga Põhikool – õpetaja Tiina Lillemets
3. Keven Pindma, Valga Põhikool – õpetaja Tiina Lillemets
Eriauhinna omanikeks said Stella Začek ja Getter Roop Valga Põhikoolist (õpetaja Inna Kallas).
12-15aastaste seas kujunes järjestus:
1. Katri Trompe, Valga Põhikool – Õpetaja Ene Sõstar
2. Taia Lankert, Valga Priimetsa Kool, õpetaja Reet Karbik
3. Jaanika Lepp, Keeni Põhikool – õpetaja Maire Roio
Eriauhinna said Sander Lepiste Keeni Põhikoolist (õpetaja Maire Roio) ja Susanna Aleshina Valga Põhikoolist (õpetaja Ene Sõstar).
16-20aastaste poeetide seas jagati kohad:
1. Joonas Saar, Keeni põhikool – õpetaja Maire Roio
2. Joel Mirka, Valgamaa Kutseõppekeskus – õpetaja Üllar Kadai
Osalejaid oli kokku 20. Luuleprõmmu üleriigiline võistlus toimub juba 31. märtsil Tartu Linnaraamatukogus.
Luuleprõmm sai teoks Valgamaa Arenguagentuuri toel.

Vikerraadio e-etteütlus toimub emakeelepäeval juba 15. korda

/in /by

Algselt ühekordse ettevõtmisena mõeldud Vikerraadio e-etteütlus toimub juba 15. korda. Seekordne tekst loetakse Vikerraadios ette emakeelepäeval, 14. märtsil kell 10.25. Etteütlust saab kirjutada Vikerraadio kodulehel vikerraadio.err.ee.

Raadioeetrist kuuldav tekst tuleb sisestada Vikerraadio kodulehel olevasse tekstiaknasse. Aken aktiveerub kodulehel kell 10. Etteütlust saab kirjutada kella 11ni, teksti loetakse raadios ette korduvalt. E-etteütlust on võimalik kaasa teha ka nägemis- ja kuulmispuudega inimestel. Samaaegselt raadioeetris kõlava tekstiga ilmub ERR.ee portaali video, kus teksti saab lugeda huultelt. Etteütluse lehekülg on kohandatud nägemispuudega inimestele.

Peale e-etteütluse lõppu saab Vikerraadio koduleheküljel näha korrektset teksti koos paralleelvõimalustega, enim tehtud vigu ning nende selgitusi. Tulemused avalikustatakse ja keerulised kohad selgitatakse lahti samal päeval kell 14.05. Etteütluse päeval on etteütluse teksti kohta võimalik küsida ka Eesti Keele Instituudi keelenõuande telefonil 631 3731.

Korraldajad ootavad kõiki osalema ja kirjutatud teksti kindlasti ka kodulehel esitama. E-etteütlusel hindeid ei panda, enda kirjutatud tööd saab näha ja korrektse tekstiga võrrelda pärast tulemuste kokkuvõtet. Etteütluse tegemisest on aadressile viker@err.ee oodatud ka fotojäädvustused. Sotsiaalmeedias jagades kasutage #vikerraadioetteütlus.

Etteütluse parimad selgitatakse välja kuues kategoorias: õpilased, täiskasvanud, filoloogid ja emakeeleõpetajad, muu emakeelega inimesed, vaegkuuljad ning välismaal elavad-õppivad eestlased. Eriauhind antakse parimale nutiseadmega kirjutajale ning auhindu loositakse välja kõikide osalejate vahel. Auhinnad on välja pannud Vikerraadio, Haridus- ja Teadusministeerium, Rahva Raamat ja Apollo.

Vikerraadio on e-etteütlusega emakeelepäeva tähistanud juba aastast 2008. Tänavune etteütluse tekst on inspiratsiooni saanud Juri Lotmanist, raamatukogude aastast ja kirjanike liidust. Teksti koostanud töögruppi kuuluvad Tartu Ülikooli eesti kirjanduse nooremteadur ja Tallinna Ülikooli kirjandusõpetuse ja eesti kirjanduse nooremlektor Joosep Susi, Tallinna Ülikooli emakeeledidaktika lektor Merilin Aruvee, Eesti Keele Instituudi juhtivkeelekorraldaja Peeter Päll, Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja Maire Raadik, Keeleameti peaekspert Killu Mei, Rocca al Mare Kooli Vodja Individuaalõppekeskuse eesti keele ja kirjanduse õpetaja Triin Toome ning haridus- ja teadusministeeriumi eesti keele nõunik Sirli Zupping. E-etteütluse koordinaator on Laura Raudnagel Vikerraadiost. E-etteütlust korraldab Vikerraadio koostöös Eesti Keele Instituudi ja Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

LISAKS

Alates 7. märtsist saab Menu-portaalis teha etteütluse eelharjutust, mis on kokku pandud varasemate aastate e-etteütluste vigade põhjal.

7.-14. märtsil kõlavad Vikerraadios Õigekirjagurmaani keelesäutsud, mis annavad vihjeid tänavuse teksti kohta. Õigekirjagurmaani ja Vikerraadio sotsiaalmeediakanalites saab läbi nädala kaasa teha ka keeletarkust pakkuvas viktoriinis.

Eelharjutuse leiab ERR Menu portaalis etteütluse lehelt: https://menu.err.ee/k/etteutlus

Valga valla raamatukogud aitavad kaasa kogumisaktsioonile Ukraina sõjapõgenike toetamiseks

/in /by

Kutsume üles abistama Ukraina sõjapõgenikke

28. veebruaril toimus Valga vallavalitsuses kohtumine Ukraina Seltsi „Kalyna“ esindajatega, et arutada ettevalmistusi Ukrainast saabuvate sõjapõgenike vastuvõtmiseks. Vallavanem Monika Rogenbaum andis teada, et esimese meetmena on vallavalitsuse 4. märtsi istungil plaanis reservfondist 5000 euro eraldamine Ukraina elanike toetuseks, mis kantakse Eesti Punane Risti pangakontole.
Arutelust jäid kõlama järgmised olulised teemad ja üleskutsed:

⁕ Kuna kõige esmane on põgenike majutuse küsimus, siis kutsume üles eraettevõtjad ja abivalmis inimesi, kel on kodus vaba pinda, anda end üles anda Ukraina pagulastele peavarju pakkumiseks aadressil valga@valga.ee
Nii Kalyna, Punase Risti Valgamaa selts kui ka vallavalitsuses jätkavad elupindade kaardistamisega, abi on pakkunud juba MTÜ Valga Abikeskus, SA Taheva Sanatoorium, Valga Nelipühi Kirik ja teisedki.

⁕ Palume ühendust võtta Valga Keskraamatukogu ning selle haruraamatukogudega valla eri piirkondades, et koguda tarvilikke esemeid.
NB! Kogutakse vaid UUSI esemeid:
– pesuvahendid
– seep
– hambapasta
– hambaharjad
– mähkmed
– hügieenisidemed jms
– voodipesu
– tekke
– patju
– rätikuid
– jms kasutamata hügieenitarbeid

⁕ Samuti kutsume üles end registreerima vabatahtlikuks Ukraina sõjapõgenike abistajaks – appi Tartu Pagulaskeskusele, infoliinile või ka – vajaliku ettevalmituse korral – osutama psühhosotsiaalset kriisiabi ja hingehoidu. Peagi saadame välja vastavad ankeedid.
Kontakt: Hele Heletäht, Valgamaa seltsi koordinaator, Eesti Punane Rist
E-post valgamaa@redcross.ee; Telefon +372 525 7250; koduleht www.redcross.ee

⁕ Palume aidata mõelda ka sõjapõgenikele edasise rakenduse peale ja pakkuda – lisaks Töötukassale – töökatele ukrainlastele töötamise võimalust ja soodustamaks nende tööturule integreerimist.
Kontakt: Ruslana Dovha; dovha.ruslana@gmail.com; +372 5347 0613