Tähtpäevi Valga ajaloost

1266	Valga (Walk) nime mainitakse Liivimaa ordu dokumentides seoses maapäevade korraldamisega.
1284	Valgat mainitakse Novgorodi kroonikas.
1286	Valga esmamainimiseks on peetud sissekandeid Riia linna võlaraamatus.
11. juuni 1584	Poola kuningas Stefan Batory andis Valgale linna õigused.
3. juuli 1783	Valga kreisi moodustamine (suuresti praeguse Läti Vabariigi territooriumil).
1788	Asutati kroonukool.
1789	Asutati esimene seltskondlik asutus - klubi „Harmonie“.
11. jaan. 1805	Valga kreiskoolis alustati õppetööd.
3. sept. 1816	Pühitseti Valga Jaani kirik.
1822	Avati Valgas elementaarkool poeglastele.
1837	Asutati Valgas tütarlaste riiklik elementaarkool
1849	Cimze (Valga, Valmiera) seminar toodi Valmierast Valka (lõpetas tegevuse 1881).
1862	Valmis kahekordne puust linnahaigla.
1865	Valmis Valga raekoda.
8. veebr. 1865	Avati Valga raamatukogu.
7. veebr. 1867	Moodustati Valga Vabatahtlik Tuletõrjeühing.
1876	Valgas hakkas ilmuma esimene ajaleht, saksakeelne „Walkscher Anzeiger“ (Lõpetas ilmumise 1906).
3. märts 1880	Tööd alustas esimene eestikeelne kool Valgas - Valga Peetri Kirikukool, kooli juhatas H. Einer.
7. veebr. 1881	Etendus Valgas esimene eestikeelne näitemäng I. Kansvey „Mihkel ja Liisa”.
1886	Saksakeelne kreiskool muudeti venekeelseks.
7. nov. 1887	Esimene rong sõitis Tartust Valka.
27. nov. 1889	Valga vaksalihoone ametlik avamine.
20. märts 1889	Esimene rong sõitis Valgast Pihkvasse.
16. dets. 1890	Asutati Valga Eesti Karskuse Selts.
6. nov. 1896	Esimene rong sõitis Pärnust Valka.
1898	Valmis Valga Apostliku Õigeusu Peakirik (Isidori kirik).
23. märts 1902	Valga linnapeaks sai Johannes Märtson, esimene eestlasest linnapea Eestis.
24. veebr. 1902	Asutati Säde selts (likvideeriti 1940).
1903	Asutati kirjastusäri „Kultura“.
1907	Hakkas ilmuma ajaleht „Sõna” (Valgamaalase eelkäija, lõpetas ilmumise 1908).
1907	Valmis Rooma-katoliku usu (Ristija Johannese) abikirik.
1907	Hakkas ilmuma ajaleht „Südlivländischer Anzeiger“ (Lõpetas ilmumise 1915).
1908	Tütarlaste progümnaasium muudeti gümnaasiumiks.
1907	Karskusseltsi juures avati Valga Eesti Lugemise Ringkond.
1910	Avati esimene kino „Illusion“.
11. aprill 1911	Avati Säde seltsi maja.
1911	Valmis Adamsoni trükikoda.
1912	Valga linnakool muudeti kõrgemaks algkoolis.
6. aprill 1913	Registreeriti Valga Kaubatarvitajate Ühisus „Koit“.
1914	Lühiajaliselt ilmus ajaleht „Kodumaa Uudised“.
1914	Avati kommertskool.
1919	A. Kõivu toimetamisel hakkas ilmuma ajaleht „Rajalane” (ilmus aastatel 1919-1921).
1919	Avati Valga eesti segagümnaasium, mis peatselt reorganiseeriti tütarlaste ja poeglaste gümnaasiumiks.
31. jaan. 1919	Toimus Paju lahing.
1920	Alfred Neuland võitis Antverpeni OM-il kuldmedali (Eesti esimene olümpiakuld).
1. juuli 1920	Rahvusvaheline komisjon, mida juhtis Briti kolonel Stephen George Tallents, jagas Valga linna kaheks. Määrati kindlaks Eesti ja Läti vaheline riigipiir.
6. sept. 1920	Moodustati Valga maakond.
19. sept. 1921	Ajaleht „Rajalane” muutis nime „Lõuna-Eestiks” (Lõpetab ilmumise 1940).
1. juuni 1922	Asutati Valga Muusikakool.
23. juuni 1923	Valmis Säde aia kõlakoda.
1923	O. Lepik asutas Valgas trükikoja.
5. dets. 1924	Asutati Kaitseliidu Valga malev.
23. aprill 1925	Avati Valga Linna Avalik Raamatukogu.
1925	Tegevust alustab Valga Tööstuskool.
1925	Avati Vabadussõja Valga ausammas.
1926	Hakkas ilmuma ajaleht „Uus Rajalane“ (Lõpetab ilmumise 1929).
1928	Ilmus A. Gailiti romaan „Toomas Nipernaadi” (Valgas antakse välja A. Gailiti nimelist novelliauhinda).
1928	Hakkas ilmuma ajaleht „Ugala“ (Lõpetab ilmumise 1929).
20. sept. 1930	Avati Valga Naiskutsekool.
1932	Valga poeglaste ja Valga tütarlaste gümnaasium liidetakse Valga ühisgümnaasiumiks.
1932	Ilmus teos „Valgamaa. Maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus“.
24. august 1933	Asutati Valga Teatriühing.
1.veebr. 1934	Jaani kiriku seinal avati Vabadussõjas langenud Soome Põhja Poegade mälestustahvel.
1939	Valga ühisgümnaasiumist sai Valga gümnaasium.
1941	Säde teatrist sai kutseline teater (lõpetas tegevuse 1948).
19. juuli 1941	Saksa väed okupeerisid Valga.
19. sept. 1944	Saksa okupatsioon Valgas asendus Nõukogude okupatsiooniga.
6. nov. 1944	Maakonna ajaleht saab nimeks „Valgamaalane”.
1944	Algab õppetöö Valga Arve-tööstustehnikumis.
1948	Valga Arve-tööstustehnikumist saab Valga Arve-plaanindustehnikum.
1950	Ajaleht „Valgamaalane“ saab nimeks „Valga Bolševik“.
1952	Ajalehest „Valga Bolševik“ saab nimeks „Valga Kommunist“.
1. jaan. 1955	Asutati Valga Rajoonide-vaheline Koduloomuuseum.
1955	Valga Arve-plaanindustehnikum nimetatakse ümber Valga Statistikatehnikumiks (lõpetas tegevuse 1958).
1963	Ajaleht „Valga Kommunist“ saab nimeks „Kommunist“.
1965	Valmib kultuurimaja.
1. sept 1984	Avati Valga Kutsekool.
6. nov. 1988	Ajaleht „Kommunist” saab nimeks „Valgamaalane”.
24. mai 1992	Valgas võeti üle Nõukogude sõjaväeosa, millest kujunes hiljem Valga Piirivalvelinnak.
17. okt. 1993	Toimusid esimesed vabad kohalike volikogude valimised.
31. jaan. 1993	Avati Paju lahingu mälestusmärk.
1995	Püstitati mälestussammas tõstjale Alfred Neulandile .
29. sept. 2000	Asutati püsiekspositsioon „Lõuna-Eesti Ühistöö“.
2002	Avati mälestusmärk Poola kuningas Stefan Batory’le.
2003	Hakkab ilmuma venekeelne ajaleht „Walk“ (Lõpetab ilmumise 2011).
2. juuli 2008	Püsiekspositsiooni „Lõuna-Eesti Ühistöö“ baasil loodi SA Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon.
2009	Anti välja esimene August Gailiti nimeline novelliauhind, Säde pargis avati kuju „Nipernaadi“.
16. aug. 2013	Taasavati Vabadussõja Valga ausammas.