Mäng “Selle kuu klassik” ootab kaasa mõtlema!

/in /by
Uus kuu – uus väljakutse! Äraarvamismäng „Selle kuu klassik“ ootab osalema: pane end proovile ja võida väärt auhind!
Iga kuu alguses avaldame katkendi just sel kuul sündinud kirjandusklassiku teose algusest. Arvajatel tuleb loetelust leida õige vastus. Õigesti vastanute vahel loosime välja auhinna, milleks on väärt raamat või raamatukogu meene.
? Novembrikuu klassik – Mark Twain
✒ Mõttetera: Vastuseks ekslikule nekroloogile New York Journalis ütles ta kuulsa fraasi: “Kuuldused minu surmast on mõnevõrra liialdatud.”
William Faulkner: “Mark Twain on esimene tõeline Ameerika kirjanik ja me kõik oleme tema järeltulijad”.
Ameerika kirjanik, humorist, ajakirjanik, kirjastaja ja ühiskonnategelane Mark Twain (kodanikunimega Samuel Langhorne Clemens) sündis 30. novembril 1835. aastal Floridas. Teda on nimetatud Ameerika Ühendriikide suurimaks humoristiks. Tema meistriteoseks peetakse „Huckleberry Finni seiklused“.
Raamatu „Tom Sawyer“ eessõnas kirjutab autor : “Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poistele ja tüdrukutele meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüd täisealistele meeldivalt meelde tuletada, missugused nad ise kord olid, mida tundsid, mõtlesid, rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtmisest nad mõnikord osa võtsid.“
Mängus osalemiseks:
? tutvu küsimusega ja leia vastus meie raamaturiiulitelt
? vastuse võid kirja panna ka raamatukogu teenindusletis
Vastuseid ootame iga kuu viimaseks kuupäevaks. Õige vastuse ja loosimise tulemuse avalikustame uue kuu esimesel nädalal.
? Ja nüüd kirjandusmängu „Selle kuu klassik“ oktoobrikuu võitja! Katkend oli Oscar Wilde´i teosest Dorian Gray portree. Auhinna õige vastuse eest saab loosi tahtel Tiina Lall. Palju õnne! Võitjaga võtame ühendust.
Täname kõiki osalenuid. Soovime edu järgmistes kirjandusmängudes!
Foto: Mark Twain 1907. aastal/Wikipedia: A. F. Bradley

Kadri Hinrikus ja Ilona Martson olid külas Priimetsa kooliperel

/in /by
Kolmapäeval oli Valga Priimetsa kooli noorematel õpilastel üks huvitav kohtumine – külas olid ajakirja Täheke peatoimetaja Ilona Martson ja toimetaja Kadri Hinrikus. Eriti toredaks faktiks külaliste puhul on see, et nad mõlemad tegelevad ka lasteraamatutega – Kadri kirjutab ning Ilona koostab ja/või tõlgib.
Lasteajakirja toimetajatel oli kaasas ajakirja kõige värskem number nii eesti, vene kui ka ukraina keeles ning peamiselt räägitigi ajakirjast, selle ajaloost, igakuiste numbrite koostamisest ja ka toredatest kampaaniatest ja konkurssidest, mida Täheke läbi viib ja kus iga soovija saab osaleda. Üheks näiteks on just-just lõppenud kaisukaru portreede võistlus ning nüüdsama kuulutati välja jubejuttude konkurss, kuhu saab oma töid saata novembri lõpuni.
Lapsed said teada, et Tähekest on välja antud juba alates 1960. aastast ning mitmed praegu kuulsate lasteraamatute tegelased nägid esmakordselt trükivalgust just Tähekese lehekülgedel. Näiteks Eno Raua Sipsiku lood ilmusid ajakirjas 1961. aastal, raamat Sipsik ise aga aasta hiljem. Täpselt samuti ilmusid raamatust aasta varem lood Naksitrallidest ja Kunksmoorist. Näha sai ka ajakirja esimest numbrit, kusjuures Täheke vormi poolest ajas oluliselt muutunud ei olegi.
Külalised lugesid ette jutte Kadri Hinrikuse raamatutest, rääkisid veidi ka kirjaniku ja tõlkija tööst ning vastasid laste küsimustele. Kadri Hinrikus ja Ilona Martson külastasid Valga Priimetsa kooli Valga keskraamatukogu kutsel. Kohtumist toetas Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp.
Meie täname külalisi kaasahaarava ja toreda esinemise ja Priimetsa kooliperet sooja vastuvõtu eest.

Eesti raamatu päeva viktoriini tulemus on selgunud

/in /by

2022. aasta on rikas kirjanduslike tähtpäevade poolest. Sellel aastal möödub 100 aastat sünnist Villem Grossil, Leili Andrel, Eha Lättemäel, Lilli Prometil, Juhan Smuulil, Käbi Lareteil, Harri Jõgisalul, Harri Asil ja Arved Viirlaidil. Raamatuviktoriin oli pühendatud neile autoritele.

Eesti raamatu päeva viktoriinis osalejaid oli 18. Täname teid kõiki!
Auhinnaraamatuks on Tõnu Õnnepalu “Palk”.

Loosi tahtel saab selle Maire Kuus. Palju õnne!

Viktoriini küsimused ja õiged vastused leiad SIIT.

Lauamängupäeval testiti noorte loodud põnevaid mänge

/in /by
Reedel, 25. oktoobril oli Valga keskraamatukogus lausa lauamängumaraton, mängisime läbi uhiuute lauamängude prototüüpe. Mis peamine ja eriti väärtuslik – mängud on loodud meie endi noorte osalusel.
Valga Keskraamatukogu, Valga Avatud Noortekeskus ja Valga Muuseum osalesid ühiselt ERÜ projektikonkursil „Raamatukogud-muuseumid-noored“. Ühiselt on viidud ellu projekt “Mänguline kultuuripärand Valga vallas”, mille tulemusena on noorte ideekavandite põhjal valminud piirkonna koduloost ja kohalikest kirjanduskangelastest inspireeritud lauamängu prototüübid. Nüüd oligi meil hea meel kutsuda kõiki huvilisi esmalt meie juurde mängima, järgnevatel päevadel oli sama võimalus Valga muuseumis ja Valga noortekeskuses.
Valga Keskraamatukogus noorte osalusel sündinud mäng “Ekslev Nipernaadi” tutvustab mängijale Valga valda läbi siinsete suurkujude, kultuuripärand ja ajaloosündmuste. Mängu keskseks kujuks on Nipernaadi – seikleja ja õnneotsija -, kes annab mängijale võimaluse mängus edeneda või hoopiski ebaõnne tunda.
Valga Avatud Noortekeskuse mäng “Walk läbi Valga valla” on mitmekülgne reis laua ääres, mis seob kodukandi loo ning armastatud mängude parimad omadused – saab nii teadmisi proovile panna kui pantomiimi teha!
valga Muuseumi noored on loonud lauamängu “Vedur”. Mäng põhineb raudtee ja Valgamaa temaatilistel küsimustel, täringuveeretamisel ning mängu eesmärk on jagada kultuurilist osasaamist läbi koostöö ja mängulise tegevuse.
Ühiselt on viidud ellu projekt “Mänguline kultuuripärand Valga vallas”, mille tulemusena on noorte ideekavandite põhjal valminud piirkonna koduloost ja kohalikest kirjanduskangelastest inspireeritud lauamängu prototüübid.
Ootame kõiki meie juurde lauamängudega tutvuma! Kohtumiseni mängulaua ääres!
Vaata, milline mäng valmis Valga Keskraamatukogus
ning Valga Muuseumis
Projekti toetas Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing.

Kohtusime Jaak Juske huvitavate lugudega

/in , /by
Neljapäev tõi meie majja järjekordse huvitava külalise. Ajaloolane, kirjanik ja poliitik Jaak Juske rääkis väga erinevatel teemadel – oma viimati ilmunud raamatutest kuni tänase julgeoleku küsimusteni just ajaloo kontekstis.
Juske raamatutes ongi tulenevalt tema kutsumusest kindel koht ajalool, ta põimib oma lugudesse erinevate kohtade ja ehitiste ajaloo, sündmused ning meie oma ajaloolised isikud. Tõsi, peaasjalikult on lood Tallinnast.
Juske ligi kolmekümne trükivalgust näinud teose hulgast leiab palju põnevat. Näiteks 2020 ilmunud raamatust “800 aastat lugusid Tallinnast” leiab kümneid Tallinna pika ajalooga seotud olulisi sündmusi: linna piiramisi, tulekahjusid, võimuvahetusi, armastuslugusid, põnevaid arheoloogilisi leide ja erinevaid erakordseid juhtumisi. See raamat on justkui järjeks eelnenutele – 2012. aastal ilmus Juskelt “Lood unustatud Tallinnast” ning 2016. aastal “100 põnevat lugu Tallinnas”.
Jaak Juske kohta saab öelda, et autorina teeb ta ka tänuväärset tööd – seletab läbi põnevate lugude ajalugu ka lastele, näiteks on ilmunud mitmeid raamatuid sarjas „Isa põnevad unejutud ajaloost”. Sarjas on Jaak lastele tutvustanud nii Tallinna vanalinna kummituslike hooneid, piraate kui ka rääkinud lahti nõukaaja iseärasused laste jaoks mõistetavas keeles.
Jaak Juske on välja andud 29 raamatut ja peatselt on oodata uut teost. Enamik ilmunud raamutuist on saadaval ka meie raamaturiiulitel. Küsi julgesti!

Kohtumine Anu Rauaga tõi lähemale tõlkija Valda Raua elu ja loomingu

/in /by

Teisipäeval oli meil suur rõõm ja au vastu võtta eriline külaline, tekstiilikunstnik Anu Raud. Tunnustatud kunstnik keskendus oma külaskäigul peamiselt enda ema, tõlkija Valda Raua elule ja loometeele.

Valda Raud (29. I 1920 – 8. X 2013) oli poole sajandi vältel eestlaste paljude lemmikraamatute tõlkijana, inglise ja ameerika kirjanduse eesti keelde vahendajana kõrgelt hinnatud. Tema päevikute, kirjade ja märkmete põhjal on koostatud raamat „Üks elu“, milles avaneb nii ta enda ja tema perekonna käekäik kui ka aeg ja inimesed, kultuurisündmused ning seltsielu läbi aastakümnete. Kohtumisel Valgas oli kaasas ka raamatu koostaja Ela Tomson.

Kokkusaamisel saatsid kunstnikku kirjandus- ja kultuuriloohuvilised Siiri Merila-Hubbard ja Nigel Kelly, kes on suured Anu Raua looming austajad. Ühtlasi aitavad nad korrastada ja kataloogida Anu Raua käsutuses olevat erialaselt ja kultuurilooliselt olulist raamatukogu, sh perekonnaga seotud raamatuid.

Koos kallite külalistega vaadati filmi “Juuresolek. Keldi palved”, mis on lugu sellest, kuidas kauge võib osutuda väga lähedaseks, kuidas Viljandi külje all Heimtalis Kääriku talus tõlkis Valda Raud vanad Šotimaalt pärit keldi palvete kogumiku “Carmina Gadelica” eesti keelde. Filmi idee autor oli Ela Tomson, teostus Mati Põldrelt.

Valga keskraamatukogus on üles seatud näitus “Valda Raud – tõlkija, kes kujundas head maitset”, mis on väljapanek Valda Raua lapsepõlvest ja kooliajast sõna ja pildis ning tema tõlgitud raamatutest. Kõigile tuttavaist, Valda Raua poolt eesti lugeja lauale toodud teostest võiks siinkohal nimetada Jerome D. Salingeri “Kuristik rukkis”, Theodore Dreiseri “Õde Carrie”, Kurt Vonneguti “Tšempionide eine”, Ernest Hemingway “Ja päike tõuseb”, Harper Lee “Tappa laulurästast”, John Fowlesi “Prantsuse leitnandi tüdruk” jpt. Näitus jääb üles 31. jaanuarini.

Anu Raud kinkis raamatukogule teosed, millele lisas autogrammi, samuti jäid kohalolijatele mälestuseks autogrammiga postkaart, millel kujutatud kunstniku loodud vaibad.

Aitäh külalistele erakordselt südamliku ja huvitava päeva eest!

Kuu viimasel reedel sisetööpäev

/in /by

Seoses sisetööpäevaga on reedel, 28. oktoobril Valga Keskraamatukogu külastajatele suletud. Palume kasutada raamatute laenutuskappi ja tagastuskasti.

Vabandame võimalike ebamugavuste pärast ja kohtume raamatukogus juba laupäeval.

Eesti raamatu päeva viktoriin “100 aastat sünnist” kutsub osalema!

/in /by
Pühapäeval, 23. oktoobril tähistame juba 21. korda Eesti raamatu päeva. Sel puhul kutsume kõiki kirjandushuvilisi osa võtma Eesti raamatu päeva viktoriinist “100 aastat sünnist”!
2022. aasta on rikas kirjanduslike tähtpäevade poolest. Sellel aastal möödub 100 aastat sünnist Villem Grossil, Leili Andrel, Eha Lättemäel, Lilli Prometil, Juhan Smuulil, Käbi Lareteil, Harri Jõgisalul, Harri Asil ja Arved Viirlaidil. Raamatuviktoriin on pühendatud neile autoritele.
Küsimustele saad vastata:
Paberkandjal viktoriiniküsimustiku leiad meie raamatukogudest, aga ka peatselt postkastidesse saabuvast Valga Teatajast, kust saad selle välja lõigata ja täidetult oma koduraamatukogusse toimetada.
Vastuseid ootame hiljemalt 31. oktoobril (k.a).
Õigesti vastanute vahel loosime välja väärt raamatu?!
Head vastamist!

Suur tänu, Elin Tamm!

/in /by

Reedel oli viimane tööpäev Sooru haruraamatukogu juhataja Elin Tammel. Elin on pühendanud 25 aastat oma elust Sooru raamatukogu heale käekäigule, on olnud hea koostööpartner nii  kohalikule kogukonnale kui ka Valga Keskraamatukogu naiskonnale.

Heade sõnadega andis vallavanem Monika Rogenbaum üle Valga vallavalitsuse tänukirja pikaaegse hoolsa töö eest. Tänusõnadega ühinesid kolleegid Valga Keskraamatukogust. “Oleme tänulikud Elinile tema tööpanuse eest, ja see muutus teeb ju nukrakski, kuid samas soovime Elinile palju uusi kogemusi ja õnnestumisi edasistes tegemistes,”sõnab keskraamatukogu direktor Triinu Rätsepp.

Kohalik kogukond aga muret tundma ei pea. Sooru raamatukogu töötab ka uuel nädalal tavapärastel aegadel ja kõik lugejad ikka oodatud.

Täpsemat infot jagame juba uuel nädalal!

Töövarjud Valga keskraamatukogus

/in /by

19. ja 20. oktoobril käisid meie majas ringi töövarjud. Kuigi õpilastel on raamatukokku asja alailma, oli nende jaoks meie juures uut ja huvitavat omajagu – on ju raamatute laenutamine kõigest üks osa koguhoidja tegemistest. Nüüd tehti tutvust ka “jäämäe veealuse osaga”, ehk siis nende toimetustega, mis otseselt välja ei paistagi, kuid on vähemalt sama olulised.

Koos töövarjudega tutvusime raamatukogu erinevate avalike ruumidega, aga ka fondihoidlaga, kus hoitakse neid teavikuid, mis kuidagi riiulitesse ära ei mahu või millel ajalooline väärtus. Saime teada, kuidas tuleb uus raamat raamatukokku ja mis temaga juhtub enne lugeja kätte jõudmist. Külastasime lasteaeda, et raamatukogu väikestele lugejatele lähemale viia. Proovisime tööd laenutusletis ja raamaturiiulite vahel. Vaatasime, kuidas jõuab broneeritud raamat laenutuskappi. Ja palju muud asjalikku.
Meie töövarjud olid toredad, hakkajad ja uudishimulikud. Aitäh külla tulemast!