Valga Keskraamatukogu võtab tööle veebihaldur-konsultandi

Tööülesanded:

  • Raamatukogu kodulehe ja andmebaaside haldamine ning sisuloome
  • Raamatukogu sotsiaalmeedia haldamine ja sisuloome
  • Internetitoa külastajate abistamine, juhendamine ja nõustamine
  • Plakatite ja teiste tööks vajalike materjalide kujundamine, printimine, avaldamine
  • Töö kogudega
  • Lugejateenindus
  • Osalemine raamatukogu üritustel ja ürituste korraldamise protsessis.

Nõudmised kandidaadile:

  • Soovituslikult kõrgharidus (võib olla omandamisel); minimaalselt kutseharidus keskharidusega.
  • Vähemalt ühe võõrkeele oskus, valmidus õppida töö käigus ka vene keelt.
  • Kodulehe haldamise oskus
  • Kujundusprogrammide kasutamise oskus (Canva vms, palume CV-s välja tuua)
  • Võime koostada sisu ja tekste avaldamiseks
  • Teotahe, iseseisvus, algatusvõime ja oskus planeerida oma aega
  • Täpsus, põhjalikkus ja kohusetundlikkus
  • Teenindus- ja koostöövalmidus
  • Väga hea suhtlemis- ja väljendusoskus;
  • Õppimisvalmidus läbi igapäevaste tööülesannete;
  • Väga hea üleüldine arvutikasutamise ning info ja kommunikatsiooni seadmete kasutamise oskus;

Kasuks tuleb:

  • varasem töökogemus raamatukogus
  • raamatukoguhoidja kutse
  • kirjanduse tundmine

Omalt poolt pakume:

  • mitmekülgset ja huvitavat tööd;
  • abivalmis kolleege;
  • enesetäiendamise võimalusi;
  • hubast töökeskkonda;
  • puhkust 35 päeva aastas;

Tööaeg: täistööaeg

Töökoha asukoht: Aia 12, Valga, Valga maakond

Tööle asumise aeg:  juuni 2024

Kandideerimiseks palume esitada järgmised dokumendid: Avaldus, CV, haridust tõendavate dokumentide koopiad, esseevormis nägemus tööst veebihaldur-konsultandina (1 lk A4). Dokumente ootame elektrooniliselt triinu@valgark.ee või Valga Keskraamatukogu postiaadressile Aia 12, Valga, 68203.

Tähtaeg:  02. juuni 2024

Lisainfo: tel: 5190 6606, e-post:info@valgark.ee

 

Manifest juhib tähelepanu raamatukogude olulisusele

Euroopa raamatukoguühingud EBLIDA, PL2030, NAPLE, IFLA ja LIBER on koostanud manifesti „Libraries for a sustainable future“. Üleskutse on Euroopa Parlamenti kandideerijaile, sõnumiga märgata Euroopa raamatukogude tööd ja  rolli kestliku tuleviku loomisel ja toetamisel. Raamatukogude jaokski on olulised Euroopa Liidu poliitika prioriteedid nagu rohepööre, digipööre, demokraatia edendamine ning raamatukogud saavad nende eesmärkideni jõudmisel päriselt kaasa töötada.

Manifesti eesmärk on teadvustada poliitikutele ja laiemale avalikkusele neid igapäevaseid tegevusi, mida raamatukogudes ette võetakse tagamaks kestlik areng. Kuid mida ehk ei osata teadvustada kui raamatukogu teenuseid ja tegevusi või peetakse neid nii iseenesestmõistetavaks, et unustatakse, kes nende teemade eest seisab.

Lisaks on eesmärk tõmmata Euroopa otsustajate tähelepanu raamatukogule kui demokraatia ühele tugisambale.

Manifest tuletab meelde, miks raamatukogudes tehtav töö on oluline, tõestab, et raamatukogudele tuge pakkudes toetatakse kõigi inimeste elu edendamist ning kirjeldab, milliseid vahendeid on vaja, et missiooni täita.

Sõnastatud on 5 alateemat, mis ka lühidalt on lahti kirjutatud. Lisaks ettepanekud, mida poliitikakujundamisel arvestada, et toetada raamatukogude tegevusi missiooni elluviimiseks (nt tagada ressursid raamatukogude taristu ja personali arenguks, lihtsustada taotlusvoorudest toetuse saamist, märkama ja tunnustama raamatukogude tööd kogukondade sidujate ja kaasajatena).

  1. Raamatukogud tagavad võrdse juurdepääsu kõigile
  2. Raamatukogud on elujõulise demokraatia aluseks
  3. Raamatukogud on avatud teaduse ja kaasava innovatsiooni selgroog
  4. Raamatukogud on Euroopa mälu kaitsjad
  5. Raamatukoguvõrgustik on globaalse arengu toetaja

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing kui EBLIDA ja IFLA liige ning raamatukoguvaldkonna eestkõneleja Eestis, juhib Euroopa Parlamenti kandideerijate tähelepanu manifestis rõhutatule ja kutsub üles rakendama raamatukogude potentsiaali kestlikuma tuleviku ehitamisel.

Mainfesti tõlget saab täismahus lugeda ka ERÜ veebist.

Teksti tõlkis eesti keelde Kaarin Birk.

Raamatukapi töös esines tõrkeid

Seoses tehnilise probleemidega, esines raamatukapi töös tõrkeid alates 14. mai lõunast kuni 15. mai hommikuni. Kui te ei ole saanud oma raamatut sel perioodil kätte raamatukapist, siis võtke ühendust raamatukoguga tel 766 9988.

Vabandame ebameeldivuste pärast!

Otsime ruume Koikküla raamatukogule!

Valga Keskraamatukogu harukogu Koikküla raamatukogu vajab edasise järjepidevuse hoidmiseks pinda. Üürileping praegustes ruumides on lõppemas ning senised otsingud avalikes portaalides ei ole edu toonud. Kui Sinul või Sinu tuttaval on Koikkülas kasutuskõlbulik kinnisvara, mis võiks sobida raamatukogule uueks koduks, anna meile sellest teada: Triinu Rätsepp, info@valgark.ee; 5190 6606.

Küsitlus: Raamatukoguteenuse vajadus ja edasine korraldamine Koikküla piirkonnas

Kohalik raamatukogu on olukorras, kus rendileping praegustes ruumides on lõppemas ning uut pinda pole õnnestunud leida. Siiski töötame selle nimel, et leida lahendus tagamaks kohalikele elanikele kättesaadavus vähemalt esmasele raamatukoguteenusele.

Küsitlus on koostatud eesmärgiga kaardistada Koikküla piirkonna elanike ootused ja vajadused raamatukoguteenuse osas.

Oleme tänulikud, kui leiate aega vastamiseks ning aitate kaasa küsimustiku levitamisele.

Küsitlusele saab vastata kuni 12. maini (k.a.). Küsitlus on anonüümne.

Kui Sinul või Sinu tuttaval on Koikkülas kasutuskõlbulik kinnisvara, mis võiks sobida raamatukogule uueks koduks, anna ka meile sellest teada:

Triinu Rätsepp, info@valgark.ee; 5190 6606

Link ankeedile:

https://forms.gle/NgNJiMVjnzCAFWYK6

Kutsume arutlema Koikküla raamatukogu tuleviku teemal

Kutsume Koikküla piirkonna elanikke kaasa mõtlema ja kõnelema raamatukoguteenuse edasise korraldamise üle. Kõik huvilised on oodatud!
Kui Sind huvitab kohaliku raamatukogu käekäik, tule esmaspäeval, 6. mail kell 18 kindlasti kohale!

Avasta Eesti raamatukogusid!

1.maist 1. oktoobrini 2024 ootab Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing kõiki avastama enda jaoks uusi raamatukogusid, kuhu tavaliselt ei satu.

Selleks, et mööda erinevaid ja erilisi raamatukogusid rändamine veelgi kaasahaaravam oleks, oleme loonud templimängu. Oma rännakute jooksul saab lahendada spetsiaalselt loodud mõistatusi ja koguda templeid raamatukogudest, kuhu teed viivad.

Osalemiseks:

  • Külasta erinevaid raamatukogusid.
  • Küsi raamatukoguhoidjalt lahendamiseks ülesanne.
  • Lahenda see ära ja palu enda templipassile tempel.
  • Kui oled kokku kogunud viie erineva raamatukogu templid ja templipass on täis, siis anna see raamatukoguhoidjale ning osaledki auhinnaloosis.

Esimese viie templi saamiseks tuleb lahendada ülesanded, aga see ei tähenda veel sugugi, et rännak tuleks lõpetada. Kui esimene templipass saab täis, siis saab raamatukogust küsida uue ja asuda seda täitma.

Need, kellel on kokku kogutud 10 templit, osalevad loosis kaks korda. Need, kel 15 templit, osalevad loosis kolm korda ja nii edasi.

Auhinnaloos toimub 20. oktoobril. Võitjatega võetakse ühendust.

Et oma seiklusi raamatukogudes jagada ning saada ideid teistelt rännusellidelt, kasuta sotsiaalmeedias postitades teematrelle #avastaeestiraamatukogusid #eestiraamatukoguhoidjateühing

Mõnusat avastamist!

NB! Mängus osalemiseks küsitakse sinu kontaktandmeid, et võidu korral saaks ühendust võtta. Mängu lõppedes täidetud templipassid hävitatakse.

Esmakordselt sai mängus osaleda 2022. aastal, mil tähistati raamatukogude aastat.

Mõistatamismängu raames külastati raamatukogusid kokku enam kui 2700 korral ning täidetud templipasse tagastati rohkem kui pooltuhat. Kõige agaram templite koguja Merje Meerits külastas kokku 55 Ida-Virumaa raamatukogu.

„Olen alati teadnud, et raamatukogud on toredad, aga tegelikult on nad lausa väga toredad! Sain mängus osaledes nii palju uut teada ja seda nii mõistatamismängu küsimustele vastates kui väga südamlike raamatukogutöötajatega vesteldes,“ ütles Merje Meerits. „Linnas elanuna võtan ma raamatukogusid enesestmõistetavana, aga maakohtades on raamatukogud lausa maa sool,“ kinnitas Meerits.

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu juhatus

Info: Krista Visas – krista.visas@pkr.ee

Kristi Veeber – kristi.veeber@tln.lib.ee; Maris Nool – maris.nool@taltech.ee

Suur tänu, Aili! Ilusat puhkust!

Täna on viimane tööpäev meie armsal kolleegil Ailil!

Aili Värtoni kohta võib kahtlemata öelda: ta on meie maja raudvara ja püsivuse supernäide. Sügisel täitus 55 aastat päevast, mil Aili äsja keskkooli lõpetanuna tollases Valga Rajooni raamatukogus ametisse asus, alguses rändfondi, kuue aasta möödudes juba komplekteerimisosakonna juhatajana. Seda ametit on ta pidanud tänase päevani.

Pidulikul koosviibimisel kolleegidega maakonna raamatukogudest vaatas Aili tagasi tööaastaile praeguses majas ja ka eelnevas asukohas – endises pangahoones Aia tänavas – ja meenutas, kuidas on töö raamatukogus muutunud läbi aastakümnete. See on olnud pikk teekond kartoteegikappide ja paberkataloogide ajast arvutiajastusse, mille sisse mahuvad laenutusringid käsikohvriga, lõputud virnad pabersedeleid, kirjutamine trükimasinal ja arvutamine arvelaua ja nõukaaegse arutusmasinaga Felix, üleminek elektroonsele laenutusele ning palju-palju muud.

Kõigi nende aastate jooksul, mil ta on näinud ja läbi teinud erinevaid etappe raamatukogu arengus, on Aili andnud endast parima, et Valgamaa raamatukogud oleks komplekteeritud võimaluste piires võimalikult hästi ja kuluefektiivselt. Oma töös on ta olnud alati täpne ja kohusetundlik, ühtlasi kandnud hoolt, et tema erialased teadmised toetaksid tema igapäevast tööd. „Aili pühendumus, vastupidavus ja järjepidevus töötada samas asutuses järjest rohkem kui pool sajandit teevad temast tõelise „raamatukogu soola“. Töötatud aja jooksul on tal olnud neli erinevat juhti, muutunud on riigikord, süsteemid, toimunud on tsentraliseerimisi. Aili on olnud tõeline oma valdkonna järjepidevuse kandja,“ toob välja keskraamatukogu direktor Triinu Rätsepp.

Ailit olid tänamas kolleegid keskraamatukogust ja Valgamaa raamatukogudest. Keskraamatukogu direktor Triinu Rätsepp ja peaspetsialist Kristi Simson andsid üle kolleegide tänuavalduse ja Kultuuriministeeriumi tänukirja. Valga vallavalitsuse nimel tänasid Aili Värtonit vallavanem Monika Rogenbaum ja kultuurispetsialist Kaisa Kerge.

Aitäh, Aili! Soovime Sulle kaunist suve, ilusat aega pere seltsis ning palju toredaid võimalusi elu nautida ja puhata!

Kohtume ikka raamatukogus!

Tänusündmust toetas Eesti Kultuurkapital Valgamaa ekspertgrupp.

1. mai raamatukogu suletud

Seoses kevadpühaga on Valga keskraamatukogu 1. mail suletud.
Vabandame ebameeldivuste pärast!

Laatre raamatukogul oli väärikas sünnipäev – 110!

Möödunud nädala kolmapäeval said Valga Keskraamatukogu harukogus – Laatre raamatukogus – kokku kallid külalised lähemalt ja kaugemalt, et tähistada raamatukogu 110. sünnipäeva.

Raamatukogu on Laatre elanike jaoks ka külakeskuseks, kus käiakse koos aega veetmas, ühtlasi saab ära ajada tarvilikud ametlikumad toimingud ja koju minnes võetakse kaasa meelepärast lugemist.

Siinkohal on sobilik vaadata ajas tagasi:

1914. aastal asutati Laatres seltsi Kaja raamatukogu. Laatre Hariduse Selts Kaja jätkas tegevust ka Eesti Vabariigis. Raamatukogu asus tollal valla magasiaidast ümber ehitatud majas ja sisaldas ligikaudu 500 eksemplari raamatuid. Raamatukogu arenes, näiteks 27. märtsil 1927. aastal peetud seltsi aastakoosolekul määrati 3000 marka raamatukogu täiendamiseks, 300 marka ajakohase kapi muretsemiseks ja 1000 marka kooli raamatukogu toetamiseks. Raamatukoguhoidjaks valiti preili J. Kurvits.

Pärast Teist maailmasõda alustas raamatukogu Harald Rebase juhatamisel tööd 20. detsembril 1946. aastal, siis juba Laatre 7-klassilise kooli ruumides. Sealtpeale raamatukogu kolis ühtelugu ja juhatajad vahetusid sageli. Järgmisel kahel aastal paiknes raamatukogu rahvamaja ühes ruumis, juhataja oli Salme Põder. 1949. aastal sai raamatukogu asupaigaks koolimaja klassiruum, juhatajaks Armilda Lindpere. Alates 1950. aastast oli raamatukogul kolhoosi Stalini Tee kontorihoones üks tuba. Aastatel 1951-53 oli juhataja Juta Kaaramaa ning 1953-56 Evi Sõrmus.

Raamatukogu saatus on kulgenud tõusude ja mõõnadena. Asutus likvideeriti 15. aprillil 1956. aastal ja teavikud anti üle Tsirguliina raamatukogule. Tõlliste küla rahvasaadikute nõukogu 27. detsembri 1967 otsusega muudeti aga alates 1. jaanuarist 1968 Iigaste külaraamatukogu Laatre külaraamatukoguks. 1968. aastal oli raamatukogu avatud teisipäeval, neljapäeval ja reedel ning laenutuspunkt Iigastes esmaspäeval ja kolmapäeval. Pärast Iigaste laenutuspunkti kadumist oli raamatukogu alates 1983. aastast avatud viiel nädalapäeval. Laenutuspunkte on ka varasemalt tegutsenud ning samuti tehti peredel kojukannet. Taasavamisaastast kuni 2002. aasta lõpuni töötas raamatukogu juhatajana Elvi Kängsepp. Alates 1. jaanuarist 2003 töötab raamatukogu juhatajana Ene Kahro.

Ajalooallikatest on näha, et raamatukogul pole olnud paikset asukohta ning ajad on olnud rasked. 1973. aastani paikneti kaupluse ja selle juhataja korteriga ühes hoones, mille valmimisaasta oli 1860. Aastatel 1973-1988 tegutseti 1959. aastal ehitatud elumajas. Ka edaspidi oldi kortermajades: aastatel 1988-1996 viiekorruselises keskküttega majas ning aastast 1996 kuni aastani 2013 kolmekorruselises elektriküttega majas. 2013. aasta 1. aprillist kuni tänaseni asub raamatukogu vallale kuuluvas Vabaajakeskuse majas.

Väärikal päeval oli külla kutsutud tuntud tele- ja raadioajakirjanik Märt Treier, kelle eluolulised jutud alati kuulajaid köidavad. Õnnitlejate seas oli vallavalitsuse esindajaid, kolleege meie raamatukogudest, häid naabreid ja igapäevaseid külastajaidki. Suur tänu teile kõigile!

Täname Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgruppi toetuse eest!