Keskraamatukogu direktor Triinu Rätsepp vaatab raamatukogude aastale tagasi ja tõdeb, et aasta oli igas piirkonnas oma raamatukogu(de) nägu. Samas tuli hakkama saada väga piiratud eelarvega. “Vähese rahaga ja õhinapõhiselt tegime palju algatusi kaasa ja näib, et kogude mainekujundusele mõjus teema-aasta hästi. Tegelikult tõstis see ka kogukondade ootusi”. (Avaldatud Lõuna-Eesti Postimehes 9. veebruaril 2023: https://lounapostimees.postimees.ee/7708849/raamatukogud-aitavad-vaimu-tugevdada)

• Raamatukoguaasta tõi valdkonnale vajalikku tähelepanu.
• Kogukonnad on muutunud raamatukogude suhtes nõudlikumaks.
• Raskel ajal ei tohiks raamatukogusid kergekäeliselt sulgeda.

Raamatukogudele pühendatud teema-aasta sai läbi. Võib tõdeda, et see kõnetas osapooli erisugusel viisil. Ühtviisi märkasid seda meie külastajad ja potentsiaalsed huvilised, oma vaatenurgast kogude pidajad ehk rahvaraamatukogude puhul omavalitsused ja kolmandal viisil meie asutustes töötavad inimesed.

Rõhutati võimalusi, mida raamatukogud pakuvad. Püüti nihutada piire nii füüsiliselt kui ka mõttemaailmas. Ühelt poolt eeldab ühiskond, et pakume lisaks laenutustegevusele teenuseid. Teisalt on aga ka neid, kellele selline mõtteviis polegi nii sümpaatne: raamatukogu jäägu nende meelest oma liistude juurde.

Aasta oli igas piirkonnas oma raamatukogu(de) nägu ja seda mõjutas peale koguhoidja enda initsiatiivi oluliselt veel üks asjaolu. Isegi kui on tahe kogukonna heaks teenuseid uuendada-laiendada, ruume nüüdisajastada, üritusi korraldada ja külalisi kutsuda, siis ainult heast tahtest ei piisa.

Tähtis roll on ka eelarvel. Aga me olime tublid. Vähese rahaga ja õhinapõhiselt tegime palju algatusi kaasa ja näib, et kogude mainekujundusele mõjus teema-aasta hästi. Tegelikult tõstis see ka kogukondade ootusi. Olen näiteks isegi saanud paar telefonikõnet, kus on küsitud õmblusmasina kasutamise võimaluse kohta meie asutuses.

Töötajate seisukohalt näitas see aasta ilmekalt, kuivõrd kiiresti on võimelised meie inimesed üleskutsetele reageerima, sest ürituse-eelset planeerimisaega oli kohati väga napilt. Teisalt mõjus võidujooks ajaga – oma põhitöö tuli ju ka ära teha – ning hirm ressursside jagumise pärast päris kurnavalt ning aasta teises pooles oli juba tunda teatavat väsimust.

Rääkisime sel teema-aastal palju kõigest heast, mis meie raamatukogudes on – justkui tähistasime sünnipäeva. Tähelepanu said teenused ja võimalused, kuid rohkem oleks oodanud ka raamatukogudes töötavate inimeste märkamist – nende olulisuse, töömahu ja killustatuse pilti toomist ja ka avalikke arutelusid meie töötajate töötasudest.

Nüüd aga tuleb mitmelt poolt teateid raamatukogude sulgemise ja ümberorganiseerimise kohta. Ka Valga valla raamatukogudes on 1. aprillist jõustumas muudatused, mis puudutavad töötajate struktuuri. Siiski püütakse vallas hoida raamatukogude võrku ja säilitada teenuseid. Oleme selle eest tänulikud.

Vähese rahaga ja õhinapõhiselt tegime palju algatusi kaasa ja näib, et raamatukogude mainekujundusele mõjus teema-aasta hästi. See tõstis ka kogukondade ootusi.

Raamatukogu pidaja saab palju ära teha, et asutus toimiks hästi. Esmalt tuleb sõnastada konkreetsed ootused ja teisalt võtta sammhaaval ette investeeringuid. Kui varem pole selleks raha planeeritud, siis ühel hetkel tuleb seda siiski teha.

Igasugune ehitamine ja remont on alati kallis, kuid viimastel aastatel on «kallis» saanud hoopis mastaapsema tähenduse. Raamatukogudesse investeerimine nõuab arvestatavat väljaminekut, aga tuleks vaadata laiemat pilti: millist abi ja tuge asutused oma mitmekesiste teenustega kogukondadele pakuvad.

Inimeste elatustase on viimastel aastatel langenud. Hinnatõusud on pannud kaaluma, milliseid kulutusi teha ja milliseid edasi lükata. Ligipääs kirjandusele ja infole on aga tänapäeva ühiskonnas hakkama saamiseks sama oluline nagu kütus, toasoe ja toit.

Sulgedes raamatukogusid, lõikame inimesed ära infost, meelelahutusest, kultuurist. Üha enam soovitatakse teistest tegutsevatest asutustest, näiteks postkontorist või pangast oma asjaajamistega seotud probleemide lahendamiseks pöörduda raamatukogusse. Aga mis saab siis, kui ka meie pakutav teenus pole enam ühel hetkel enesestmõistetav ja kättesaadav?

Toetades raamatukogude püsimist ja toimimist, aidatakse ühtlasi oma piirkonna inimestel hakkama saada kriisisituatsioonis. Tsiteerin siinkohal Eesti raamatukoguhoidjate ühingu juhatuse avalikus kirjas öeldut: «Raamatukogu on toimiv ja elujõuline ühiskonna toetamise mudel» ja «Raamatukogu toetab ühiskonnas kolme olulist sammast – kultuuri, haridust ja kogukonda –, täites seejuures ka sotsiaalset funktsiooni.»

Viimasel ajal tehtud otsused, mis on ka meedias tähelepanu pälvinud, näitavad ilmekalt, et tegelikult on kohalikud omavalitsused hädas. Raamatukogu on vaja kogukondadele ja teisalt nii omavalitsusele kui ka riigile oma eesmärkide täitmiseks. Samas tasub meeles pidada, et ka kaugel ääremaal asuva metsatalu elanik on osa riigist.

Ligipääs kirjandusele ja infole on tänapäeva ühiskonnas hakkama saamiseks sama oluline nagu kütus, toasoe ja toit.

Omavalitsuste eelarved on tugeva surve all ja siinkohal vajavad nad riigi tuge – nii majanduskulude katteks kui ka töötajate palkade tõstmiseks, et õnnestuks kriisi ajal maksimaalselt raamatukogude võrku säilitada.

Siiski võib mõnel pool olla tarvis teha raskeid otsuseid. Seejuures on aga oluline otsuse põhjendatus ning selle tegemisse võiks olla kaasatud kõik seotud osapooled. Nende kaasamine tagab info parema liikumise, mõistmise ja ka võimaluse lahenduseks uues perspektiivis. Sellised arutelud võivad olla ajamahukad, aga see on siiski hästi kulutatud aeg.

Hea meel on lugeda lugusid kiiduväärt ettevõtmistest, kus lugemisvaramu tarbeks renoveeritakse uusi ruume ning astutakse üha enam samme, et muuta raamatukogud kogukonnakesksemaks. Seega on paljud asjaolud ka vaatenurga ja suhtumise küsimus.

Hea näitena toon välja Valga valla toetusel Sooru raamatukogu kolimise uutesse ruumidesse. Seal on nüüd võrreldes endisega palju paremad tingimused nii lugejate teenindamiseks kui ka mahuka lugemisvara paigutamiseks. Ruumid on mugavad, valgusküllased ja avarad ning esimene korrus võimaldab head juurdepääsu.

Kriisi saab käsitleda ka kui võimalust. Osapoolte koostöös tekivad võimalused raamatukogude töö tõhustamiseks just oma piirkonna eripära arvesse võttes. Soovin, et kõigil osapooltel oleks paindlikkust otsida lahendusi ka südamega ja vajadusel anda võimalus uuele tulevikuväljavaatele.

Teatavasti on 2023. aasta kuulutatud lisaks liikumisaastale ka sauna-aastaks. Sümpaatselt kirjutas kirjandusteadlane Pille-Riin Larm Sirbis, et «iga väike raamatu­tuba ongi vaimne saun». Kriisides hakkama saamiseks peab inimese vaim tugev püsima ja just selles panevad raamatukogud oma tegevusega õla alla. Hinnakem seda, kuigi see pole rahaliselt mõõdetav.