Võidupüha ja jaanipäeva ajal oleme avatud 22. juunil kell 10.00-15.oo ja suletud 23. ja 24. juunil. Palume kasutada raamatute laenutuskappi ja tagastuskasti.

Vabandame võimalike ebamugavste pärast ja kohtume raamatukogus juba teisipäeval, 27. juunil.

Täna andsime üle järjekordse August Gailiti nimelise novelliauhinna.

Novelliauhinna laureaadiks valis žürii sel aastal Katariina Libe ja tema novelli “Enesetapja”. Suur rõõm oli tänasel pidulikul sündmusel autoriga kohtuda ja anda üle auhind – skulptor Jaak Soansi loodud Nipernaadi kuju, mis on koopia Säde pargis kõrguvast skulptuurist.

Auhinnatud teos võlus just musta huumori ja meisterliku sõnakasutusega. Žürii tööd juhtinud kirjandusteadlase, õpetaja ja kirjanik Jaanus Vaiksoo hinnangul on Katariina Libe „Enesetapja“ suurepärane klassikalise novelli näide: napp stiil, täpne sõnastus; lugu, mis lõpeb puändiga. Sümpaatselt mõjub tema sõnul ka autori must huumor ja eluterve ellusuhtumine. “Kriitiline Gailit oleks novelli kindlasti nautinud,” leiab Vaiksoo.

Jaanus Vaiksoo ei saanud kahjuks tulla Valka auhinda üle andma, kuid tema sõnavõtu ja õnnitluse luges ette žürii liige Tiina Lall:

“Austatud Gailiti nimelise novelliauhinna laureaat Katariina Libe ja head kirjandussõbrad!

Aastakümneid on Eestis välja antud Friedebert Tuglase novelliauhinda, mille saavad kaks kirjanikku aasta jooksul ilmunud parimate novellide eest. Aastast 2009 on selle kõrvale tulnud August Gailiti novelliauhind, mida antakse välja siin Valgas – Gailiti kodukandis. Gailit ja Tuglas puutusid kõige tihedamalt elu jooksul kokku pisut enam kui sajand tagasi „Siuru“ päevil. Mõlema kirjamehe jaoks oli see üks loominguliselt kõige intensiivsemaid aegu. Tulgase jaoks algasid aastad, mida tagantjärele tunneme tema loomingu kõrgperioodina. Gailit lendas kirjandustaevasse oma vaimustavate novellidega, mis vohasid fantaasiast, kuid mille kõige iseloomulikum tunnus oli tema isikupärane stiil: novellikogud „Saatana karussell“, „Rändavad rüütlid“, „August Gailiti surm“. Kahtlemata kujunes Gailitist Tuglase kõrval üks parimaid eesti novelliste läbi aegade. Mõlemad olid selles žanris suured meistrid. Ja sõltub ainult lugeja maitsest, kumba ta rohkem eelistab. Nii nagu eesti luules küsitakse: kas Under või Alver, nii võib eesti novelli puhul küsida, kas Tuglas või Gailit. Seega on August Gailiti novelliauhind suur tunnustus ja meil on siiralt hea meel, et laureaatide hulka lisandub Valdur Mikita, Mehis Heinsaare, Kärt Hellerma, Ervin Õunapuu, Maimu Bergi, Armin Kõomägi ja Lauri Sommeri kõrvale Katariina Libe.

Soome novellikirjanik Raija Siekkinen (1953-2004) on võrrelnud novelli veetilgaga: veetilk on väike, teda hoiab koos pindpinevus, aga ta peegeldab oma pinnal tohutult palju. Ka meisterlikult kirjutatud novell on kokkusurutud tihe tekst, mille vähestel lehekülgedel peegeldub elu kogu oma panoraamsuses. Selliste tekstide hulka kuulub ka Katariina Libe „Enesetapja“, mis on suurepärane novelli näide: nauditav ja napp stiil, täpne sõnastus ning klassikalisele novellile omane puänt.

Kui otsida novellist „Enesetapja“ gailitlikke jooni (mis ei ole küll sugugi esmatähtis), siis toredaid äratundmishetki leiab lugeja eelkõige Katariina Libe kirjeldustes ja mustas huumoris. Võtame kasvõi novelli alguse: „Poodud mees rippus madala tammepuu oksa küljes nagu mädaõun. Hallid juuksesalgud turritasid laiali nagu Helduril enesel. Köie alt, mis ühendas kössi vajunud kaela oksaga, paistis lillakaks tõmbunud kukal, ja see viirg ebaloomulikku tooni ihu tekitas iiveldust.“

Inetuse esteetika, mis ka Gailiti noorpõlve loomingus sageli tooni annab, muutub käesolevas novellis meisterliku sõna läbi lugemisnaudinguks.

Lõpetuseks tahaksin parafraseerida Katariina Libe novelli lõpulauset: August Gailiti novelliauhinna žürii tänab kirjanik Katariina Libe selle poole tunni vabaduse eest, mille „Enesetapja“ lugemine meile kinkinud oli.

Palju õnne!“

Žürisse kuulusid peale Jaanus Vaiksoo veel Valga Vallavalitsuse esindajana Tiina Lall, keskraamatukogu lugejate esindajana Endla Schasmin, MTÜ August Gailiti Sünnikodu Seltsi esindajana Heili Kalbri ja Valga Keskraamatukogu direktor Triinu Rätsepp.

Sündmusele oli kohale kutsutud ka Nipernaadi kuju looja Jaak Soans, kellelt kirjandushuvilised kuulsid miniloengut “Skulpturaalsed jalajäljed Valgas”. Skulptor rääkis muuhulgas põgusalt nii Säde pargis asuva Nipernaadi, kui ka selle vähendatud koopia valmimisest ja  skulptuurist üldisemalt. Vastused said ka kuulajate küsimused.

Suurepärast elamust pakkus pärimusmuusik Koidu Ahk, kes pakkus kuulamiseks tuntud lugusid ja ka omaloomingut akordionil. Emotsionaalselt võeti vastu filmist Nipernaadi tuntud Ernst Enno sõnade ja Eduard Tubina viisiga “Rändaja õhtulaul”, mille Koidu esitas hoopis omamoodi – rahvalikus seades.

August Gailiti nimeline novelliauhind on kirjandusauhind, mis määratakse alates 2009. aastast kord kahe aasta jooksul eesti autorile kõige gailitlikuma novelli (kas fantaasiarikkus, seiklushimulised romantilised tegelased, maaliline kujutamislaad või lüüriline alatoon) eest. August Gailiti nimelist novelliauhinda annab välja Valga Vallavalitsus koostöös Valga Keskraamatukoguga. Nominendid selguvad rahvahääletusel, võitja valib välja viieliikmeline žürii. Auhinnaks on skulptor Jaak Soansi valmistatud Nipernaadi kuju.

Tänavune August Gailiti nimeline novelliauhind anti välja kaheksandat korda. Varasemad novelliauhinna laureaadid on:

Valdur Mikita

Mehis Heinsaar

Kärt Hellerma

Ervin Õunapuu

Maimu Berg

Armin Kõomägi

Lauri Sommer

Novelliauhind anti üle sümboolselt just Säde pargis asuva Nipernaadi kuju juures. Auhinna andis üle Valga vallavanem Monika Rogenbaum. Katariina Libe ja Jaak Soans said Valgast kaasa ka meeneraamatu, mis tutvustab unikaalset kaksiklinna Valga/Valka.

Kirjandussündmust toetab Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp, Valga vald, Valga Keskraamatukogu. Täname Valga Muuseumi, kes tõi tänasele sündmusele huvitava esineja, skulptor Jaak Soansi.

Rohkem pilte SIIN

Valga keskraamatukogu lastekirjanduse osakond ootab lapsi ja noori 1. juunist – 31. augustini Suvelugemisele.

Kui vastad iga läbiloetud suvelugemise raamatu kohta paarile küsimusele, saad magusa üllatuse. Tublimatele suvelugejatele lisaüllatused!

Kõik programmis osalejad on oodatud septembris suvelugejate lõpupeole, kus kõige usinamad lugejad saavad auhinnad.

Raamatute leidmisel abistab sind RIKSWEB: https://valgamaa.raamatukogud.ee/, mis võimaldab kontrollida raamatu olemasolu ja vajadusel see reserveerida.

Suur tänu Transpordiametile toetamast meie lugemisprogrammi!

Soovime toredaid lugemiselamusi!

Suvelugemisprogrammi raamatute nimekirjad:

kuni 7aastased:

• Piret Raud „Järve kiri“
• Riikka Jäntti „Väikese hiire külaline“
• Kate Read „ Pahur põrnikas“
• Eva Lindström „Sild“
• Irene Verdu „Kiri“
• Isabella Paglia „Aitab valedest, Nina!“
• Astrid Lindgren „Siis, kui väike Ida tahtis pahandust teha“
• Gabby Dawnay „Uks haldjametsa“
• Benji Davies „Tormivaal“
• Aidi Vallik „Tark ei torma tänaval“ või Raivo Järvi „Kurjam ja Nurjam“

8- kuni 12aastased:

• Widmark, Martin „Karnevalimõistatus“
• Walliams, David „Gängstamemm tegutseb jälle“
• Tomusk, Ilmar „Matemaatiline sõber. 4, Marss Marsile“
• Mudlum „Sikaosäk“
• Rooseboom, Sanne „Lahenduste ministeerium“
• Murray, Lily „Meie aeg maal“
• Horst, Jørn Lier „Operatsioon kummitus“
• Henno, Sass „Mereröövlimäng“
• Voolaid, Juhan „Kommikoletis“
• Widmark, Martin „Pikk teekond“
• Mäkelä, Hannu „Hobune, kes kaotas prillid ära“
• Truupõld, Irma „Rohelise Päikese Maa“
• Grave, Anne „Toomas, omadele Tommi“
• Kirby, Katie „Lottie Brooksi katastroofilised apsakad sõpradega“
• Pütsepp, Juhani „Pauline unistuste mets“
• Käit, Helen „Kuldse sõnnikumardika saladus“
• Tomusk, Ilmar „Julius, mida sina suvel tegid?“
• Gutman, Colas „Kirbu-Krants läheb kooli“
• Koff, Indrek “Musta kassi naabrid”

13aastased ja vanemad:

• Louis, Lia „Kallis Emmie Blue“
• Raudsepp, Kaia „Nähtamatu tüdruk“
• Lockhart, E. „Valetajate perekond“
• Piiper, Kristi „Esimene kord“
• Piiper, Kristi „Topelt D“
• Raudsepp, Kaia „Kui ainult“
• Rõõm, Grethe „Kaarnapuu“
• Astover, Maarja „Kurat ja ingel mu õlal“
• Bennett, Jenn „Tähtedest võlutud“
• Alliksaar, Evelin „Rääkimine hõbe, vaikimine kuld“ (vanusele 16+)
• Sepp, Ene „Jagatud suvi“
• Sepp, Ene „Tagasi sadulasse“
• Priilinn, Ketlin „Emily raamatuklubi“
• Priilinn, Ketlin „Kerstini ketsid“
• Sumino, Yoru „Tahaksin süüa Su pankreast“

Foto: Pixabay

Eesti Rahvakultuuri Keskus korraldas kolmandat korda jutuvestmisfestivali Ööbikuööd, mis tõi toredaid sündmusi ka Valga valla raamatukogudesse, koolidesse ja lasteaedadesse.

Muinasjutujooga

Jane Meresmaa-Roosi Muinasjutujoogast võis osa saada 18. ja 19. mail ning seda koguni kuuel korral erinevates Valga valla raamatukogudes ja haridusasutustes.

Muinasjutud inspireerivad meid ja aitavad suurendada meie loomingulisust ning elavdavad meie emotsioone. Jooga aitab omakorda parendada fokuseerimisvõimet ja mälu. Mis saab olla veel parem, kui kaks head tegevust omavahel ühildada, millest saavad kõik ühe hea kogemuse ja võrratu emotsiooni võrra rikkamaks.

Mängulises muinasjutujoogas tuli jutustamisele lugu Näkitüdrukust, kes igatses näha, mis salapärases metsas on. Tal oli teel palju takistusi, aga ta suutis need kõik koos looduses leiduvate abilistega ületada. Jutu käigus muututi nii õõtsuvate kallastega metsajärveks kui sügavaks laaneks, kohtuti erinevate loomade ja lindudega, kes näkitüdrukut tema rännakul saatsid.

Lapsed elasid Jane juhatusel läbi mänguliste jooga-asendite kaasa Näkitüdruku muinasjutule. Helina ja pillihäälte toime rahustas ning headuse loits sisendas positiivsust ja jättis hinge helge meeleolu.

Tunded udus

Samuti 18. ja 19. mail võeti Valga Põhikoolis 1.-3. klasside ja Valga lasteaia „Kasekese“ laste ja õpetajate poolt väga hästi vastu Ivar Lett ja tema etendus „Tunded udus“.

Ivar Lett sai algusest peale publiku oma „paati“. Ta tunnistas hiljem, et poleks soovinud õpetajaid lapsi keelamas ja korrale kutsumas näha. Seda polnud vaja karta, sest õpetajad jälgisid laval toimuvat suure huvi ja kaasaelamisega ning lapsed veelgi enam.

Etendust läbiv teema oli hirm. Hirmul on suured silmad?! Aga kas kõik on ikka päris nii, nagu me olukordi näha tahame või ette kujutame? Kuidas võib hirm ka meile abiks olla? “Tunded udus” ongi lugu hirmust, aga ka sõprusest, hoolivusest ja julgusest ning koos lastega otsiti võimalusi, kuidas oma kartustega hakkama saada. Etendus puudutas hinge ja südant, toimus tõeline kohalolu ja hetkes olemine.

Sinitriibuline unistus

Sandra Lange autorilavastus rääkis fantaasiarikka loo taaskasutusest: vapra plastikpudeli Mulli seiklus sadama kaupluse poeriiulilt Kapteni sinitriibuliseks särgiks! Lavastus inspireeris uskuma oma unistustesse ka siis kui kõik tundub olevat kadunud. Lavastuses õpetatati lastele joonistamise ja värvimaailma loomise kaudu, kui oluline on unistada, oma unistused ellu viia ja kuidas kõik need asjad – ennekõike loodus ja inimene – omavahel seotud on.

Meie täname kõiki meie esinejaid! Täname lasteaedasid ja koole, õpilasi ja õpetajaid! Täname toetuse ja eestvedamise eest Eesti Rahvakultuuri Keskust. Täname toetuse eest Eesti Kultuurkapitali/ Valgamaa ekspertgruppi.

Kokku oli sündmusi, mis mõeldud küll lastele, kuid millest võisid osa saada ka täiskasvanud üksteist, osalejaid oli kokku 590, neist lapsi 512.

Korraldajad: Valga Keskraamatukogu ja harukogud Lüllemäe, Tsirguliina, Hargla, Õru, Kaagjärve. Partnerid: Lüllemäe Põhikool koos lasteaiarühmadega, Tsirguliina kool, Hargla kool. Õru Lasteaed-Algkool.