Nipernaadi kuju

Jaak Soansi idee järgi valmistatud Nipernaadi pronksskulptuur asub ajaloolises Säde pargis, muuseumi, raamatukogu ja kultuurimaja lähedal. Vallatu seikleja, Gailiti seitsmest novellist koosneva romaani peategelane Toomas Nipernaadi kergitab 4,5 meetri kõrguselt kõigile tervituseks kaabut.

Mälestusmärk püstitati 2009. aastal, et August Gailiti loomingu kõige tuntuma tegelaskuju kaudu väärtustada Valgamaalt Kuiksillalt pärit ja Valgas õppinud kirjaniku loomingut.

Valga keskraamatukogu ja linnavalitsuse eestvõttel antakse 2009. aastast välja August Gailiti nimelist novelliauhinda, milleks on Nipernaadi kuju väike koopia.

Wuolijoki mälestustahvel (Vabaduse 14)

Kuigi Hella Wuolijoki on sündinud Alal, käis ta koolis Valgas ja elas selles kesklinna majas, kus ta isa pidas raamatupoodi. 10.juunil 2006 avasid Soome välisminister Erkki Tuomioja ja Valga linnapea Margus Lepik Valgas mälestustahvli. Woulijokil on hindamatu osa Eesti ja Soome rahvaste lähendamisel. Eestlastele meenub tema näiteloomingust ehk esmalt Niskamäe suurtalude tsükkel, kuid Wuolijoki juhtis ka Yleisradiot ja oli Eduskunna liige.

Säde Seltsi maja (Vabaduse 6)

„Säde” seltsihoone avati 11. aprillil 1911. aastal.

„Säde” seltsi kõrgpunktiks olid aastad vahetult enne Esimest maailmasõda, mil tegutsesid lavajõududena sellised omaaegsed tuntud isiksused nagu L. Reiman, L. Hellat-Lemba, A. Wirkhaus ja A. Tamm.

Ehitis põles mitmeid kordi. Esmalt juba ehituse ajal 26. detsembril 1909. Seejärel 1. mail 1920. Selle põlengu järel taastati hoone algkujul. 1948. aasta põlengu järel jäi saaliosa taastamata.

1955. aastal asutati hoones Valga Rajoonidevaheline Koduloomuuseum. 30. märtsi 1988. aasta tulekahju käigus hävis osalt muuseumi püsiekspositsioon. Kogud seevastu säilisid. Hoone püsis varemetes üle kümne aasta.

Ka ehitise projekteerimisega seonduv dokumentatsioon võis hävida esimestes tulekahjudes. Säilinud on ehitise 2. järgu eskiisprojekt, mille teostas Georg Hellat, keda ongi seetõttu peetud kogu hoone projekteerijaks.

1988. aasta detsembri alguses asuti hoone renoveerimisele taas muusemi tarvis. Projekteeris OÜ „Arcus-Projekt” (arhitekt Tiit Raev). Hoone valmis 1999. aastal.

Juugendliku fassaadikäsitlusega suurehitisena on ta esiletõstetav mitte üksnes Valga linnas, vaid kogu Eesti arhitektuuripärandis.

Marta Pärna mälestustahvel (Vabaduse 13)

1919. aastal alustas Marta Pärna juhtimisel tööd eestikeelne Valga tütarlaste gümnaasium. Selle 13 tegutsemisaastat olid tegusad, kool oli hea mainega. Daamiliku kasvatuse nõu oli esikohal.

1930. aastad tõid kaasa majandussurutise ja Valka otsustati moodustada üks ja ainuke ühisgümnaasium. Selle direktoriks Marta Pärnat ei valitud ja ei aidanud seegi, et õpilased saatsid haridusministeeriumisse allkirju, paludes valimiste tulemusi muuta. 24 aastat kestnud töö Valgas lõppes.

Elu viimastel aastatel tegeles Marta Pärna Tartus oma meelistegevuste – lugemise ja tõlkimisega. Pärna on avaldanud ajakirjanduses üle 20 luuletuse ja jutte. On tõlkinud itaalia, prantsuse ja vene keelest. Pärna tõlkes ilmus R. Kiplingi teos „I. Dshungli raamat „Mowgli“ (Peterburi, 1900).

Marta Pärna (1867-1939) oli esimene eestlasest koolijuht Eestis. Aastatel 1919 -1932 juhatas ta Valga tütarlastegümnaasiumi.

Viimased aastad elas Tartus, kus suri 15. augustil 1939, maetud on Vändrasse Kurgja talu kalmistule.

Valgas tütarlastegümnaasiumi endisel hoonel Vabaduse tn. 13 on mälestustahvel.

Ernst Enno mälestustahvel (E. Enno 14)

Luuletaja Ernst Enno elas Valgas aastatel 1909-1919. Ta asus tööle Valga Eesti Krediidiühistusse. E. Enno oli saanud kõrghariduse Riia Polütehnilise Instituudi Kaubandusteaduskonnas. Õpetajategevust alustas E. Enno 1914. aastal kommertskoolis, hiljem poeglaste gümnaasiumis. Ligikaudu aasta – 17. juulist 1918 kuni 1919. aasta kevadeni – oli ta Valga Eesti Rahvahariduse Seltsi esimees, nähes vaeva emakeelse gümnaasiumi rajamisel.

Arvukama osa oma loomingust – luulekogud „Valge öö” ja „Kadunud kodu” – on ta kirjutanud ajavahemikus 1916-1918 Valga krediidiühisuse asjaajajana. Klassikalise väärtusega ja populaarne on tema lasteluule. 1919. aastal lahkus E. Enno Valgast ning asus Haapsallu koolinõuniku kohale.

8. juunil 1990 avati E. Enno tänav 14 maja seinal tahvel (skulptor Jaan Luik).

Vabadussõja mälestusmärk (J. Kuperjanovi tn.)

Vabadussõja oluliste võitluste paigas Valgas taasavati 16.augustil 2013 nelja meetri kõrgune Vabadussõja ausammas, mille skulptor Jaak Soans taastas professor Amandus Adamsoni tehtud pronkskuju täismahus fotode põhjal, sest originaali jooniseid ei ole õnnestunud leida.

Vabadussõja ausamba taastamise eest Valga linnapargis on palju aastaid seisnud linnas tegutsev Isamaalise kasvatuse püsiekspositsioon ja selle juht major Meelis Kivi.

Professor Amandus Adamson kavandi järgi valminud ausammas avati 1925. aastal. 1940. aastal sammas lõhuti.

Vabadussambal on salm Juhan Liivi luuletusest "Ta lendab mesipuu poole".

Neulandi maja (J. Kuperjanovi 14)

Tõstesportlane Alfred Neuland sündis 10. oktoobril 1895 Valgas. Kirikuraamatusse kanti nimi Alfred Neiland. Peagi kolis pere Riiga, kus tulevane olümpiavõitja tegi esmakordselt tutvust tõstekangiga. Esimene võistluski toimus Riias 1911. aastal, kus vaevalt 16aastane Alfred võitis kergkaalus kõik vastased. Keeruline 1917. aasta tõi A. Neulandi taas Valka, Purakülla. Sel ajal oli tema nimel juba 11 maailmarekordit.

Olles vahepeal osalenud Eesti Vabadussõjas, sõitis A. Neuland 1920. aastal Antverpeni olümpiamängudele. Peale tema osales seal 53 atleeti 14 riigist. A. Neuland naases koju kuldmedaliga. Liialdusteta on tema kohta öeldud, et Alfred Neuland „tõstis iseseisva Eesti maailmakaardile”.

Edu saatis A. Neulandi ka Pariisi olümpiamängudel, kus ta võitis hõbemedali.

1921. aastal asutas A. Neuland Valgas Vabaduse 5 äri algkapitaliga 7000 marka. 17. aprillil 1922 laulatati Valgas Jaani kirikus Alfred Neuland ja Alvine Aleksandra Kalnin.

Valgast pärit spordi suurmehe arvel on üle 250 auhinna.

Valgas oli A. Neulandil eri aegadel mitmeid elukohti: J. Kuperjanovi 14 (1920-1927), Kungla 19 (1927-1934), J. Kuperjanovi 4 (1934-1944).

Neulandi mälestussammas (J. Kuperjanovi–Vabaduse-Kesk tn ristis)

Alfred Neulandi 100. sünniaastapäeval avati tema elukoha (J. Kuperjanovi 14) majaseinal mälestustahvel ning J. Kuperjanovi-Vabaduse-Kesk tänavate ristumiskohal oleval haljasalal graniitalusel pronksbüst (skulptor Mati Karmin).

Jaani Kirik (Kesk tn)

Kirik kannab apostel Johannese nime. Nurgakivi pandi 31. mail 1787. aastal, kuid lõpule viidi ehitus 3. septembril 1816. aastal. Jaani kirik on ainus ovaalse põhiplaaniga sakkraalehitis Eestis. Riia arhitekti Christoph Haberlandti (1750-1803) projekteeritud kirikul on nii baroki kui ka varaklassitsismi elemente, olles ühelt stiililt teisele ülemineku vormide heaks esindajaks.

Tähelepanuväärne on saali hea akustika. Oreli valmistas Fr. Ladegast Leipzigi lähedalt 1867. aastal. Orel on ainus omanäoline mängukorras pill Eestis. Kirikus kohtade arv on 800, pindala 610 m2, saali kõrgus 9 m, torni kõrgus 40 m.

Valga Jaani kiriku seinale paigaldati 1934. a. mustast graniidist ligi 200 nimega mälestustahvel Vabadussõja Paju lahingus langenud Soome vabatahtlikele. Kivi kohal kilbi peal on Põhja Poegade rügemendi jääkaru märk. 1940. a. lõhuti mälestustahvel kirkadega kommunistide käsul. Paju lahingu 80. aastapäeval 1999. a. mälestustahvel taasavati. 1934. a. avas mälestustahvli riigivanem Konstantin Päts. Esimene tahvel valmistati Soomes, teine Tartus. Annetusi teise tahvli jaoks kogus Ylistaro vald ( Soome) eesotsas Ossi Saloga.

Eineri kooli mälestuskivi (Viljandi mnt 1)

3. märtsil 1880. aastal asutati Valgas esimene eestikeelne kool – Valga Eesti Peetri Kirikukool. Kooli juhiks kutsuti J. Cimze seminari kasvandik Hans Einer. Seetõttu sai kool rahvasuus tuntuks kui Eineri-kool.

Tegevust alustanud kool oli üüriliseks Purakülas Viljandi tänavas pottsepp Hollerti majas. Hiljem vahetas kool mitmel korral asukohta. Aastatel 1885-1887 asus ta Moskva tänavas. 1887-1892 tegutses kool taas Hollerite majas, siis 1892-1893 Vladimiri tänavas Wirkovi majas. 1893. a. II poolaastast kuni 1. juulini 1914 asus kool Uues tänavas Tschakarni majas. 1. juulist 1914 kuni tegevuse lõpuni 1. oktoobril 1917 töötati Mesilase (praegune Mesipuu tänav) tänavas Wühneri majas.

Kool tegutses 37 aastat ja andis haridust kokku umbes 2000 noorele. Selles koolis on õppinud J. Kõpp 1886-1889, Liina Reiman 1898.

Õpetajateks Valga Peetri koolis olid Simm Horn, Johan Müller, Peeter Grünfeldt, Mihkel Kampmann.

Kooli juht Hans Einer (1856-1927) oli lisaks pedagoogilisele tööle aktiivne seltsitegelane, laulukooride juhataja, köster ja organist. Pidev pedagoogiline töö koolis tingis ka õpikute koostamise vajaduse. Hans Eineri tuntuim õpik „Lühike eesti keele õpik rahvakoolidele” ilmus 1885. aastal, sellest ilmus üheksa kordustrükki, mis andsid emakeelse põhihariduse mitmetele põlvedele. Eineri õpikud püsisid käibel üle 40 aasta.

Sõja puhkemisel siirdus Tallinnasse, naasis 1919 Valka ja töötas 1925. aastani aktsiisiametnikuna. Suri 23. veebr. 1927, maetud Luke (Läti) kalmistule.

Kooli esimeses asukohas Viljandi mnt 1 on mälestuskivi.

 

 

 

Stefan Batory mälestusmärk (Kesk tn)

Valgale linnaõiguste andmise ürikule kirjutas Poola kuningas Stefan Batory alla 11. juunil 1584 Grodnos. Ürikus andis kuningas „kõigile ja igaühele” teada, et Tartu maakonna (kreisi) paremale järjele jõudmise huvides „Meie… muudame, asutame ja viime üle Valga-nimelise kohakese … linnakeseks”.

Valga suhtes kehtestati Riia õigusnormide kogum. Kogu kohtuvõim pidi Valgas mistahes tsiviil- või kriminaalasjus kuuluma kuninga poolt määratavale kohtufoogtile.

Mälestusmärk Kesk tänava alleel valmis 2002. aastal Valga linna, Ungari ja Poola saatkonna ühistööna.