Valga valla raamatukogude kasutajauuringu tulemused.

Valga valla raamatukogude uuring (nii eesti kui vene keeles) viidi läbi 07. juunist 04. juulini 2021. aastal. Kõigil oli võimalik vastata nii elektroonilist ankeeti täites kui ka paberkandjal ankeedile.

Uuringu eesmärgiks oli kaardistada raamatukogudes nii olemasolevad kui võimalikud uued teenused kasutajate/mittekasutajate silme läbi ning kasutada saadud informatsiooni raamatukogu arengukava koostamiseks.

Ankeedile saime 351 vastust, sh eestikeelsele 312 ja venekeelsele 39. Ankeedile vastajatest oli 83% naisi ja 17% mehi, nendest raamatukogu kasutajaid oli 92%.

Küsitlusele vastajaid oli kõikidest valla piirkondadest: 61% olid Valga linna elanikud, 9% nii Karula kui Tõlliste, 4,6% Taheva ja 1,4% Õru piirkonnast. 15% vastajatest olid väljastpoolt Valga valda.

Haridustaseme järgi oli vastajatest 49% kõrg- ja 45% keskharidusega. Tööturul hõivatuid oli 53%, koduseid ja pensionäre 25%, õpilasi ja üliõpilasi 11% ning töötuid 5%.

Vanuserühmade järgi jagunesid vastajad alljärgnevalt: enam-vähem võrdselt 41-50aastaseid – 23%, 51-60- ja 61-70aastaseid – mõlemaid 20%, järgnesid 31-40aastased – 11%, 20-30aastased ning 71 ja vanemad – mõlemaid 9%, 16-19aastased – 8%.

Raamatukogu pidas enda jaoks oluliseks või väga oluliseks 88% ja väheoluliseks 1% vastajatest.

Kõik valla raamatukogud leidsid vastajate hulgas kasutust, mitut valla raamatukogu kasutas 79 vastajat. 84% vastanute jaoks oli peamiselt kasutatav Valga Keskraamatukogu.

Raamatukogu on kasutanud üle 10 aasta 73% ning 6-10 aastat 12% vastanutest. Viimase kolme aasta jooksul oli raamatukogu kasutama hakanud 4% vastanutest. Kuna laste seas viidi läbi eraldi küsitlus, saab sellest järeldada, et täiskasvanueas väga palju uusi raamatukogu kasutajaid ei lisandu.

Raamatukogu külastab vähemalt kord kuus 44%, paar korda aastas 27% ja vähemalt kord nädalas 11% vastanutest, tihedamini külastatakse raamatukogu talve- ja sügiskuudel. Vastajad olid ka lisanud, et kasutavad raamatukogu „vastavalt vajadusele“, „viibides puhkuse ajal Valgas“ ja et „see ei sõltu aastaajast, vaid töökoormusest“.

Meie jaoks oli oluline teada, kas ja mida saaks raamatukogu omalt poolt teha, et olla lugejate jaoks paremini leitav. Selgus, et 57% arvates on raamatukogu piisavalt hästi leitav. Vastajatest kolmandik arvas, et sotsiaalmeedias võiks rohkem kättesaadav olla ja 24% arvates võiks raamatukogul olla koduleht.  Valga Keskraamatukogul on tegelikult kodulehekülg olemas, rohkem puudutab nende puudumine haruraamatukogusid. Avalikus ruumis silma paistmiseks on veerandi vastajate arvates vajalik asukohaviitade paigaldamine ja 18% arvates on vajalik silmapaistvam raamatukogu silt. Kommentaarina oli lisatud, et „mõned maaraamatukogud pole hästi leitavad“.

Küsimusele, milliste kanalite kaudu on inimestele oluline info saamine raamatukogu (ja siin toimuva) kohta vastanutest 69% arvates on oluline raamatukogu koduleht ja 42% jaoks sotsiaalmeedia kanalid. 35% pidas oluliseks info saamise kohaks vallalehte „Valga Teataja“ ja 32% mõnda valla infokanalit (kodulehte vms.). 33% pidas vajalikuks raamatukogutöötaja isiklikku vahetut suhtlust, meilile saabuvaid uudiskirju kasutaks info saamiseks 23% vastanutest ning 22% pidas oluliseks RIKSWEBi ja/või RIKSi mobiilirakendust. 12% hangib oma info raamatukogus toimuva kohta reklaamlehtedelt või plakatitelt. Kommentaarina lisati, et info saamise allikas oleneb inimese vanusest, aga ka seda, et „raamatukogu ja seal toimuvat võiks rohkem reklaamida väljaspool internetti“.

Lasime vastajatel hinnata raamatukogu(de) asukohta ja olmetingimusi.

Raamatukogu juurdepääsetavuse ja asukohaga oli rahul 92% vastanutest, majade välisilmega olid rahul 84% ja sellega ei olnud rahul 4% vastanutest.

Raamatukogu ruumidega (suurus, jaotus, mugavus, valgustus, temperatuur) oli rahul 80% ja rahulolematust väljendas ca 5% vastanutest. Sisekujundust hinnati 72% ja ruumide korrashoidu 90% ulatuses heaks.

Püüdsime  kaardistada ka võimalikke põhjuseid, miks raamatukogu teenuseid ei kasuta.

Peaaegu viiendik vastajatest tõi põhjusena välja, et on teiste tegemistega liiga hõivatud või ostab endale raamatuid ja ajakirjandust koju. 16% vastas, et leiab kõik vajaliku internetist. 33 vastajale ei sobinud raamatukogu lahtiolekuajad. 13 vastaja jaoks oli raamatukogu keskkond väheatraktiivne ning sama palju kasutas teisi, väljaspool Valga valda asuvaid, raamatukogusid. 12 vastaja jaoks ei ole raamatukogus nende jaoks vajalikku kirjandust. Ülejäänud vastusevariandid – asukoht pole sobiv, juurdepääs raamatukogusse on raskendatud, tervislik seisund ei võimalda ja mulle ei meeldi raamatuid lugeda – said vastuse vähem kui 10 vastajalt.

Raamatukogu lahtiolekuaegadega oli rahul 81% vastanutest, 0,3% vastajatest ei olnud nendega rahul.

Kõige sobivam aeg raamatukogu külastamiseks oli tööpäeviti kell 16.00-19.00 ja laupäeval kell 12.00-14.00. Lisaks selgus, et inimesed on kõige vähem huvitatud raamatukogu külastamisest igal nädalapäeval enne kella 10.00 ja peale 19.00. Nädalapäevadest oli kõige ebapopulaarsem päev pühapäev.

Kojulaenutuse tingimuste osas oli vastajate rahulolu laenutustähtaja, meeldetuletuste saamise, pikendamise ja reserveerimisega vahemikus 82-88%, rahulolematust nendega väljendas alla 2% vastajatest. Reserveeritud raamatu ooteajaga oli rahul 72% ja sellega ei olnud rahul 4% vastanutest (ooteaega kui paratamatusse suhtus 24% vastanutest).

Raamatukogu teeninduse osas olid vastajad 85-90% ulatuses rahul teeninduse kiiruse, kompetentsuse ja sõbralikkusega, rahulolematust nende osas avaldas ca 1% vastajatest. Arvutialase nõustamise kohta ei osanud midagi vastata 58% vastajatest, sellega oli rahul 30% ja rahulolematuid oli 2% vastanutest.

Sellest lähtuvalt palusime anda hinnangu oma viimasele raamatukogu külastusele. 87% vastaja arvates täitis või ületas see ootuseid, 9% vastajatest hindas oma viimase külastuse keskpäraseks ning 1,4% valmistas see pettumuse.

Küsimusele põhjuste kohta, miks viimane külastus valmistas pettumuse, oli vastajaid 81 (23% vastajatest). Põhjuseks oli: soovitud raamat oli välja laenutatud – 32%, raamatukogu oli suletud – 26%, raamat ei olnud veel raamatukokku saabunud – 12% sellele küsimusele vastaja arvates. Teisi loetletud põhjuseid – raamatut ei leitud üles või seda ei olnud raamatukogusse tellitud, raamatukoguhoidja ei osanud küsimusele vastata, raamatu ooteaeg oli liiga pikk, arvutid olid hõivatud või puudus wifi kasutamise võimalus – toodi põhjusena välja vähem. Seda, et teenindajal ei olnud lugeja jaoks aega või raamatukogu ruum ei olnud vaikne, põhjusena ei märgitud.

Peamiseks põhjuseks raamatukogu külastada oli kirjanduse laenutamine: 70% jaoks meelelahutusliku, 51% õppe- ja 46% oskusteemalise kirjanduse, 16% erinevate perioodikaväljaannete laenutamiseks.

Ligi 20% vastajatest vajas raamatukoguhoidja abi vajaliku info otsimiseks, printimise või koopiate tegemise teenust, soovis kasutada lugemissaali kohapeal lugemiseks või töö tegemiseks.

Vähem toodi külastuse põhjusena välja: internetiarvutite kasutamiseks – 7%, raamatukogu wifi kasutamiseks – 5%, 4% vajas raamatukogu abi kas e-riigiga suhtlemiseks või arvuti- ja nutiseadmete alase abi küsimiseks. Oluline on märkida, et küsitlus toimus enne koroonatõendite printimiseks inimeste raamatukokku suunamist).

Täiendavalt soovisime teada, kuidas ollakse rahul raamatukogus pakutavate väljaannete valikuga. Ilukirjanduse valikuga oli rahul 72%, rahul ei olnud 2% vastajatest. Teaberaamatute leidumusega oli rahul 60%, sellega ei olnud rahul 4% vastajatest. Ajakirjanduse valikuga oli rahul ca 40% vastajatest, ligi pool vastajatest ei osanud sellest midagi arvata sest tõenäoliselt nad ei laenuta/loe raamatukogus perioodikat.

Soovisime teada kasutajate arvamust võõrkeelse kirjanduse leidumuse kohta raamatukogus – sellest ei osanud midagi arvata ca 75% vastajatest. Ingliskeelse kirjanduse osas oli valikuga rahul 17% ja 9% ei olnud seda. Venekeelse kirjanduse valiku osas oli eesti- ja venekeelsetel vastajatel kõige suurem vahe: eestikeelsetest vastajatest ei osanud sellesse kuidagi suhtuda 82%, venekeelsete hulgas oli neid 23%. Venekeelsele  ankeedile vastanute hulgas oli valikuga rahul 62% ja sellega ei olnud rahul 15% vastanutest.

Võimalust tellida vajalik raamat või artikkel mõnest teisest raamatukogust (raamatukogudevaheline laenutus – RVL) pidas oluliseks 65% vastanutest ja 25% ei pidanud seda väga oluliseks.

Inimeste vähest teadlikkust RVLi võimaluse kohta näitab antud kommentaar: „Tudengina sooviksin, et saaksin Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli raamatukogudes olevat eriala- ja teaduskirjandust tellida Valka. Seda eriti siis kui õppetööga seoses ei ole Tartusse asja. Siis oleks suurepärane vajalikud teavikud saada kätte Valga raamatukogust.“

Soovisime küsitlusele vastajatelt teada, milliseid teenuseid sooviksid vastajad edaspidiseks võimalike piirangute ajaks. Võrdselt 66% soovisid teenuseid, mis on juba kasutusel – raamatukapi ja tagastuskasti teenust ning 2020. ja 2021. aasta kevadel kasutusel olnud kontaktivaba laenutust. 26% soovisid, et raamatukogu paneks suuremat rõhku koduteenindusele, 9% soovis erinevaid veebikohtumisi ja -üritusi ning 3% telefoni teel uudiste ettelugemist. Vastajate poolt lisati variant, et vajalikku/sobivat infot võiks inimestele meilile saata.

Lähemalt uurisime raamatukapi kasutamise tõenäosuse kohta (küsitlus toimus ajal, kui keskraamatukogu juures raamatukappi veel ei olnud). Vastajatest arvas 40%, et ta kasutaks kindlasti ja 22% kasutaks suure tõenäosusega raamatukappi. 20% vastajatest väitis, et tema raamatukappi ei kasutaks või suure tõenäosusega ei kasuta (sh kolmandik venekeelsele ankeedile vastanutest).

Tagastuskasti olemasolu pidas vajalikuks 74% vastanutest, 9% pidas seda vähevajalikuks (sh kolmandik venekeelsele ankeedile vastanutest).

Raamatukogu arengukava koostamise jaoks uurisime, mida meie praegused ja tulevased kasutajad meilt ootavad. Soovisime teada, milliseid teenuseid soovivad inimesed raamatukogus veel kasutada. Pakkusime selleks omalt poolt vastusevariante. Nendest tehnikatuba soovis kasutada 41% vastanutest, peaaegu võrdselt sooviti ettelugemisteenust (22%) ja käsitöötuba (21%). 15% vastajatest soovis videonõustamist ja asjade laenutamise võimalust. 5% vastajatest arvas, et nad vajaksid sotsiaalseid teenuseid.

Pakutud vastustele lisasid vastajad omapoolseid kommentaare: „Vältige funktsioonide kattuvusi. Ja kas olete kindlad, et üks inimene suudab olla piisavalt pädev ja elastne kõigi teenuste osutamisel? Tehnikatuba – selleks on kool. Käsitöötuba – kahtlen selle vajalikkuses. Asjade laenutamine ja sotsiaalsete teenuste osutamine – pole vaja“ ja veel üks vastus: „Sel juhul peab sellises (multi)keskuses olema mitu töötajat ja suuremad ruumid ning ka tunduvalt suuremad majanduslikud võimalused“.

Vastajad olid kriitilised sotsiaalsete teenuste osutamise suhtes – nende hinnangul ei sobi raamatukogus pesu pesta.

Omapoolse loetelu andsime ette ka küsimusele, millised tegevused võiksid veel raamatukogus toimuda, aga lasime ka neil endil valikut täiendada ja kommenteerida. Oli inimesi, kes vastasid, et kogu antud loetelu oli nende arusaamine raamatukogu tegevustest.

Raamatukogult oodatakse kultuurilise rolli suurendamist või kohaliku kultuurielu edendamist, sooviti rohkem erinevaid üritusi, sest inimesi toovad kokku tegevused ja üritused. Samas arvati, et tegevus ei tohiks siiski liiga huvitegevusega seotuks muutuda.

Raamatukogu poolt korraldatavad üritused peaksid vastajate arvates olema seotud kirjanduse ja lugemise populariseerimisega. 85% vastanute arvates võiksid raamatukogus toimuda kohtumised kirjanike ja huvitavate elualade esindajatega, klassikalised raamatuesitlused. Lisaks mainiti lugemisringi (näiteks lugejate juturingid oma lugemiselamuse jagamiseks ja aruteluks, eri liiki kirjanduse lugemisringid või raamatuklubid, ettelugemised), tutvustada võiks kirjandusteoste ekraniseeringuid. Erinevate kohtumiste hulgas mainiti, et valimiste eel võiksid kandidaadid korraldada raamatukogus kohtumisi ja debatte ning valijate küsimustele vastata. Sooviti ka erinevaid loenguid, diskussioone ja vestlusringe.

62% arvates võiks raamatukogu pakkuda erinevaid näituseid ja väljapanekuid – (kohalike) inimeste hobide, kollektsioonide või loometööde tutvustamist (N: käsitöö, kirjanduslikud katsetused, maalid jms.). Sooviti ka raamatukogus toimuvaid kunstinäitusi.

39% soovis ringi- ja 37% klubilisi tegevusi. Toimuda võiksid käsitöö- ja/või kunstiring, erinevad koolitused koos vastava kirjanduse ja spetsialistide kaasamisega. Üritusi võiks toimuda korrapäraselt ja igas vanuses inimestele. Vanemate inimeste toetamine arvutimaailmas toimetamiseks, noored aga saaksid enesekindlust teiste õpetamise läbi (N: Tartus on arvutiõppes „klassi ees“ juhendaja, iga õppuri kõrval 10aastane koolilaps, kes vajadusel juhendab seda õppurit personaalselt). Vastajate arvates on ringitegevust hõlpsam korraldada siis, kui raamatukogu asub külakeskusega ühe katuse all.

11% vastajate arvates võiks raamatukogu festivali korraldada – näiteks moeloojatega.

Kommentaariks oli lisatud: „Tsirguliinas toimuvadki kõik ülalnimetatud üritused, festivali siiski pole veel peetud, aga raamatukogu poolt algatati Tsirgulaada korraldamine“.

Ja veel üks kommentaar: „Tegelikult võiks korraldada kõike, milleks raamatukogutöötajatel ainult fantaasiat jagub“.

Raamatukogu arengusuunana moodustus allolev nimekiri meie poolt pakutust ja vastajate kommentaaridest.

Klassikalise raamatukogu valis 69% vastanutest, sest klassikalise raamatukoguga teenustega ollakse harjunud – sealt saab vajalikku koju laenutada, kohapeal lugeda, nõustatakse ja vajadusel abistatakse, toimub kirjanduse propageerimine läbi raamatute tutvustamise või kirjanikega kohtumiste.

Ei peetud vajalikuks klassikalisele raamatukogule juurde pookida liiga palju teisi tegevusi, samas mõned kaasaegsed lisad võiksid ikkagi juures olla.

Üks vastaja oli hästi konkreetne: „Raamatukogul ei tohiks olla peale raamatute laenutamise muid funktsioone, sest kõik, mis ei ole laenutamisega seotud, hakkab külastajaid segama!“

49% vastajate jaoks peaksid raamatukogus olema mugavad õppimis- ja lugemiskohad (mugava ja kehasõbraliku mööbliga), võiks olla kohvi- ja snäkiautomaat.

„Raamatukogu on minu jaoks koht, kus saab eksamiteks õppida. Seejuures Valga raamatukogust leiab alati vajaliku kirjanduse õppimiseks (ka neid raamatuid, mida pole isegi Tartust võimalik saada). Siin võiks olla õppimiseks eraldi boks, aga samas pole see ka niivõrd oluline“.

44% pidasid raamatukogu kohaliku kultuurielu edendajaks. Raamatukogud  võiksid vastajate arvates korraldada erinevaid üritusi, kohtumisi, klubi- ja kirjandusõhtuid. Raamatukogu võiks korraldada male-, kabe- ja sudokuvõistlusi, toimuda võiksid igasugused teabetoad. Aga samas ei tohiks vastajate arvates raamatukogust saada kultuurimaja aseaine – iga asi olgu siiski omas keskkonnas.

38% arvates võiks raamatukogu olla haridusprogrammide pakkuja, kasutades selleks erinevaid väljundeid – kohtumised spetsialistidega, õpitoad, koolitused, loengud, seminarid väikestele gruppidele. 32% arvates ja eelmise vastusega haakudes võiks raamatukogu olla elukestva õppe keskus.

31% pidas oluliseks raamatukogu tööd noortega, sest laste ja noorte kaasamine on oluline.

Juba eelkoolieas võiks lastele korraldada muinasjutuhommikuid ja lasteaiarühmade külastusi.

Kooliõpilastele võiks erinevatel teemadel tunde läbi viia. Näiteks võiksid raamatukogus toimuda kirjanduse tunnid, kus saaks põnevalt tutvustada ka soovitusliku kirjanduse raamatuid, millest rääkides võib nii mõnegi raamatukauge õpilase lugemise juurde tuua. Lisaks võiks tutvustada erinevaid elukutseid – oma erialast võiksid huvitavalt rääkida erinevad spetsialistid. Lastele võiks korraldada kunstilisi või kultuurilisi ringe (mis hoiaks üleval nende huvi raamatute ja lugemise vastu).

Noortele tuleb pakkuda vaba aja veetmise võimalust ja erinevaid tegevusi, kaasata neid (noorte)ürituste korraldamisse ning kutsuda esinema neid paeluvaid esinejaid. Väga tore oleks, kui vallavalitsus aitaks finantseerida koolitusi/huviringe, et noori raamatukokku tagasi meelitada (näiteks fotokoolitused või käsitööringid).

Gümnaasiuminoored võiksid siin koos õppimas käia (näiteks teha ühiselt uurimistööd) – hetkel ei ole raamatukogu nii kutsuv ja puudub mõnus keskkond õppimiseks.

30% nägi raamatukogu ajaveetmise kohana, kus saab vajadusel aega parajaks teha.

29% vastanu arvates võiks raamatukogu olla loomekeskus, kus on ka oskusklassi kasutamise võimalus (õmblusring, käsitööring, vastavad õpitoad).

28% vastanu arvates võiks raamatukogu olla külakeskuse rollis, millel on kogukonna elus keskne roll. Antud asutused võiksid külas olla ühe katuse ja ühise juhtimise all, moodustades nii kogukonnakeskuse. Raamatukogud kõikides väikestes külades on väga vajalikud.

27% vastanu jaoks oli raamatukogu info jagamise koht.

25% soovis raamatukogu kasutada kaugtöö tegemise kohana. Raamatukogu võiks pakkuda privaatse kabineti rentimise võimalust kaugtööks, eksamite tegemiseks.

24% vastanu jaoks oli oluline, et raamatukogu oleks sotsiaalse sidususe looja, sest väikese koha raamatukogu saab teatud määral olla sotsiaalelu lõimumise keskus. Oluliseks peeti lugejatega suhtlemist.

22% vastajatest pidas oluliseks galerii olemasolu või näituste korraldamist, et inimene, kes raamatukogu külastab, saab lisaks kunstielamuse, mis aitab luua inimestes positiivsust ja tekitab häid elamusi.

21% vastanu arvates on oluline kodulooline mäluasutus, mille ülesanne on kodukoha ajaloo säilitamine ja kohaliku elu tutvustamine (ka läbi ajalooprisma) näiteks erinevatel üritustel.

20% vastajatest pidas oluliseks virtuaalset raamatukogu.

17% vastanutest pidas oluliseks ruumide rentimise võimalust, näiteks korteriühistute koosolekute läbiviimiseks.

12% arvates oli vajalik postiteenuse pakkumist ja 10% soovis asjade laenutamise kohta.

1,4% vastanu jaoks oli oluline mingi muu variant. Sooviti kohvikut või vähemalt kohvi saamise võimalust, fonoteeki, kaasaegse arvutipargi kasutamise võimalus.

 

Lõpetuseks veel mõned väljavõtted üleüldistest kommentaaridest.

„Samas raamatukogust ei pea saama liiga paljude funktsioonidega koht. Edaspidise arengu takistuseks võib saada ruumipuudus ja vananenud personal, kes ei liigu väga uuendustega kaasa. Inimesed peaksid olema nooruslikud ja arenemisvõimelised.“

„Maapiirkonnas on raamatukogud väga vajalikud. Praegu on tööl sõbralikud raamatukoguhoidjad – nad aitavad inimesi nii raamatute leidmisel kui ka arvutis vajalike toimingute tegemisel.“

„Valga linna raamatukogu on füüsiliselt liiga väike ja kitsas – linn vajaks uut kaasaegset raamatukogu hoonet, kus oleks mõnus kultuurselt aega veeta ja targemaks saada – lastest eakateni. Seal võiks olla mõnus kohvik, väike saal väärtfilmide vaatamiseks, hubane lugemissaal jms. Kui raamatukogu oleks esteetiline ja heas asukohas, siis oleks ka noortel suurem tung külastada, mitte isegi raamatute, vaid meeleolu poolest.“

Arvati, et lisateenused, mida pakkuda, sõltuvad raamatukogu asukohast ja kogukonnast, aga neid teenuseid ei maksa liiga laiaks ajada.

Oleviku ja tuleviku saab kokku võtta ühest vastusest: „Raamatukogul on juba praegu erinevad funktsioonid ning tulevikus tekib neid juurde. Muidugi ei pea need olema raamatukogus kõik korraga, vaid igas kohas omad teenused, vastavalt kogukonna vajadustele ja kohapealsetele oludele-tegevustele. Need tegevused võivad aegade muutudes ka muutuda“.

„Kõiki loetletud valikuid on tänapäeval haruraamatukogus vaja – igas eas kasutaja saaks kõik vajaliku lihtsalt kätte.“

 

Valga Keskraamatukogu koos harukogudega tänavad kõiki, kes leidsid aega ankeedile vastata. Töötame ka edaspidi selle nimel, et raamatukoguteenus oleks Teile igati kättesaadav ja meeldiv.

Ankeedi lõpus oli kõigil võimalik sisestada oma telefoninumber või e-posti aadress – kõigi nende vahel loosisime välja  õnnelikud, kes saavad tänuauhinnaks raamatu. Loosimise videot saate vaadata siit: https://youtu.be/v_Z4ErzEbP8

Võitjatega võtame personaalselt ühendust jaanuari alguses.