Fotol: Ave Taavet (vasakult teine)

29. aprillil andsime pidulikult üle tänavuse August Gailiti nimelise novelliauhinna, sel korral pälvis tunnustuse Ave Taavet oma 2024. aastal ilmunud novelliga “Tormidesööja”. Auhinna üleandmine oli osaks kirjandusfestivali Prima Vista partnerlinna päevast Valgas.

Üle aasta välja antavale auhinnale esitati seekord 26 novelli. Viieliikmeline žürii valis nende seast välja neli: Aliis Aalmanni “Poistega ei mängi”, Imre Siili “Põkaprintsess ehk tõeliste tunnete tõestus”, Rein Veidemanni “Kassitapp” ja Ave Taaveti “Tormidesööja”. Arutelu ja hääletamise tulemusena kuulutas žürii võitjaks Ave Taaveti novelli.

Žürii tõstis esile Taaveti väga rikast sõnavara, meisterlikku keelekasutust ja novelli müütilist ainestikku: “Tormidesööjas” on väga selgelt ühendatud nii selle gailitlik olemus kui ka suurepärane ja nauditav sõnakasutus, mis lugejaid haarab.

Žürii esimehe Jaanus Vaiksoo sõnul on novelli peategelasel, Peninuki rannakülas elaval Leevil ilmsed (hinge)sugulussidemed mitmete August Gailiti naistegelastega romaanidest “Karge meri”, “Purpurne surm”, “Ekke Moor” või “Toomas Nipernaadi”, aga kõige rohkem sarnasust tajub lugeja novelli “Fosfortõbi” (1919) vana majakavahi kasutütre Heldiga. “Gailitlikkus on siin lisaboonus, gailitlikkuse all saab mõista ka isikupärast stiili või meisterlikkust, kirjatöö kunstilist taset,” andis Vaiksoo omapoolse seletuse lähenemisele, millest tema hindamisel juhindus.

Ave Taavet sõnas auhinda vastu võttes, et tema jaoks on August Gaililt olnud alati üheks väga oluliseks ja tähenduslikuks autoriks, eesti kirjanduse aluspõhjaks. “Nagu paekivi, mis ei ole küll kogu aeg nähtaval, kuid on teadmine ja tunnetus, et ta on kusagil olemas, kõige all.” Noor autor alusas oma kirjatööde väljaandmist ajakirjas Värske Rõhk, mis on sageli esimeseks võimaluseks alustavale kirjanikule. Edasi tulid juba Vikerkaar ja Looming. Novellikogumik “Kasukas” kus kirjaniku, karikaturisti ja filmitegija auhinnatöö ilmus on autori kolmas raamat. Varasemalt on ilmunud karikatuuride- ja novellikogu “Karikaturisti eine” (2022) ja “Valerahategija” (2020). Tema tekstid on ilmunud kogumikes “Eesti novell 2019”, “Eesti novell 2021”, “Eesti novell 2022”, “Armastus pärast ja teisi lugusid” (2021) ja “Edasi novell: 33 lühijuttu” (2022).

Auhinnakuju üleandmine Säde pargis Nipernaadi skulptuuri juures kujunes meeleolukaks Valga-keskse vaibiga sündmuseks. Meeleolu süvendas veelgi (ehk i-le pani täpi) “Rändaja õhtulaul” Hardo Adamsoni esituses. Laulu sõnad on kirjutanud Ernst Enno, kelle side Valgaga on üldteada.

Ave Taavet on üheksas A. Gailiti nimelise novelliauhinna laureaat. Varasemalt on August Gailiti novelliauhinna pälvinud Katariina Libe, Lauri Sommer, Valdur Mikita, Mehis Heinsaar, Kärt Hellerma, Ervin Õunapuu, Maimu Berg ja Armin Kõomägi.

Kahe aasta tagant väljaantav auhind määratakse kõige gailitlikuma novelli eest, mis kahel eelneval aastal ilmunud. Auhinna andis autorile üle vallavanem Monika Rogenbaum, kes ühtlasi oli üheks žürii liikmeks.August Gailiti nimeline novelliauhinna väljaandmist toetavad Eesti Kultuurkapital, Valga Vallavalitsus ja Valga Keskraamatukogu.

Auhinnaks on August Gailiti raamatukangelase Toomas Nipernaadi kuju, mis on Valgas Säde pargis asuva, Jaak Soansi kavandi järgi valminud pronksskulptuuri vähendatud koopia.

Žüriisse kuulusid peale Jaanus Vaiksoo kirjanik Peeter Kormašov, kirjandushuviline Sten Pihotalo, Valga vallavalitsuse esindaja Monika Rogenbaum ja Valga keskraamatukogu esindaja Liis Pallon.

Ave Taavet. Foto autor on Kris Moor.

29. aprillil antakse Valgas üle üheksas August Gailiti nimeline novelliauhind, mille saab kirjanik Ave Taavet novelli „Tormidesööja“ eest.

Üle aasta välja antavale auhinnale esitati seekord enim novelle – 26. Viieliikmeline žürii valis nende seast välja neli: Aliis Aalmanni „Poistega ei mängi“, Imre Siili „Põkaprintsess ehk tõeliste tunnete tõestus“, Rein Veidemanni „Kassitapp“ ja Ave Taaveti „Tormidesööja“. Arutelu ja hääletamise tulemusena kuulutas žürii võitjaks Ave Taaveti novelli.

„Tormidesööja“ ilmus eelmisel aastal Ave Taaveti novellikogus „Kasukas“ (kirjastus Puänt). Kui Gailiti novelliauhinna puhul on statuudis üheks soovituslikuks tingimuseks gailitlikkus, siis pole see mõistagi esmane. Kõige olulisem on ikkagi autori isikupärane stiil ja meisterlikkus, mida nõudlik novelližanr eeldab. Ave Taaveti „Tormidesööjas“ on aga väga selgelt ühendatud nii selle gailitlik olemus, kui ka suurepärane ja nauditav sõnakasutus, mis lugejaid haarab. Žürii tõstiski esile just Taaveti väga rikast sõnavara ja müütilist ainestikku.

Žürii esimehe Jaanus Vaiksoo sõnul on novelli peategelasel, Peninuki rannakülas elaval Leevil ilmsed (hinge)sugulussidemed mitmete August Gailiti naistegelastega romaanidest „Karge meri“, „Purpurne surm“, „Ekke Moor“ või „Toomas Nipernaadi“, aga kõige rohkem sarnasust tajub lugeja novelli „Fosfortõbi“ (1919) vana majakavahi kasutütre Heldiga.

Ave Taavet on tõestanud ennast andeka novellistina, kes astub nüüd kaheksa eelneva Gailiti novelliauhinna laureaadi kõrvale. Nendeks on Lauri Sommer, Valdur Mikita, Mehis Heinsaar, Kärt Hellerma, Ervin Õunapuu, Maimu Berg, Armin Kõomägi ja Katariina Libe.

Žüriisse kuulusid peale Jaanus Vaiksoo, kirjanik Peeter Kormašov, kirjandushuviline Sten Pihotalo, Valga vallavalitsuse esindaja Monika Rogenbaum ja Valga keskraamatukogu esindaja Liis Pallon.

August Gailiti novelliauhind antakse üle 29. aprillil Valgas.

Fotol: läti kirjanik Andris Kalnozols on üks esinejaist

Tartu rahvusvaheline kirjandusfestival Prima Vista toimub 2025. aastal 5.–10. maini. Festivali teemaks on sedapuhku «Raamat kui paik, paik kui raamat» ning patrooniks kirjanik Kai Aareleid.

Tartu kirjandusfestival jätkab traditsiooniks saanud väljasõite teistesse Eestimaa linnadesse, mis saavad festivali partnerlinnana nõnda kirjanduspeost osa. Sel aastal on partnerilinnaks Valga ning 29. aprillil oodatakse kõiki Valga Kultuurikeskusesse, kus päeva alustavad lasteprogrammiga kell 10 Mika Keränen ja Contra, arutledes kirjandusest, elust, kirjanduselust ja jalgpallist.

Kell 12.15 kõneleb kirjandusfestivali Prima Vista 2025 patroon Kai Aareleid kohakirjandusest tõlkija ning kirjaniku pilgu läbi. Kuna 2025. aastal tähistavad nii eestlased kui ka lätlased omakeelse trükise 500. aastapäeva ehk 500 aastat möödub esimese nii eesti kui ka läti keelt sisaldanud trükise ilmumisest, jätkub kava kell 13 läti kirjaniku Andris Kalnozolsi ning tema loomingut eesti keelde tõlkinud luuletaja Contra vestlusega. Kalnozolsi teost „Kalender on mu nimi“ saatis Lätis suur menu, kuna see pakkus keerulisel ajal lugejale lootust. Kell 14 esitleb Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho oma luulekogu „Pundinuiad“ ja kell 14.45 räägib endisest luureohvitserist Valgamaa kirjanik Taavi Liias sõjateemast eesti kirjanduses.

Kell 16.15 jätkub päev A. Gailiti nimelise novelliauhinna üleandmisega Nipernaadi kuju juures Säde pargis ning kulmineerub Valga Muuseumis kell 17 algava August Gailitile pühendatud sisuka õhtuprogrammiga „Mr. Ge“ – näituse avamine, muusika ja sõnavõtud.

Kell 12–18 toimub Valga Kultuurikeskuse fuajees raamatulaat ja Valga Kultuurikeskuse galeriis on vaadatav Etnowerki Valgamaale pühendatud kollektsiooni näitus.

Täpsem info:

Triinu Rätsepp

Valga Keskraamatukogu direktor

Tel 51906606

E-post info@valgark.ee