Hella Wuolijoki on eesti-soome näitekirjanik, kelle lapsepõlv möödus Eestis ja kes 1904-ndal aastal siirdus Soome ning sinna oma elu rajas. Ta on kirjanik, kes pakub pidevalt suurt huvi oma elu ja loominguga, seda ka eesti lavastajatele. Oma kuulsuse saavutaski ta lisaks muule (ta oli ka poliitik ja ärinaine) just kirjanduse (eriti aga näidentite) kaudu.

Selle teema valisin seepärast, et Hella Wuolijoki (neiuna Murrik) on pärit minu kodukandist (Helme vald, Taagepera küla, Lupe talu) ja tema sünnist möödus 2006 aasta 21. juulil 120 aastat. Olin Hella Wuolijoki 120-ndaks juubeliks korraldatud päeva ürituste üks eestvedajatest Helme vallas. Minu abikaasa ema ja vanavanemad on elanud Lupe talu kõrval Siimu talus. Hetkel elab selles talus minu abikaasa tädi oma perega ja tegeleb loomakasvatusega. Lisaks hooldavad nad ka Hella Wuolijoki mälestuskivi Lupel. Arvan, et see teema huvitab paljusid, kuna Hella Wuolijoki on oma loomingu, näidendite ja lavastuste kaudu tuttav väga paljudele eestlastele.

Käesoleva lõputöö eesmärk on anda bibliograafiline ülevaade Hella Wuolijoki loomingust ja tema kohta kirjutatust, mis on ilmunud eesti keeles: Hella Wuolijoki eestikeelsed teosed, Hella Wuolijoki tööde tõlked soome keelest eesti keelde, ajakirjanduses ilmunud Hella Wuolijoki looming ja tõlked, artiklid Hella Wuolijoki elu ja loomingu kohta. Saada ülevaade ka Hella Wuolijoki näidenditest, mis on lavastatud Eesti kutselistes teatrites, samuti artiklid ja retsensioonid Hella Wuolijoki näidendite lavastuste kohta. Käesolev lõputöö on järjeks minu 2006 aasta seminaritööle – Hella Wuolijoki bibliograafia: Eestikeelsed tööd ja 2007 aasta seminaritööle – Hella Wuolijoki lavastused Eesti teatrites: bibliograafia. Oma töös näen ma perspektiivi, sest Eestis pole Hella Wuolijoki loomingust bibliograafiat koostatud. Külastasin 2006 aasta suvel (juunis) Soomes Hauho valda ja sain teada, et ka Soomes pole veel Hella Wuolijoki kohta bibliograafiat koostatud.

Käesolevas töös on kokku 546 kirjet. Lõputöö on jaotatud nelja peatükki: Hella Wuolijoki eluloolised andmed, Hella Wuolijoki bibliograafia, lavastatud näidendid, registrid. Peatükid on omakorda jagatud allpeatükkideks, mis sisaldavad loomingut eesti keeles, eesti keelde tõlgitud teosed, ajakirjanduses ilmunud loomingut, ajakirjanduses ilmunud arvustused ja artiklid, loomingu kohta, ajakirjanduses avaldatud tõlked, kirjandust Hella Wuolijoki elu ja loomingu kohta, lavastatud näidendid ja artiklid ja retsensioonid lavastuste kohta. Registreid on neli: nimede register, teoste pealkirjade register, lavastuste register ja teatrite register.

Bibliograafias on kirjed järjestatud kronoloogiliselt: esmalt Eestis ilmunud, edasi eesti keelde tõlgitud teosed, siis eestikeelne looming ajakirjanduses, eesti ajakirjanduses ilmunud artiklid, ajakirjanduses avaldatud tõlked, kirjandus Hella Wuolijoki elu ja loomingu kohta. Lavastuste osas on kirja pandud teatri nimi ja esilavastuse aeg. Iga lavastuse juures on ajakirjanduses ilmunud artiklid ja retsensioonid Eesti teatrites etendatud Hella Wuolijoki näidendite kohta. Oma töös olen Hella Wuolijoki näidendite lavastused järjestanud alfabeetiliselt. Iga näidendi lavastuse juures on kronoloogiliselt järjestatud näidendi lavastanud Eesti teatrid ning kirjas on ka esietenduse aeg. Bibliograafilised kirjed on esitatud iga lavastuste piires kronoloogilises järjestuses ja hõlmavad ajaperioodi 1912-2008. Töös on kirjete loetelus läbiv numeratsioon.

Bibliograafiale on lisatud nimeregister, mis kajastab kirjetes esinevate autorite nimesid, teoste pealkirjade register, lavastatud näidendite register, teatrite register, mis on samuti alfabeetilises järjestuses. Ära on toodud ka kasutatud lühendid. Veel on 3 lisa: 1) Hella Wuolijoki perekondlikest sidemetest, 2) Hella Wuolijoe elukroonikast ja 3) Mõtteid Hella Wuolijoki loomingust.

Kasutasin bibliograafia koostamisel Eesti biograafilist andmebaasi ISIK (EKM), Elektroonilist andmebaasi ESTER (Tartu, Tallinn), “Artiklite ja retsensioonide kroonikaid” (Eesti riiklik bibliograafianimestik) (1944-1990), “EE” 10 kd., “EE” 14 kd., “Eestikeelne raamat 1901-1917” I ja II osa, “Eesti kirjanduse ajalugu” III kd., IV/2, V/2, “Eesti kirjandus, kirjandusteadus ja kriitika 1963-1966” (bibliograafia), “Eesti kirjanike leksikon”, “Eesti Kirjarahva Leksikon”, “Eesti Rahvusbibliograafia” Artiklid. (1995-1996), “Eesti Rahvusbibliograafia” Raamatud. (1995-1996), “Eesti Teatribibliograafia” (1975-1989), “Eesti tölkekirjandus 1986-1990” (Bibliograafia), “ENE” 8 kd., E.Priidel “Kirjanduslik Mulgimaa”, “Kirjanduskriitiku pilguga”, Kirjandusmuuseumi Raamatukogu kartoteeke ja mappe, O. Kruus “Naine Hanesulega”, Ü. Luiv. Hella Wuolijoki (1886-1954) Kirjandusnimestik (Käsikirjas), E. Lättemäe “Oma sammude varjust”, K. Mihkla. “Lydia Koidula elu ja looming”, E. Nirk “Eesti kirjanduse bibliograafiline leksikon”, E. Nirk “Eesti kirjandus”, “Nõukogude Eesti tõlkekirjandus 1981-1985”, “Raamatukroonikad”, “Soome kirjandus eesti keeles ja eesti kirjandus soome keeles”

Lavastuste osas olen oma töös põhiallikana kasutanud Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi (ETMM) teatriosakonna materjale. Kartoteegist sain lavastused, teatrid ja esietenduste ajad. Lavastuste ja teatrite kohta sain arhiivmaterjale kuni 1961 aastani. ETMM raamatukogust sain materjale Hella Wuolijoki näidendite lavastuste kohta alates 1962 aastast. Käesoleva töö allikatena on kasutatud veel Eesti raamatukogude elektronkataloogi ESTER (Tartu, Tallinn), Index Scriptorum Estoniae ISE (Eesti ajakirjanduses ilmunud artiklite andmebaas 1995-2006), Eesti Rahvusbibliograafia andmebaasi, Kirjandusmuuseumi Eesti biograafilist andmebaasi ISIK. Lisaks andmebaasidele kasutasin ka “Eesti Teatribibliograafia.” (1975-1989), „Artiklite ja Retsensioonide Kroonikaid“ (1981, 1982, 1986, 1988), T. Sulg “Näitekirjandus Eesti Vabariigis” (1918-1940): bibliograafianimestik, T. Sulg “Eestikeelne näitekirjandus aastatel 1870-1944”: nimestik, Üldine näitekirjanduse nimekiri: kokkuseatud 1921, T. Mutsu “Spetsiaal teatriraamatukogu nimestik”, “Näidendite nimestik”: Estonia Teatri raamatukogu, Kirjandusmuuseumi raamatukogu isimkunimede kartoteeki Hella Wuolijoki (tema kohta) ja veel artiklite mappe.

1. HELLA WUOLIJOKI ELULOOLISED ANDMED

Hella Wuolijoki on Eesti-Soome näitekirjanik, neiupõlvenimega Ella Maria Murrik, sündis Taageperas 21. (9.) juulil 1886 aastal ja suri Helsingis 2. veebruaril 1954 aastal (Kruus 1999, lk. 13).

Hella oli äärmiselt vastuoluline isiksus. Tema esivanemad põlvnesid Helme ja Karksi jõukatest taluperekondadest. Kirjaniku isapoolne vanaisa oli karjamõisa rentnik, emapoolne vanaisa võimekas peremees Taageperas, Lupe suurtalus ning ka innukas muusikaharrastaja ja jakobsonlane. Tulevase kirjaniku isa Ernst Murrik töötas koolmeistrina ja vallakirjutajana Helme kihelkonnas Taageperas. Kuna vallakirjutaja amet andis perekonnale vähe sissetulekut, hakkas Kadri Murrik pidama Ala kõrtsi Nuia-Tõrva-Taagepera teeristil. 1886 aastal loobus ka Ernst Murrik vallaametniku tööst ja tuli naisele appi. Ala kõrtsis sündiski vanemate esimese lapsena Ella Maria, kelle lapsepõlv möödus suurelt osalt vanaisa talus Lupel (Arder, Hella Wuolijoe ja tema vanemate kohta 1960, 2. juuli. Käsikiri Valga KLM valduses). 1897 aastal siirdus Ernst Murriku perekond elama Valga linna. Perekonnapea teenis elatist nurgaadvokaadina ja katsetas ka raamatukauplemisega (Kruus 1999, lk. 17).

Algteadmised omandas Ella Murrik oma isalt. Ta õppis aastail 1896-1901 Valga Tütarlastekoolis (Eesti kirjanduse ajalugu 1969, lk. 456). Edasi siirdus ta Tartusse, kus hakkas käima Puškini-nimelises Tütarlastegümnaasiumis. Tartu tolleaegse õpilasnoorsoo hulgas sai Hella oma esimesed teadmised sotsialismist (Kruus 1999, lk. 19-20). Tal oli kokkupuuteid Gustav Suitsu ja teiste nooreestlastega (“Noor-Eesti” I ja II albumis). Ta külastas ka Oskar ja Aino Kalda perekonda (Nirk 1983, lk.16). Lõpetanud Tartu gümnaasiumi kuldmedaliga, siirdus ta edasi õppima Helsingi ülikooli, mille lõpetas 1906 aastal kuldmedaliga. Seal ta abiellus (1908 aastal) ja jäi elama Soome. Hella tutvus juba varakult marksistlike ideedega, mis kujunesid talle veendumusteks (Eesti kirjanduse ajalugu 1969, lk. 475).

Astunud esimese naisüliõpilasena Helsingi Ülikooli, õppis ta filosoofiateaduskonnas ajalugu ja kirjandust, eriti aga rahvaluulet (Eesti kirjandus 1983, lk 336). Kõrvalteenistust hankis ta “Postimehe” kirjasaatjana. “Postimehe” kirjasaatjana pääses ta ka 1906. a. Venemaa riigiduuma istungitele (Hella Wuolijoki 1999, lk 32-33, 38-39). Üliõpilaspäevil tutvus Ella töölisliikumise aktivisti Sulo Wuolijokiga. Ta lülitus töölisliikumisse, alates 1905. aastast kuulus ta ka Soome Sotsiaaldemokraatliku Partei liikmete hulka (Kruus 1999, lk 33-34). Nendel aastatel süvenes Ella Murrik marksistlikku kirjandusse ( Eesti kirjanduse ajalugu 1969, lk. 457). 1908. a. töötas Ella Murrik rahvalaulu uurimise “Vaenelaps ema haual” kallal, lõpetas ülikooli ja omandas filoloogiamagistri kraadi. Soome kirjanduse Seltsi tellimusel koostas ta Jakob Hurda kogus leiduvate eesti rahvalaulutüüpide registri, mis loendas 40 000 lauluteisendit. Tööst rahvaluule alal kasvas välja poeem “Sõja Laul” (1915) (Eesti kirjanduse ajalugu 1991, V/2, lk 37, 110).

Samal ajal tegi ta ka hiilgavat karjääri äri alal. Aastail 1914-1931 oli Wuolijoki mitmete Ameerika, Belgia jt. maade firmade peadirektor Soomes. Talle kuulusid suured saeveskid. Ta kontrollis puidu väljavedu Soomest ja oli üldse üks arvestatavamaid isikuid Soome ärielus. Tema salong ja mõis kujunesid kohaks, kus käisid koos ärimehed, diplomaadid ja kunstnikud ning kus sõlmiti nii mitmedki tehingud. 1930-ndate aastate lõpul tõmbus Wuolijoki ärielust tagasi. Ta ise on Londonis enne “Niskamäe naiste” etendust oma intervjuus ajalehe “Daily Express” korrespodendile öelnud: “Hakkasin ärielust väsima, otsustasin siis kirjutada näidendeid”. 1943 aastal mõistis tolleaegne Soome fašistlik režiim Hella Wuolijoe marksistlike vaadete ja rahuvõitluse eest surma. Hiljem muudeti karistus eluaegseks vangistuseks, millest ta vabanes pärast Teise Maailmasõja lõppu. Ühiskondlik-poliitilist tegevust jätkas Wuolijoki aga oma elu lõpuni. 1908. aastal abiellus Ella Murrik Sulo Wuolijokiga (Kruus 1999, lk 45).

Tallinnas ilmus 1912. a. Hella Wuolijoki esimene näidend “Talulapsed”, mille mängimine keelati peale esietendust (Eesti kirjanduse ajalugu 1969, lk. 472). 1914. aastal ilmus Tallinnas romaan “Udutagused” (Kruus 1971, lk 132-133). I maailmasõja ajal alustas ta äritegevust. 1920. a. ostis ta Marlehäcki mõisa, hakates metsaga kauplema (Kruus 1999, lk 69, 71-72). Suurejoonelise äritsemise lõpetas üle-euroopaline majanduskriis ja 1931. aastal jõudis metsaäri pankrotini (Kruus 1999, lk 73). 1931.-1938. aastal oli Hella Wuolijoki nõukogude naftaekspordi Soome filiaali nõukogu juhataja (Kruus 1999, lk 73).

Peale äri lõpetamist kujunes kirjanduslik looming tema peamiseks tegevusalaks. 1930-ndate aastate algul jätkas Helle Wuolijoki kirjutamist veel eesti keeles ja eesti ainetel. 1931. aastal saatis ta näidendi “Minister ja kommunist” Tallinna, kuid näidendi lavastamine keelati ära (Eesti kirjanduse ajalugu 1969, 3.kd., lk 459). Hiljem lavastati see Soomes pealkirjaga “See juhtus Eestis”. 1933. aasatal valmis romaan “Udutagusse Leeni Tartus” ( Eesti kirjanduse ajalugu 1984, IV/2, lk 52). 1932. aastal kirjutas ta näidendi “Koidula” ja saatis selle Eesti Haridusliidu näidendivõistlusele. Seda lavastati nii “Estonias” kui ka “Vanemuises”. (Eesti kirjanduse ajalugu 1984, IV/2, lk 8, 98, 105). Viimaseks eesti keeles kirjutatud teoseks on käsikirja jäänud Juhan Liivi kujutav lüüriline draama “Dr. Lucius ja Luuletaja”. 1945. a. töötas ta selle ümber, viies tegevuse Soome oludesse, ja see sai pealkirjaks “Kuningas õuenarrina” (Hella Wuolijoki 1999, lk. 89).

Edaspidi läkski kirjanik üle soomekeelsele loomingule, kuigi esialgu jäi ta veel Eesti-ainese käsitlejaks. 1932. aastal kirjutas ta soomekeelse draama “Palav maa”, mis ilmus hiljem eesti keeles pealkirja all “Põlev maa” (1937) (Eesti kirjanduse ajalugu 1984, IV/2, lk. 98, 105) ja töötas soome keelde ümber näidendi “Minister ja Kommunist” (Kruus 1971, lk. 140). 1933. a. kirjutatud soomekeelse draama “Iaki ja Järjestys” (“Seadus ja kord”) jaoks sai Hella Wuolijoki ainestikku Soome lähemast minevikust. Selle näidendiga ta edu ja menu ei saavutanud. Tema ees sulgusid ka Soome teatrite uksed (Kruus 1999, lk. 92-96).

Soomes ilmus tema esimese teosena näidend “Hulkurivalss” pseudonüümi Felix Tuli all (Kruus 1999, lk 90-91). 1933. a. kirjutatud “Niskavuoren naiset” (“Niskamäe naised”) jäi kolmeks aastaks sahtlisse. Näidendi avalikustamiseks võttis ta kasutusele Juhani Tervapää varjunime. Näidend tuli 1936. aastal lavale ja sai kohe menu osaliseks. Samal aastal lavastati näidend ka Eestis (Kruus 1999, lk 106, 112). 1938. aastal kirjutas Hella Wuolijoki “Niskamäe naistele” järje “Niskamäe leib”. Hiljem aga veel “Niskamäe noorperenaine” (1941), “Niskamäe Heta” (1953) ja epiloogilisi sündmusi esitav “Mis nüüd, Niskamäe?” (1953) (Kruus 1999, lk 127, 132, 213-214, 224-229). 1938. aastal ilmus lüüriline näidend “Roheline kuld”(Kruus 1999, lk 141-143). Uues variatsioonis esitas Hella Wuolijoki kehva päritoluga naiskangelanna näidendis “Justiina” (1937). Näidend näitab kodanliku moraali laostavat mõju haritlaskonna hulgas (Kruus 1999, lk 143- 1150). Menukaks osutus ka “Vastumürk” (1939), mida on korduvalt lavastatud ka Eestis (Kruus 1999, lk 150-156). 1940. aastal siirdus Soome Bertolt Brecht, kes leidis head töötamisvõimalused Marlebäcki mõisas. Koostöös B. Brechtiga valmis 9-pildiline komöödia “Suur-Heikkilä ja tema sulane Kalle”, trükitud 1946. aastal. Hiljem avaldas B. Brecht näidendist uue, omapoolse ümbertöötluse ja sotsiaalselt teravama “Härra Puntila ja tema sulane Matti” (Kruus 1999, lk165-168). Hella Wuolijoki on avaldanud lühinäidendite kogumikud “Naised ja näokatted” (1937) ning Shaw`laadile lähenevad “Tigedavõitu lühinäidendid” (1945). Eraldi ilmus 1945. aastal lühinäidend “Tundmatu kohtunik”.

II maailmasõda tõi Hella Wuolijokile raskeid katsumusi. Ta müüs oma mõisa, ostis Helsingi lähedale talu, kus ta varjas nõukogude põrandaalust kullerit. Antifašistliku tegevuse pärast arreteeriti Hella Wuolijoki 1943. aasta kevadel ja mõisteti eluks ajaks vangi (Kruus 1999, lk. 187-189). Helsingi Läänivanglas jätkas ta kirjanduslikku tegevust, sõnastades 1944. aastal vanglapäeviku “Ma ei olnud vang.”, 1945 aastal noorpõlve memuaariraamatu “Koolitüdrukuna Tartus.” ja “Ülikooliaastad Helsingis.” (Kruus, O.1999, lk 189-191). 1944. aasta septembris vabastati ta vanglast (Kruus 1999, lk 192).

1945-1949 aastal töötas ta Soome Ringhäälingu peadirektorina (Kruus 1999, lk 195), 1946-1948 aastal oli Soome Demokraatliku Rahvarinde esindajana parlamendisaadik ja võttis aktiivselt osa ühingu “Soome–NSV Liit” organiseerimisest. Kõrvuti sellega jätkus ka kirjanduslik looming. 1947 aastal ilmunud raamatus “Nägemusi ja kajastusi” esitab ta detailse portree Eino Leinost 20. sajandi teisel kümnendil. “Minust sai ärinaine ehk Valge vares” (1953) jutustab Hella Wuolijoki äritegevuse algusest. Pooleli jäi kirjanikul mälestuste kirjutamine metsakaubandusaastatest Suojärvil. Ajaliselt kõige hilisemat perioodi kujutab “Ma ei olnud vang” (1944), mis on vanglapäevik. Maailmasõja eel ja ajal tõlkinud soome keelde nõukogude diplomaadi J. M. Maiski memuaarid “Enne tormi.” (1945). Sõjajärgseil aastail kirjutas Hella Wuolijoki Soome raadio jaoks ulatusliku kuuldemängude sarja ühe töölisperekonna käekäigust, sellel alusel valminud romaan “Työnichen perhe” avaldati postuumselt Helsingis 1970 aastal (Eesti kirjanduse ajalugu 1969, III, lk 459-461).

Wuolijoe esimene näidendi lavastus oli “Talulapsed” (1913), mis etendus “Estonias”. Kuid politsei keelas selle pärast paari etendust ära (Eesti kirjanduse ajalugu 1969, lk. 472). Selles etenduses mängisid kaasa tookordse eesti teatri suurkujud: Pinna, Villmer, Sällik, Tondu jt. Paarikümneks aastaks Wuolijoe näitekirjanduslik tegevus soikus. Kirjandusareenile ilmus tema nimi uuesti 1932 aastal, kui tema näidend “Koidula” sai Eesti Haridusliidu preemia ning etendus lavastati nii “Estonias” kui ka “Vanemuises” (Eesti kirjanduse ajalugu 1984, lk. 8, 98, 105). 1936 aastal valmis näidend “Niskamäe naised” (see ilmus Juhani Tervanpää varjunime all ning soome keeles), mis kohe vallutas Soome, Eesti, terve Euroopa ja ka teiste kontinentide lavad. Näidend tuli 1936 aastal lavale ja sai kohe menu osaliseks. Samal aastal lavastati näidend ka Eestis (Kruus 1999, lk. 106, 112). 1938 aastal järgnes “Niskamäe leib”, 1940 aastal “Niskamäe noorperenaine”, 1953 aastal veel “Niskamäe Heta “ ja epiloogilisi sündmusi esitav “Kuhu nüüd, Niskamäe?” (Kruus 1999, lk. 127, 132, 213-214, 224-229).

Niskamäe tsükkel valgustab Soome taluolustikku 19-nda sajandi 80-ndatest aastatest kuni 1945 aastani ning tsükli tegelaskond kuulub nelja sugupõlve. Tsüklis rullub lahti pika ja sündmusterohke ajajärgu dramaatiline kroonika, inimlikud kired põimuvad ühiskondliku võitlusega (Kruus 1999, lk. 229-233). Niskamäe-sarjaga andis Hella Wuolijoki põhjamaade näitekirjandusse suurteose, kuid teisedki tema soomekeelsed näidendid saavutasid suure populaarsuse Soomes ja Eestis. Neist kõige tuntum on komöödia “Juuraku Hulda” (1937) (Kruus 1999, lk. 119-126). Selle kuulsa Niskamäe sarja kõrval pole vähem tuntud ka teised Hella Wuolijoe näidendid, nagu “Justiina”, “Vastumürk”, “Põlev maa” jpt.

2. BIBLIOGRAAFIA

2.1. EESTIKEELNE LOOMING

2.1.1. EESTIKEELSED TEOSED

1. Talulapsed : kolmevaatuseline näidend / Hella Wuolijoki. – Tallinn : Maa, 1912 (Tallinn : V. Ehrenpreis). – 150 lk. ; 19 cm.

2. Udutagused : [romaan] / Hella Wuolijoki ; [kaaneill. O. E.]. – Tallinn : Maa, 1914 (Tallinn : J. ja A. Paalmann). – 180 lk. : ill. kaas. ; 19 cm.

3. Sõja laul : kokku seatud Hurti wanawarakogudes leiduwate teisendite järgi : [poeem] / Hella Wuolijoki ; [kaaneill. O. Kallas]. – Tallinn : Maa, 1915 (Tallinn : Ühiselu). – 46 lk. : ill. Kaas.; 18 cm.

4. Udutagused : [romaan] / Hella Vuolijoki ; [kaas: E. Järv]. – Tartus : Noor-Eesti, 1927 (Tartu : G. Roht). – 185, [1] lk. : ill. kaas; 19 cm. – 2. trükk.- Esitrükk: Tallinn: Maa, 1914

5. Koidula : näidend naisest, kes tahtis olla nagu teisedki naised / Hella Vuolijoki-Murrik.– Tallinnas : Eesti Haridusliit, 1932 (Tallinn : Estotrükk).– 137, [2] lk. : ill. kaas.; 23 cm.

6. Udutaguste Leeni Tartus : [romaan] / Hella Vuolijoki. – [Tallinn], 1933 (Tallinn : Vaba Maa).– VI, 291, [1] lk. ; 22 cm.

2.1.2. EESTI KEELDE TÕLGITUD TEOSED

7. Hulkurivalss : siis meeleldi maanteel ma tantsin : ühevaatuseline näidend / Felix Tuli ; [soome keelest Niina Murrik]. – Tallinnas : Eesti Haridusliit, 1936 (Tallinn : J. Ratassepp). – 46, [1] lk. : ill. kaas. ; 18 cm.

8. Niskamäe naised : näidend : proloog, kolm vaatust / Hella Vuolijoki [Juhani Tervapää] ; tlk. [Niina Murrik]. – Tallinnas : Eesti Haridusliit, 1936 (Tallinnas : Ratassepp). – 148 lk. : fot., ill. kaas. ; 18 cm.

9. Niskamäe naised : 1.-2. osa. – Tallinn : Eesti Haridusliidu kirjastus, 1936-1939.

1. Tlk. N. Murrik. 1936. 148 lk.: ill.

2. Niskamäe leib / Tlk. A. Kivikas. 1939. 112 lk.

10. Põlev maa : näidend kolmes vaatuses / Hella Vuolijoki ; soome keelest N. Murrik ; [kaas: F. Liiv] . – Tallinnas : Eesti Haridusliit, 1937 (Tallinnas : J. Ratassepp). – 116 lk. : ill. kaas. ; 18 cm.

11. Justiina : näidend 6 pildis / Hella Wuolijoki ; tlk. Karl Freiberg . – Tallinn : Eesti Haridusliit, 1938 (Tallinn : Estotrükk). – 135, [1] lk. : ill. ; 18 cm.

12. Juuraku Hulda : komöödia seitsmes pildis / Hella Vuolijoki. – Tallinn : Eesti Haridusliit, 1938 (Tallinn : J. Ratassepp). – 125, [3] lk. ; 18 cm.

13. Niskamäe leib : [näidend] : "Niskamäe naiste" II osa / [Hella Vuolijoki] ; tlk. Albert Kivikas ; [kaas: F. Liiv]. – [Tallinn] : Eesti Haridusliit, 1939 (Tallinn : J. Ratassepp). – 109, [1] lk. : ill. kaas.; 18 cm.

14. Näidendid / Hella Wuolijoki ; [soome keelest tlk. Linda Viiding ; järels: Oskar Kruus].- Tallinn : Eesti Raamat, 1984 (Tallinn : Punane Täht). – 335 lk.; 21 cm. – Sisu: Niskamäe noorperenaine ; Niskamäe Heta ; Niskamäe naised ; Niskamäe leib ; Mis nüüd, Niskamäe?

15. Koolitüdrukuna Tartus aastail 1901-1904 : [mälestused] / Hella Wuolijoki ; soome keelest lühendatult tlk.: L. Viiding ; [järels. ja komment.: R. Ruutsoo] – Tallinn : Perioodika, 1986 (Tallinn : EKP Keskkomitee Kirjastuse trükikoda). – 76, [2] lk.; 26 cm. - ["Loomingu Raamatukogu"; 1986, nr. 49/ 50 (1513/1514)]

16. Sõja laul : [poeem] / Hella Wuolijoki ; [ees- ja järels. : Sõja laul : [poeem] / Hella Wuolijoki ; [ees- ja järels.: Ruth Mirov ; kujund. E. Tamberg, Ludvig Kruusmaa]. – Tallinn : Eesti Raamat, 1986 (Tallinn : Ühiselu). – 83, [4] lk. : ill.; 21 cm. – Sisaldab bibliograafiat.

17. Udutagused : [romaan] / Hella Wuolijoki ; [kujund. Ene Loopere]. – [Tallinn] : Ajaraamat, 1994 (Kohtla-Järve : I-Print). – 103, [1] lk. ; 20 cm.

ISBN 9985823079

18. Koolitüdrukuna Tartus, 1901-1904 / Hella Wuolijoki ; [tlk. ja järels. Linda Viiding]. – Tallinn : Eesti Raamat, 1995. – 226 lk.,[8] l. ill. – Sisaldab registrit.

ISBN 5450023936

19. Ülikooliaastad Helsingis, 1904-1908 / Hella Wuolijoki ; [tlk. Linda Viiding ; kujundanud Ene Loopere]. – Tallinn : Eesti Raamat, 1996 ([Tartu] : Greif). – 248, [2] lk., 8 l. ill. – Märkus : Tõlgitud raamatust: Nuoruuteni kahdessa maassa. – Kommentaare / koostanud Hilve Rebane : lk. 220-241. – Sisaldab registrit.

ISBN 545002424X

20. Juuraku Hulda ja teised. Talulapsed : kolmevaatuseline näidend ; Justiina : näidend 6 pildis / tlk. Karl Freiberg ; Juuraku Hulda : komöödia seitsmes vaatuses / Hella Wuolijoki ; [koost. Külli Laugaste ; järels.: Oskar Kruus]. – [Kordustrükk]. – Tartu : K. Laugaste,”Talulapsed" esitrükk: Tallinn : Kirjastuse-ühisus "Maa", 1912. "Justiina" esitrükk: Tallinn : Eesti Haridusliidu kirjastus, 1938. "Juuraku Hulda" esitrükk: Tallinn : Eesti Haridusliidu kirjastus, 1938.

21. Minust sai ärinaine, ehk, Valge vares 1908-1918 : [mälestustermt.] / Hella Wuolijoki ; [tlk. Endel Mallene ja Meelik Mallene ; kujund. Ene Loopere]. – Tallinn : Eesti Raamat, 2004 ([Tallinn : Tallinna Raamatutrükikoda]). – 230, [1] lk., 4 l. ill. – Sisaldab registrit.

ISBN 9985654420 (köites)

2.2. EESTIKEELNE LOOMING AJAKIRJANDUSES

22. Haavakuru Leeni nelipühad : [Jutustus] // Postimees, 1903, 23. mai, nr. 112, lk. 2, v. 3-5; 24. mai, nr.113, lk. 1-2

23. Siis kui tuul suur oli : [Kirjutis] // Linda, 1903, nr. 27, 19/VI, lk. 478-479.

24. Kui süda seisab : [Kirjutis] // Linda, 1904, nr. 12 ja 13, 27, lk. 225, nr. 1-2

25. Väsinud : [Kirjutis] // Linda, 1905, nr. 23 ja 24, 23/VI, lk. 471, nr. 1-2.

26. Ämblik : [Luuletus] // Linda, 1905, nr. 33 ja 34, 1/IX, lk. 653.

27. Tscherkessi laul : (Lermantov ”Isnal-Bei”) : [tõlk.] (E. Murrik) // Linda, 1905, nr. 37/38, 29/IX, lk. 735.

28. Rahu : [Luuletus] // Linda, 1905, nr. 47 ja 48, 22/XII, lk. 939.

29. Sääsk : [Luuletus] // Linda, 1905, nr. 49-52, lk. 1007.

30. Külm on : [Luuletus] // Postimees, 1905, nr. 17, 21/ I, lk. 1, nr. 5.

31. See oli kevadel : [Jutustus] / Hella Murrik /. – Noor- Eesti , 1 album. – Tartu, 1905. – Tartu : Kirjanduse Sõprade kirj., 1905 Tartu (Postimees), lk. 190-191.

32. Sügisene õhtu : [Jutt] / Aeg Kalender 1907 aasta kohta / [toim.] K. Sööt ; [kaaneill. K. Raud]. – Tartu : K. Sööt, [1906] (K. Sööt). – 172 lk., [28] lk. kuul. : ill., kaas.

33. Kaks laulu : [Jutt] / Hella Murrik. – Noor-Eesti, II album. – Tartu (Postimees) 907, lk. 116-117.

34. Noorte kirjanike album : ”Kaja” kaastööliste kõige uuemad algupärased jutud ja laulud [nr. 1-19]. – Narva, 1908 (T. M. Franzdorf). – 76 lk. – F. – Lõpp puudub.

35. Eesti luulet ilulugemiseks / valinud J. Ploompuu ; [kaaneill. A. K. ja L.T.]. – Tallinn : J. Ploompuu, [1910-1911] (M. Schiffer). – 253, [3] lk.: ill. kaas. – Kaanepealk.: Eesti ilulugemised. – Kaanel: J. ja A. Paalmanni trk. – Ilm. väljaannetena 1-4.

36. 1914. Sõja laul.Pr. Hurti Wananoorwakoguduses leiduvate teisendite järgi kokku seadnud Hella Vuolijoki.(Tallinna Kaja nr. 18-19, 20/XII; lk. 219-225.)

2.3. EESTI AJAKIRJANDUSES ILMUNUD ARTIKLID, ARVUSTUSED

37. Esimesed päevad Soome ülikoolis. // Linda, 1904, nr. 42, ”1/X, lk. 835-839.

38. Esimesed päevad Soome ülikoolis. // Linda, 1904, nr. 42, ”!/X, lk. 835-839.

39. Eesti noorsugu keskkoolides. // Linda, 1904, nr. 49, 9/XII, lk. 974-997, nr. 50, 5/XII, lk. 944-997.

40. Kalevipoegin kokaonpano : [U. Karttunen]. – Helsingis, 1905, 103 lk. XXIV lk.; 1/8 kaustas : [Arvustus] // Postimees, 1905, nr. 21, 25/I, lk.1, v. 4, lk. 2, v. 2.

41. Eesti lõbusõitjad Helsingis : [Sõnum] // Kiri, 1913, 11. juuni, nr. 64, lk. 2.

42. Pühapäeval, 14. dets. (v. k. j.) peeti Helsingis Eesti Heategeva Seltsi perekondlik piduõhtu : [Sõnum-Ülevaade] // Rahvaleht, 1913, 7. dets., nr. 3, lk. 2.

43. Mis Soomes sünnib : (Kiri Helsingist.) : [Sõjaaegsetest meeleoludest, teatrielust, kontserditest, korruptsioonist] // Tallinna Teataja, 18. X, 1914, nr. 9., lk. 98-101.

44.. Eino Leino uue romaani puhul : [“Pangahärrad”] : [Arvustus] // Tallinna Kaja, 1914, nr. 12, 8/XI, lk. 142-144, Kirjandus ja Kunst).

45. Väike kodusõda : (Kiri Helsingist) : [Poleemikast Kistermaekersi näeidendi “Salajane pealetungimine” pärast] // Tallinna Kaja, 1914, 22.XI, nr.14, lk.168.

46. Helsingi ja Eesti Heategevus Selts. Pühapäeval, 7. juunil Eesti pidu Rahvamaja [Työväen talo] pidusaalis : [Kuulutus] // Töö Kiir, 1914, 17. mai, nr. 2, lk. 1.

47. Annetus ”Kiirele” [Hella Vuolijokilt] // Kiri, 30/VI, 1917, nr. 78, lk. 3.

48. Hella Murrik-Vuolijoki ärid. // Vaba Maa, 1924, 2/IV, nr. 75 [l 77], lk. 3.

49. Hella Murrik-Vuolijoki ”Kommunism”. // Vaba Maa, 1924, 6/IV, nr. 81, lk. 3.

2.4. EESTI AJAKIRJANDUSES AVALDATUD TÕLKED

50. Hella Wuolijoki mälestustest : [Rmt.: Yliopistovuodet Helsingissä 1904-1938] // Keel ja Kirjandus, 1963, nr. 12, lk. 749-753.

51. Wuolijoki, Hella. Reekviem. // Pärnu Kommunist, 1964, 4. juuli.

52. Veedan aega Hella Vuolijoe seltsis : [Kirjaniku vanglamemuaaride raamatust “Ma ei olnud vang”] // Kultuur ja Elu, 1968, nr. 2, lk. 17-19.

53. Vanglas filmitakse : [Katkend vanglamemuaaride raamatust “Ma ei olnud vang”] // Kultuur ja Elu, 1968, nr. 4, lk. 16-18.

54. Mari vanglaväravas : [Katkend romaanist “Töömehe perekond”] // Kultuur ja Elu, 1971, nr. 5, lk. 20-23.

55. Seltsimees Stepan : [Kirjanik H. Wuolijoki kohtumisest N. Fedorovskiga] // Kultuur ja Elu, 1977, nr. 10, lk. 12-14.

56. Koolitüdrukuna Tartus : [Autobiograafiline jutustus] // Edasi, 1978, 4. juuni.

57. Mälestuskilde Kingissepast : [Kohtumisest V. Kingissepaga Soomes] // Kultuur ja Elu, 1979, nr. 8, lk. 14-15.

58. Mälestusi Leinost : [Soome kirjanikust E. Leinost (1878-1926)] // Looming, 1986, nr. 7, lk. 938-953.

59. Katkendeid mälestusteraamatust ”Minust sai ärinaine”. // Teater. Muusika. Kino., 1986, lk. 80-89. – Kokkuvõte: vene k. lk. 92, ingl. k.; lk. 94. – Bibl. joonealustes märkustes.

60. Katkendeid mälestustest : [Rmt.: Minusta tuli liikenainen eli ”Valkonen varis”] // Nõukogude Naine, 1986, nr. 9, lk. 20-21.

61. Reis Peterburi : [Katkend eesti-soome autorilt, mälestustermt.] // EV, 1986, 1.aug., lk. 5.

62. Katkendeid mälestustest : [Eesti-soome autori raamat ”Minusta tuli liikenainen eli ”Valkonen varis”] // Nõukogude Naine, 1986, nr. 9, lk. 20-21.

63. Koolitüdrukuna Tartus aastail 1901-1904 : [Puškini-nimeline tütarlastegümnnaasium : lühendatud] / järels.: R. Ruutsoo. – Tallinn : Perioodika, 1986. – 78 lk. – (LR. nr. 49/50, (1513/1514).

2.5. KIRJANDUS ELU JA LOOMINGU KOHTA

64. Hubel, Ed. Hella Vuolijoki. ”Talulapsed”. 3-vaatuseline näidend Tallinnas. – Kirjastus ühisus ”Maa”. – 150 lk. // Tallinna Teataja, 1912, nr. 296, 28/XII, lk.2, v. 1-4.

65. Jürgenstein, A. Hella Vuolijoki. Talulapsed. : [Arvustus] // Eesti Kirjandus, 1913,. lk. 84-86.

66. Vuolijoki, E., Pers.- Keskn., 6. märtsil…. [Narvas Karskuse Seltsis ”Võitleja” refereeritud E. Vuolijoki näidendi ”Talulapsed” sisu lühike kokkuvõte ja arvustus]. – Kiri, 12.III, 1913, nr. 30. lk.3.

67. Hindrey, Karl August. Hella Vuolijoki ”Udutagused”: [Arvustus] // Eesti Kirjandus IX aastal, 1914, nr.5 ja 6, lk. 156-156.

68. Jürgenstein, A. Hella Vuolijoki ”Udutagused” Tallinnas. – Kirjastus Ühisus ”Maa”. – 180 lk. : [Arvustus] // Postimees, 1914, nr. 78, 9/IV, lisaleht lk. 1-3.

69. Hella Vuolijoki ”Talulapsed” kanti Helsingi teatris Kansan Näyttömös mineval neljapäeval ette. // Tartu Päevaleht, 1914, nr. 40, 4/II, lk. 2, 6.2.

70. Hella Vuolijoki ”Talulapsed”: [Soome lehtede arvustus eesti keeles] // Olevik, 1914, nr. 15, 6/I, lk. 2, 10, 1-2.

71. Hubel, Ed. Hella Vuolijoki „Udutagused“ Tallinnas. – Kirjastus Ühisus ”Maa”. – 180 lk. // Tallinna Teataja, 1914, nr. 81, 12/IV, lk. 1, v. 1-5.

72. Helsingis Kansas Näüttämö etendati 12. veebruaril Ella Vuolijoki ”Talulapsed esimest korda : [Sõnum] // Töö Hääl, 1914, 6.veebr., nr. 16, lk. 2.

73. Rumor-Ast, Karl. Hella Vuolijoki ”Udutagused”. – Tallinn: Kirjastus Ühisus ”Maa” (J. ja A. Paalmanni tr.). – 180 lk.: [Arvustus] // Tartu Päevaleht, 1914, nr. 98, 18/IV, lk. 1, v. 1-4.

74. Rumor-Ast, Karl. Hella Vuolijoki ”Udutagused”. – Tallinn: Kirjastuse Ühisus ”Maa” (J ja A. Paalmanni tr.). – 180 lk. // Olevik, 1914, nr.45, 19/IV, lk.1, v. 1-4.

75. Tammsaare, Anton Hansen. Hella Vuolijoki ”Udutagused”: [Kirjutis] // Päevaleht, 1914, nr. 124, 5/VI, lk.6, v. 3-5.

76. Hella Vuolijoki! : [Sõnum] // Post., 1927, 16/IV, 104, 11.

77. Suur kingitus meie rahvaluule teadusele. Pr. H. Murrik-Vuolijoki kinkis Eesti Rahvaluule Arhiivile oma laulutüüpide kopeeritud nimestiku. Dr. Loorits tõi kingituse Helsingist kaasa. Noore doktori jutul/ Poeem : [Sõnum] // Postimees, 1927, 2/IX, 237, 4.

78. Hella Vuolijoki kõrgeaustuslik kingitus Eesti Rahvaluule Arhiivile II köidet rahvalaulu tüüpide regist. Rmt. Pr. Vuolijoki asub uuesti Eesti Rahvaluule uurimisele. // Vaba Maa, 1927, 3/XI, 258, 8.6

79. Reiman, Ilmar. Hella Vuolijoki ”Udutagused”. – Tartu: Noor Eesti Kirjastus, 1927. – II tr. [Kirjanduslik ülevaade] // Eesti Kirjandus, 1927, nr.3 lk. 171-172.

80. Eesti naiskirjanik-rahvusvaheline ärisuurus. Hella Murrik-Vuolijoe karjäär. // Vaba Maa, 1930, 2/XII, nr. 282, lk. 3.

81. Pr. H. Murrik-Vuolijoe visiit Tallinna. // Vaba Maa, !930, 9/XII, nr. 288, lk. 7.

82. Pr. Vuolijoki Eesti ja Vene vahetalitajaks metsakontsessiooni realiseerimisel. // Vaba Maa, 1931, 8/V, nr. 107, lk.3.

83. Kivisaar, J., Tartu vallakooliõpetajate (Hollmanni) seminar 1873-1887, Tartu 1932, lk.11 ja 30.

84. ”Koidula” 13 autorit: [Lühiart.] // Kunst ja Kirjandus, 1931, lk. 32, lk. 128.

85. ”Koidula” autorit austati: [Sõnum] // Postimees, 1932, 29/X, nr. 254, lk.3.

86. Kirjanduslik kohus ”Koidula” puhul: [Sõnum] // Postimees, 1932, 17.XII, nr. 296, lk. 7.

87. Kohus ”Koidula” üle. // Postimees, 1932, 09/XII, nr. 289, lk. 2.

88. Koidula lahutusprotsess: [Sõnum] : [Annotatsioon: 18.dets. toimub ”Vanemuises” kirjanduslik kohtuprotsess H. Wuolijoe ”Koidula” teemal] // Postimees, 1932, 15/XII, nr. 294, lk. 7.

89. Hubel, Ed. = Metsanurk Mait. ”Koidulast”, Kolmandast teest jt. : [Artikkel] // Kunst ja Kirjandus, 1932, nr. 42, lk. 166-167.

90. Hella Wuolijoki eluajaks sunnitööle: [Nõukogude partisani varjamise pärast] // Rahva Hääl, 1944, 27. jaanuar.

91. Annist, A. Hella Vuolijoe noorpõlv ja eestikeelne toodang. // Looming, 1960, nr.5, lk.769- 789.

92. Kiisler, Alviine. Mälestusi Lupelt.- (Käsikiri, 2.VIII 1960, Valga KLM-s). Linda Kiisler (end. Juhanson) teated 16. VIII 1965.

93. Arder, Leena. Hella Wuolijoe ja tema vanemate kohta. – (Käsikiri, 2. VIII 1960, Valga

KLM-s).

94. Kuningas, Oskar. Hella Vuolijoe noorusmälestusi Valgast. // Valga Kommunist, 1961, nr. 88.

95. Aaremäe, H. 75 aastat Hella Vuolijoe sünnist. // Sirp ja Vasar, 1961, 21. juuli.

96. Sepamaa, Henrik. Kus sündis Hella Wuolijoki? : [Ala asula, Valga rajoon] // Keel ja Kirjandus, 1963, nr. 10, lk. 625-626.

97. Veri, Karl. Hella Vuolijoe. // Töörahva Elu, 1963, nr. 22.

98. Vallner, A. Üks Murrikute pere külaskäik Sarapuu tallu 1914. aasta jaaniõhtul: [Kirjanik Hella Wuolijoki perekonnast] // Kommunist, 1964, 20. okt.

99. Riisalu, J. Hella Wuolijokist ja ta vanemaist. // Keel ja Kirjandus, 1964, nr. 10, lk. 622- 623.

100. Viiding, Linda. Salme Dutti noorusradadelt: [Eestist pärineva Suurbritannia KP liikme, H. Wuolijoe õe surma puhul. H. Wuolijoe malestusteraamatu “ “Koulutyttöna Tartossa” ja “Yliopistovuodet Helsingissä” põhjal] // Sirp ja Vasar, 1964, 11. sept.

101. Tõrvandi, Marie. Killukesi Hella Wuolijoest ja tema põlvnemisest. – (Käsikiri, 1965, ajakirja ”Keel ja Kirjandus” arhiivis).

102. Veel kord Hella Wuolijokist ja tema vanemaist: [Õiendus J. Riisalu artiklile ajakirjas “Keel ja Kirjandus” M. Tõrvandi kirja põhjal] // Keel ja Kirjandus, 1965, nr. 8, lk. 496.

103. Parve, Ralf. Jälle kord eesti kirjanduse esitlemisest. // Keel ja Kirjandus, 1965, nr.12, lk.755.

104. Kruus, O. Apokriivalisi lugusid kirjandusloost: [Kirjanduslik kohus H. Murrik-Vuolijoe näidendist “Koidula” 1939. a.] // Kultuur ja Elu, 1966, nr.5, lk.51.

105. Kruus, O. Apokriivalisi lugusid kirjandusloost: [Kirjanduslikust kohtust H. Murrik-Vuolijoe näidendi “Koidula” põhjal Tallinnas ja Tartus 1933.a. Episood lapsepõlvest H. Murrik-Vuolijoe mälestusteraamatust] // Kultuur ja Elu, 1966, nr.5, lk.51. [Algus 1965, nr. 12].

106. Tangsoo, L. Hella Wuolijoki: [Kirjaniku 80. sünniastapäevaks] // Kommunist, 1966, 21. juuli.

107. Gustav Suits Ella Murrikule 1. VI 1903. // Keel ja Kirjandus 1966, nr.2, lk. 114.

108. Kruus, Oskar. Täpsustusi Hella Wuolijoe puhul. // Keel ja Kirjandus, 1967, nr. 12, lk. 725-727.

109. Kruus, Oskar. Apokriivalisi lugusid kirjandusloost : [G. E. Luiga ja K. A. Hermanni vastuoludest H. Vuolijoe näidendi “Juuraku Hulda” prototüübist] // Kultuur ja Elu, 1967, nr.11, lk.52-53.

110. G. Suits Villem Reimanile 15. VIII 1902. – Paar sammukest eesti kirjanduse uurimise teed V, Tallinn 1967, lk.212.

111. Kruus, Oskar. Õiendus : [H. Wuolijoki sünnidaatumi kohta] // Keel ja Kirjandus, 1968, nr. 4, lk. 256.

112. Lättemäe, Eha. Oma sammude varjust. – Tallinn: Eesti Raamat, 1968. – Lk. 96.

113. Hella Wuolijoki ja Aino Kallas. // Rmt.:Eesti kirjanduse ajalugu. III kd. – Tallinn, 1969. – Lk. 62, 455- 472.

114. Kruus, Oskar. Hella Vuolijoe ja Bertolt Brechti koostööst : [”Härra Puntila” sünd ja võidukäik] // Keel ja Kirjandus, 1969, nr.2, lk.65-77.

115. Kruus, Oskar. “Udutaguste” sünd. // Nõukogude Naine, 1969, nr. 2, lk.21-22.

116. Kruus, Oskar. Hella Vuolijoe kirjanduspärandist. // Rahva Hääl, 1969, 2.veebruar.

117. Wuolijoki, Hella // Rmt.: Kruus, Oskar. Naine hanesulega. – Tallinn, Eesti Raamat, 1971. – Lk. 9, 13-14, 21, 23-26, 28-29, 128-166, 329. – Foto.

118. Kruus, Oskar. Täpsustusi Hella Wuolijoki kohta. // Edasi, 1971, 15.august.

119. Toomi, Alla. Hella Wuolijoki värvirikas elu. // Edasi, 1971, 25, juuli.

120. “Udutaguste sünd” : [Hella Vuolijoe tagasitulek kirjanduses. Juhan Liivi metamorfoos Eino Leinoks] // Rmt. : Kruus, O. Naine hanesulega. – Tallinn, 1971. – Lk. 128- 161.

121. Kruus, Oskar. Hella Vuolijoe viimase romaani vastuvõtust Soomes : [“Töömehe perekond”] // Keel ja Kirjandus, 1971, nr.10, lk. 640.

122. Viiding, Linda. Hella Vuolijoe romaanist “Töömehe perekond”. // Looming, 1971, nr.1, lk. 155-156.

123. Vuolijoki, Hella. // Rmt.: Põldmäe, Rudolf. Kirjamehi mitmes mõõdus. – Tallinn: Eesti Raamat, 1973. – Lk. 323.

124. Kirepe, L. Liina Reimani kohtumisi Hella Wuolijoega.- Teatrimärkmik 1970/71, Tallinn 1973, lk. 277.

125. Roos, Eduard. Gustav Suits ja “Eesti Külvja” : [H. Murriku osavõtust rühmitusest “Eesti Külvaja”] // Keel ja Kirjandus, 1974, nr.7, lk. 395-403 ; nr.8, lk. 459.458, foto.

126. Wuolijoki, Hella. // Rmt.: Eesti Kirjanduse Bibliograafiline Leksikon. – Tallinn, 1975. – Lk. 456- 458, fotod.

127. Kruus, Oskar. Erandlik tee luulesse. // Rmt.: Kirjanduskriitiku pilguga. – Tallinn: Eesti Raamat, 1975. – Lk. 414.

128. Rebane, H. Autoriisiksuse vastupeegeldusi : [H. Vuolijoe 90. sünniaastapäevaks] // Looming, 1976, nr. 8, lk. 1398- 1400.

129. Wuolijoki, Hella. // ENE, 8. kd. – Tallinn: Valgus, 1976. – Lk. 482, foto.

130. Rummo, Paul. Hella Wuolijoki, arukordne isiksus: [Elust ja loomingust 90. sünnipäeva puhul] // Sirp ja Vasar, 1976, 23. juuli.; lk.5.

131. Vallner, Aleks. Uut Hella Wuolijoest: [Kirjaniku revolutsioonilistest sidemetest] // Kommunist, 1977, 14. juuli.

132. Viiding Linda. Pilk Hella Vuolijoe arhiivi. // Keel ja Kirjandus, 1977, nr. 5, lk. 317-319.

133. Promet, Lilli. Ununenud kunstniku lugu: [Pete Karakuse Kuratooriumist 1906.a. suurkursuselt Tallinnas, millel ka H. Murrik] // Noorte Hääl, 1980. 5. jaan.

134. Mirov, R. Hella Vuolijoe “Sõja laul”. ”Sõja laulu” sõnastusmotiivide päritolu ja erinevused rahvapärasest ”Venna sõjaloost” : [Eesti-soome kirjaniku (1886-1954) regivärsiline poeem] // ENSV TA Toim. Ühiskonnateadused., 1981, 30. kd., nr. 3., lk. 327-335 ; nr. 4, lk. 374-386. - Bibl. joonealustes märkustes.

135. Wuolijoki, Hella. // Rmt.: Nirk, Endel. Eesti kirjandus. – Tallinn: Perioodika, 1983. – Lk. 116, 118, 183, 336.

136. Lounela, Pekka. Puntila peremees Suur Heikkiläs : [Saksa kirjaniku B. Brechti ja soome kirjaniku Hella Vuolijoe koostööst komöödia “Härra Puntila ja tema sulane Matti” algvariandi loomisel] // Edasi, 1982, 12-13, 16-17 märts., lk. 6.

137. Kruus, Oskar. Apokriiva lood: Eesti akadeemilise kirjandusloo juures : [Kilde, vesteid, episoode. Kogunud ja ümber jutustanud Oskar Kruus]. – Tallinn, 1983. – 192 lk., ill.

138. Kruus, Oskar. Hella Vuolijoe “Põleva Maa” saatusest: [Eesti-soome kirjaniku (1886-1954) näidendist] // Keel ja Kirjandus, 1983, nr. 12, lk. 670-675. – Bibl. joonealustes märkustes.

139. Hella Wuolijoki. // Rmt.: Eesti kirjanduse ajalugu. IV kd., II osa. – Tallinn: Eesti Raamat, 1984. – Lk. 8, 52, 98, 99, 105.

140. Kaalep, Ain. [Hella Wuolijoe Niskamäe – näidenditest] / Rmt.: Wuolijoki, H. Näidendid. – Tallinn, 1984. – 335 lk. // Edasi, 1984, 30.juuni, lk. 5.

141. Kruus, O. Elektra… müüt ja Hella Vuolijoe “Justiina”. // Keel ja Kirjandus, 1985, nr. 7, lk. 405- 412.

142. Viiding, Linda. H. Wuolijoki 100. // Teater. Muusika. Kino., 1986, nr.7, lk. 77-79.

143. Viiding, Linda. Hella Wuolijoki. // Nõukogude Naine, 1986, nr. 9, lk. 18-19.

144. Kruus, Oskar. Tähelend Taageperast maailmakirjandusse. // Kommunist, 1986,

19. juuli.

145. Kruus, Oskar. Kirjanik, kes mõisteti eluks ajaks vangi. // Aja Pulss, 1986, nr. 13, lk. 14-15.

146. Kaalep, Ain. Stud. phil. H. M., ”Postimehe kirjasaatja”. // Edasi, 1986, 26. juuli, lk. 4-5.

147. Eilart, Jaan. Marlebäcis ja Marleoja: [Kodukohast Soomes] // Sirp ja Vasar, 1986, 27.dets., lk. 12.

148. Oittinen, H. Hella Wuolijoe Tähtpäevaüritused Soomes. // Looming, 1986, nr. 9, lk. 1289-1290.

149. Kruus, Oskar. Hella Wuolijoe juubelikonverents Jyväskyläs: [Soome: juuni] // Keel ja Kirjandus, 1986, nr. 10, lk. 639-640. – Bibl. joonealustes märkustes.

150. Kruus Oskar. Hella Wuolijoe käekäik pärast surma: [kirjaniku loomingu levikust] // Sirp ja Vasar, 1986, 25. juuli, lk. 5.

151. Kruus, Oskar. Hella Wuolijoe kirjandusliku tegevuse algus. // Keel ja Kirjandus, 1986, nr. 7, lk. 394-402. – Bibl. joonealustes märkustes.

152. Kotiranta, E. Hella Wuolijoe näidendite murtud tiivaga linnud: [Eesti-soome kirjanik : 1886-1954] // Looming, 1986, nr. 6, lk. 850-853. – Bibl. joonealuses märkuses.

153. Kaalep, Ain. Sõna viidi, teine toodi: [Sõja laul : H. Wuolijoe kompositsioon eesti rahvaluulest : Helsingi, 1984] // Keel ja Kirjandus, 1986, nr. 7, lk. 438-439.

154. Kuningas, Oskar. Mulgimaa ainestik Hella Wuolijoe loomingus. // Tee Kommunismile, 1986, 2. aug.

155. Hella Wuolijoki: kirjandusnimestik / koostanud Ü. Luiv.- 1986.- Valga Keskraamatukogu.

156. Valge, Jüri. Hella Wuolijoe päev Helsingi Ülikoolis: [Nov., 1986] // Keel ja Kirjandus, 1987, nr. 2, lk. 127-128.

157. Kruus, Oskar. Hella Wuolijoe sugupuu. // Kultuur ja Elu 1987, nr. 3, lk.31-35.

158. Kokamägi, Hiie. Hella Wulijoe emapoolsest sugupuust. // Kultuur ja Elu 1987, nr.3, lk.36-37.

159. Kokamägi, Hilja. Hella Wuolijoe emapoolsest sugupuust: [Komment. O. Kruus] // Eesti Ekspress, 1987, nr.3, lk. 30-37.

160. Kruus, Oskar. Hella Wuolijoe meenutused laval. // Sirp ja Vasar, 1987, 29.mai, lk. 7.

161. H. Wuolijoki Jaan Tõnissonile 20. I 1925. // Looming, 1990, nr.5, lk. 670.

162. Hella Wuolijoki. // Rmt.: Eesti kirjanduse ajalugu. V kd., II osa. – Tallinn: Eesti Raamat, 1991. – Lk. 37, 110, 343, 344.

163. Maasikmäe, Sirje. Koolitüdrukuna Eesti südames : [H. Wuolijoki. ”Koolitüdrukuna Tartus 1901-1904”. – Tallinn, 1995] // Õhtuleht, 1995, 28. juuli, lk. 21.

164. Hella Wuolijoe kirjad vanglast / tlk. Leelo Tamm. // Kultuurimaa. – (1998/Mar/4).- Lk. 15/ [Järg: 11. märts 1998].

165. Pôder, Rein. Tundmatu Wuolijoki. // Sônumileht. – (1997/Mar/5) - Lk. 14 / [Erkki Sakari Tuomioja ettekanne Tallinnas Soome Instituudis].

166. Kruus, Oskar. Hella Wuolijoe tagasitulek kirjandusse: [Eesti-soome kirjanik: 1886-1954] // Keel ja Kirjandus, 1997, nr.3, lk. 56-59. – Kokkuvõte ingl. keeles lk. 63.

167. Tuomioja, Erkki. Hella Wuolijoki kaasajooksiku ja rahusobitajana : [Ettekanne Soome Instituudis: Tallinn: veebr.] / [ Soome keelest tlk. Piret Saluri] // Looming, 1997, nr. 7, lk. 949-956.

168. Kruus, Oskar. Hella Wuolijoe tagasitulek kirjandusse. // Keel ja Kirjandus. – (1997/Aug), nr. 8 - Lk. 531-542 / [Hella Wuolijoe looming 1930. a-tel].

169. Kruus, Oskar. Abielu raekojas – ilma sõrmuste ja pulmadeta: Hella Maria Murrik + Sulo Ilmiö Wuolijoki : [kirjanik Hella Wuolijoki : 1886-1954] // Kultuur ja Elu, 1998, nr.2, lk. 53-58. – Kokkuvõte ingl. keeles lk. 64.

170. Kruus, Oskar. Hella Wuolijoki salongis ja kongis. // Kultuurimaa. – (1998/Feb/4) – Lk. 6 / [Rets. rmt. : Tuomioja, Vappu. Sulo, Hella ja Vappuli : muistelmia vuosilta 1911-1945. Porvoo; Helsinki; Juva : W. Söderströmi kirjastus, 1997].

171. Tuomioja, Vappu. Brecht ja Wuolijoki. // Kultuurimaa. – (1998/Feb/11) – Lk. 4/ [ Katkend V. Tuomioja teosest 'Sulo, Hella ja Vappuli : mälestusi aastatest 1911-1945 / tlk. Elle Anupôld. Porvoo, 1997.Bertolt Brechti 100. sünniaastapäeva puhul (Brechti viibimisest Soomes)].

172. Kruus, Oskar. Hella Wuolijoki - kôige kuulsam eestlanna. // Maaleht. – (1998/Jun/11) / [Järjejutt. Lõpp: 16. juuli].

173. Wuolijoki, Hella. // EE, 10. kd. – Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998.- Lk. 505-506, foto.

174. Kruus, Oskar. Helsingis avati teatrihooaeg eestlanna näidendiga. // Sônumileht. – (1998/Sep/28) – Lk. 15 / [Hella Wuolijoe 'Niskamäe Heta' Soome Rahvusteatris].

175. Kruus, Oskar. Eesti-soome ühiskirjanike propageerimisest Helsingis. // Sirp. – (1998/Sep/25) – Lk. 4 / [Loengusari Aino Kallasest ja Hella Wuolijoest, korraldajaks Tuglase Selts].

176. Pilv, Aare. Eesti Kirjanduse Seltsi kirjanduspäev. // Keel ja Kirjandus. – (1998/Sep), nr. 9.- Lk. 653-654 / [Ettekanded: Oskar Kruus, Hella Wuolijoki – maailma kuulsaim eestlanna].

177. Laarmann, Märt. Tehkem kometit. // Mina kõnelen kunstist. // Märt Laarmann.- Tartu, (1998). – Lk. 239- 242.

178. Kruus, Oskar. Eesti kirjanduse rekordite rida. // Eesti Ekspress. – (1999/Jul/29). – Lk. B12-13.

179. Rebane, Hilve. Kolm põlve kultuurilugu memuaarides. // Keel ja Kirjandus. – (1999/Jan), nr. 1. – Lk. 59-61 / [Rets. rmt.: Tuomioja, Vappu. Sulo, Hella ja Vappuli : muistelmia vuosilta 1911-1945. Porvoo ; Helsinki ; Juva : WSOY, 1997.Hella Wuolijoe tütre mälestused].

180. Rebane, Hilve. Kolm põlve kultuurilugu memuaarides. // Keel ja Kirjandus, 1999, nr. 1, lk. 59-61.

181. Kruus, Oskar. Aino Kallas näitekirjanikuna. // Sirp. – (1999/Apr/30).- Lk. 14 / [Rets. rmt. : Wuolijoki, Hella. Juuraku Hulda ja teised / koost. Külli Laugaste. Tartu, 1999].

182. Rebane, Hilve. Juuraku Hulda ja teised. // Sirp. – (1999/Apr/30).- Lk. 14 / [Rets. rmt. : Wuolijoki, Hella. Juuraku Hulda ja teised / koost. Külli Laugaste. Tartu, 1999].

183. Vaher, Vaapo. Kolm eestlast: Mikelsaar, Hvostov ja Wuolijoki. // Maaleht. – (1999/May/13).- Lk. 31 / [Sisu: Mõtteline Eesti; Hella Wuolijoki. Juuraku Hulda ja teised].

184. Kruus, Oskar. Kapitalist, kes võitles kapitalismi vastu / üles kirjut. Annika Koppel. // Postimees. – (1999/May/20).- Lk. 14 / [Oskar Kruusil valmis monograafia Hella Wuolijoe kohta].

185. Veidemann, Rein. Kuulsa eestlanna lugu. // Eesti Päevaleht. – (1999/May/21). – Lk. 15 / [Oskar Kruus esitles 20. mail Soome Instituudis oma monograafiat Hella Wuolijoest]

186. Kruus, Oskar. Eesti kirjanduse rekordite rida.// Eesti Ekspress. – (1999/juuli/29). – Lk. 312- 313.

187. Unt, Mati. Suur kruusitäis Wuolijoed. // Eesti Ekspress. – (1999/Jul/29). – Lk. B13 / [Rets. rmt.: Kruus, Oskar. Hella Wuolijoki. Tallinn : Virgela, 1999].

188. Kruus, Oskar.

Hella Wuolijoki : [eesti-soome kirjanik] / Oskar Kruus. – Tallinn : Virgela, 1999. – 302 lk., 16. l. ill., portr. – Bibliograafia lk. 265-283. – Sisaldab registrit.

ISBN 9985-862-79-1 (köites)

189. Remsu, Olev. Midagi suurt ja ilusat.// Rets. rmt.: Kruus, Oskar. Hella Wuolijoki: [monograafia]. – Tallinn:Virgela, 1999 // Looming, 1999, nr. 8, lk. 1264-1265.

190. Hinrikus, Rutt. Lugu kuulsast eestlannast. // Eesti Päevaleht. – (1999/Sep/27). – Lk. 11 / [Rets. rmt.: Kruus, Oskar. Hella Wuolijoki. Tallinn : Virgela, 1999].

191. Pekka, L. Hella Wuolijoe biograafia kirjutati Eestis / soome k. tlk. Heldur Niit. // Keel ja Kirjandus. – (1999/Dec), nr. 12. – Lk. 884-885 / [Rets. rmt.: Kruus, Oskar. Hella Wuolijoki. Tallinn : Virgela, 1999].

192. Millenniumi Eestlased Kalevipojast Kenderini. // Eesti Ekspress. – (1999/Dec/30) – Lk. A24-A25 / [Sisust : Hella Wuolijoki, … jt.].

193. Ponomarjova, Galina. Pildikesi vene gümnaasiumist. Summary: A glimpse to a Russian Upper Secondary School. – Kokkuv. ingl. keeles, lk. 64 // Haridus, 2000, nr. 1, lk. 61-63.

194. Kruus, Oskar. Hella Wuolijoki - naisõiguslaste prohvet. // Videvik. – (2000/Mar/17) – Lk. 4.

195. Puhvel, Heino. Kes siis Hella Wuolijoki ikkagi oli? // Akadeemia, 2000, nr. 5, lk. 1103-1109.

196. Tuomioja, Vappu.

Sulo, Hella ja Vappuli: mälestusi aastatelt 1911-1945 / Vappu Tuomioja; [tlk. Maire Jürima]. – [Tallinn] : Sinisukk, 2000. – 338, [1] lk.

197. Wuolijoki, Hella. // Rmt.: Eesti kirjanike leksikon. – Tallinn : Eesti Raanat, 2000. – Lk. 684-686, foto.

198. Wuolijoki, Hella. Juhan Liiv / tlk. Linda Viiding. // Juhan Liiv mälestustes / koost. Aarne Vinkel. – Tartu : Ilmamaa. – (2000) – Lk. 271-27.

199. Schasmin, Endla. Mis seob Berthold Brechti Valgamaaga? : [Mälestusteraamatu ”Sulo, Hella ja Vappuli” tutvustus] // Valgamaalane, 2001, 21. juuli, lk. 5.

200. Rebane, Hilve. Huvitav, sisukas, edasiviiv. // Keel ja Kirjandus. – (2001/Aug), nr.8.-Lk. 591-592.

201. Mirov, Ruth. Järelsõna raamatule: Hella Wuolijoki. "Sõja laul". // Mirov, Ruth. Sõnast sõnasse : valik artikleid ja retsensioone. Tallinn ; Tartu : Eesti Keele Sihtasutus. – (2002). – Lk. 17-42. - Sisaldab bibliogr. Lisa lk. 37-42.

202. Balbat, Maris. Kõige kuulsam eesti naine : [Hella Wuolijoest] // Maaleht, 2003, 13. veebruar, lk. 20.

203. Puskar, Jüri. Wuolijoki varjatud külg : [Vastukiri Maalehes ilmunud artiklile "Kõige kuulsam eesti naine"] // Maaleht, 2003, 13. märts, lk. 22.

204. Kruus, Oskar. Häiriv hämamine : Jüri Puskaril pole õigus. // Maaleht. – (2003/Apr/3) – Lk. 23 : sharzh (H. Wuolijoki) / [Vastuseks Jüri Puskari kirjutisele "Wuolijoe varjatud külg", Maaleht, 13. märts].

205. Kään, Heino. Hella Vuolijole mälestussammas Valka : [Tallinnas esitleti Hella Wuolijoki mälestusteraamatut "Minust sai ärinaine, ehk, Valge vares"] // Valgamaalane, 2004, 17. aprill, lk. 2.

206. Rebane, Hilve. Hella Wuolijoe "Udutaguste"-diloogiast ja kirjaniku kohast eesti kirjanduses. // Rebane, Hilve. Uhke põhjamaine : esseid ja uurimusi Põhjamaade kirjandusest . – Tallinn : Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. – (2003) – Lk. 256-295 / Rets. rmt.: Wuolijoe, Hella. Udutagused. (Esitrükk: Tallinn: Maa, 1914) ja Wuolijoki, H. Udutaguste Leeni Tartus. (Tln.: Vaba Maa, 1933).

207. Rebane, Hilve. Naiselik Hella Wuolijoki ja tema mehelik kriitik. // Rebane, Hilve. Uhke põhjamaine : esseid ja uurimusi Põhjamaade kirjandusest . – Tallinn : Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. – (2003) – Lk. 296-311 / Rets. rmt.: Kruus, Oskar. Hella Wuolijoki. Tallinn : Virgela, 1999.

208. Wuolijoki, Hella. [Udutagused : katkend romaanist : autograaf] // Käsi kirjutab : valik autograafe Eesti Kultuuriloolisest Arhiivist / koost. Piret Noorhani. – Tartu : Eesti Kirjandusmuuseum. – (2003) – Lk. 72-73 : foto/ [Rutt Hinrikuse kommentaar "Hella Wuolijoki. Udutagused", lk. 73].

209. Pino, Jüri. Kuidas saada punaseks kapitalistiks. // SL Õhtuleht. – (2004/Mar/27) – Lk. 21 /Rets. rmt.: Wuolijoki, Hella. Minust sai ärinaine / [soome keelest tõlkinud Endel Mallene, Meelik Mallene]. – Tallinn : Eesti Raamat, 2004.

210. Wuolijoki mälestusõhtu Soome Instituudis. // Eesti Päevaleht. – (2004/Apr/13) – Lk. 14 [Tallinnas Soome Instituudis esitletakse täna mälestusteraamatut: Wuolijoki, Hella. Minust sai ärinaine ehk Valge vares 1908-1918 / [soome keelest tõlkinud Endel Mallene, Meelik Mallene]. Tallinn : Eesti Raamat, 2004 / [Kirjanikust räägib ka tema tütrepoeg Erkki Tuomioja. Vt. ka Looming, 2004, nr. 5, lk. 791].

211. Ilustrumm, Kai. Hella Wuolijoki - Eesti kuulsaim naiskirjanik. // Linnaleht : Tallinn. –(2004/Apr/21) – Lk. 12 : foto/ (Eesti keelde tõlgiti Hella Wuolijoe mälestusteraamat "Minust sai ärinaine ehk Valge vares").

212. Hellerma, Kärt. Tants kuldvasika ümber. // Maaleht. – (2004/Jul/29) – Lk. 17 // Rets. rmt.: Wuolijoki, Hella. Minust sai ärinaine, ehk, Valge vares / [tõlkinud Endel Mallene ja Meelik Mallene]. – Tallinn : Eesti Raamat, 2004.

213. [8. märtsil 2006 kõneles Kulle Raig Soome Instituudis Tallinnas Lydia Koidulast, Aino Kallasest, Hella Wuolijoest ja teistest Soome silla mõtte naisalgatajatest]. // Looming. nr. 4. – Lk. 619.

214. Erkki Tuomioja raamatu esitlus. // Eesti Päevaleht : Arkaadia. – (2006/Jun/16) – Lk. 20 : foto (E. Tuomioja) // Tuomioja, Erkki. Õrnroosa : Hella Wuolijoe ja Salme Dutti elu revolutsiooni teenistuses / inglise keelest tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn : Varrak, 2006. Esitlus 9. juunil Tallinna keskraaamatukogus Rets. rmt.

215. Veidemann, Rein. Eesti võluva naisdeemoni lugu. // Postimees. – (2006/Jun/16) – Lk. 20 : foto (H. Wuolijoki) // Rets. rmt.: Tuomioja, Erkki. Õrnroosa : Hella Wuolijoe ja Salme Dutti elu revolutsiooni teenistuses / inglise keelest tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn : Varrak, 2006.

216. [9. juunil 2006 esitleti Tallinna Keskraamatukogus Erkki Tuomioja raamatut "Õrnroosa. Hella Wuolijoe ja Salme Dutti elu revolutsiooni teenistuses"] // Looming. – (2006/Jul), nr. 7 – Lk. 1109.

217. Helme meenutab kuulsat kirjanikku. // Sakala. – (2006/Jul/21) – Lk. 4 / Helme vallas tähistatakse kirjanik Hella Wuolijoki 120. sünniaastapäeva.

218. Jaska, Vello. Helme vald pidas Hella Wuolijoe sünniaastapäeva. // Valgamaalane. – (2006/Jul/25). – Lk. 6 / 21. juulil toimus Ala rahvamajas Hella Wuolijoe 120. sünniaastapäevale pühendatud konverents.

219. Tamm, Tarmo. Koduvald austab Hella Wuolijoe mälestust. // Sakala. – (2006/Jul/26) – Lk. 4 : foto (H.Wuolijoki) / 21. juulil toimus Ala Põhikoolis Hella Wuolijoe 120. sünniaastapäevale pühendatud seminar.

220. Eklund, Hilkka. Hella Wuolijoe jälgedel. // Sirp. – (2006/Aug/4) – Lk. 12-13 : fotod / Ka Hella Wuolijoe 120. sünniaastapäeva tähistamisest ja Erkki Tuomioja raamatu "Õrnroosa" esitlustest Tallinnas ja Valgas.

221. Kruus, Oskar. Kivi Soome-Eesti silda. // Sirp. – (2006/Aug/4). – Lk. 12 / Rets. rmt.: Tuomioja, Erkki. Õrnroosa : Hella Wuolijoe ja Salme Dutti elu revolutsiooni teenistuses / inglise keelest tlk. Riina Jesmin. Tallinn : Varrak, 2006.

222. Lennukas naine Hella Wuolijoki / ajakirjast Kotiliesi tõlkinud Viivi Variksaar. // Kodukolle. –(2006/Aug), nr. 8.- Lk. 72-74 : fotod.

223. Koskinen, Pauli. Õrnroosa lugu vanaemast. // Virumaa Teataja. – (2006/Dec/06) – Lk. 10 : foto (E. Tuomioja) / Raamatututvustus: Tuomioja, Erkki. Õrnroosa : Hella Wuolijoe ja Salme Dutti elu revolutsiooni teenistuses / tõlk. Riina Jesmin. Tallinn : Varrak, 2006.

224. Olesk, Sirje. Poliitikast, kommunismist ja õdedest Murrikutest. // Keel ja Kirjandus. – (2006/Dec), nr. 12 – Lk. 996-999. – Sisaldab bibliograafiat / Rets. rmt.: Tuomioja, Erkki. Õrnroosa. Hella Wuolijoe ja Salme Dutti elu revolutsiooni teenistuses / tlk. Riina Jesmin. Tallinn : Varrak, 2006.

225. Jaska, Vello. Hella. // Mulkide Almanahh. 16 / koost. ja toim. Ene Nobel. – Tartu : MTÜ Mulkide Selts. – (2006) – Lk. 24-26 : fotod/ Hella Wuolijoki 120. sünniaastapäeva tähistamiseks Helme vallavalitsuse korraldatud konverentsist.

226. Aader, Lembit. Helmes on sündinud hulk eriilmelisi kirjanikke. // Sakala. – (2007/Jan/13) – Lk. 8 : fotod (H. Laipaik, E. Hiir, H. Visnapuu, P. Beier).

227. Õrnroosad eestlannad ja üksildane karupoeg. // Eesti Päevaleht : Arkaadia : [Kirjanduslisa]. – (2007/Feb/17), nr. 1 – Lk. 3 / Erkki Tuomioja raamat "Õrnroosa : Hella Wuolijoe ja Salme Dutti elu revolutsiooni teenistuses" pälvis Tieto-Finlandia auhinna (aasta parim teadusraamat).

228. Tuomioja, Erkki. Soome välisminister Erkki Tuomioja räägib oma vanaemast Hella Wuolijoest / interv. Riho Laurisaar ; komment. Rein Veidemann. // Eesti Päevaleht. – (2007/Mar/31) – Lk. 14-15 : foto (E. Tuomioja) / Erkki Tuomiojalt ilmus 2006. a. raamat "Õrnroosa : Hella Wuolijoe ja Salme Dutti elu revolutsiooni teenistuses".

229. Kesküla, Kalev//Liivrand, Harry//Nestor, Siim. Lönnrotist Lilleni. // Eesti Ekspress. – (2007/Nov/29) – Lk. B10 : fotod / Eesti jaoks oluliste soomlaste nimekirijas on Elias Lönnrot, Tove Jansson, Pentti Saarikoski, Aino Kallas, Eino Leino, Hella Wuolijoki, Eva Lille jt.

230. Lehtinen, Lasse. Kahe eesti naise lood / ajakirjast Kanava tõlkinud Erkki Bahovski. // Postimees: ak.arvamuskultuur. – (2008/Jan/12) – Lk. 13 : foto (I. Paju)/ Tuomioja, Erkki. Õrnroosa : Hella Wuolijoe ja Salme Dutti elu revolutsiooni teenistuses / inglise keelest tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn : Varrak, 2006 ; Paju, Imbi. Tõrjutud mälestused. Tallinn: Eest i Entsüklopeediakirjastus, 20071.

3. LAVASTATUD NÄIDENDID

3.1. Härra Puntila ja tema sulane Matti

Lavastus Draamateatris, 01.05.1958

Lavastus Rakvere teatris, 19.04.1978

Lavastus Vanemuises, 27.12.1981

231. Suur Heikkila peremees ja tema sulane ehk Härra Puntila [näidendi lavastus Rakvere teatris] Uuslavastusi : [H. Wuolijoe-B. Brechti ”Suur Heikkilä peremees ja tema sulane ehk Härra Puntila” ] // Sirp ja Vasar, 1978, 12. mai, lk.7.

232. “Vanemuises” esietendus 27.detsember, 1981. [“Härra Puntila ja tema sulane Matti”] // Sirp ja Vasar, 1982, 15. jaanuar.

233. “Härra Puntila ja tema sulane Matti”. // Rmt.: Teatrimärkmik, 1981. - Tallinn, 1984. - Lk. 42- 45.

234. Uibo, Kalju. Omanäoline, tänapäevaline : [B. Brechti-H. Vuolijoe näidend “Härra Puntila ja tema sulane Matti” teatris “Vanemuine”] // Tee Kommunismile, 1982, 11. märts.

235. Tonts, Ülo. Evald Hermaküla Puntila-mäng : [B. Brechti-H. Vuolijoe näidend “Härra Puntila ja tema sulane Matti” teatris “Vanemuine”] // Sirp ja Vasar 1982, 30. apr, lk.10.

236. Veistäjä, Olavi. “Vanemuise” “Puntila” sõidab Soome : B. Brechti-H. Vuolijoe näidend “Härra Puntila ja tema sulane Matti” lavastamisest teatris “Vanemuine”. Ajal. “Aamulehti”(Tampere). Lüh./ soome k. tlk. E. Kampus. // Edasi, 1982, 15. mai, lk. 5.

237. Loo Endel. “Vanemuise” Puntila-mäng Soomes : [B. Brechti-H. Vuolijoe näidend “Härra Puntila ja tema sulane Matti”. Teatri “Vanemuine” külalisetendusest Tamperes] // Teater. Muusika. Kino, 1982, nr. 8, lk. 40.

238. Astel, Anne. B. Brechti “Härra Puntila” lavastusest “Vanemuises” : [B. Brechti-H. Vuolijoe näidend “Härra Puntila ja tema sulane Matti”] // Teater. Muusika. Kino, 1982, nr. 8, lk.38-39.

3.2. Juuraku Hulda

Lavastus Estonias, 25.03.1938

Lavastus Endlas, 08.05.1938

Lavastus Ugalas, 27.08.1938

Lavastus Narva teatris, 11.09.1938

Lavastus Sädes, 04.12.1938

Lavastus Rakvere teatris, 16.06.1945

Lavastus Pärnu Draamateatris, 17.11.1956

Lavastus Pinna-nim. teatris, 1970

239. H. Vuolijoe Juuraku Hulda lavastus.[Lavastusest] // Päevaleht, 1938, 24. märts.

240. Micro. Majateenija romantika Estonias : Meeta Luts Juuraku Huldana. // Rahvaleht, 1938, 24. märts.

241. O. -. Juuraku Hulda Estonias [Meeta Luts tähistab 10-a. lavategevust] // Uus Eesti, 1938, 24. märts.

242. A. Ar. Juuraku Hulda.[Lavastusest] // Maa Hääl, 1938, 25. märts.

243. Ar.A. Juuraku Hulda esietendus. // Rahvaleht, 1938, 26. märts.

244. Mettus, W. Õilis toatüdruk [Juuraku Hulda etendusest Estonias 25.03.1938] // Päevaleht, 1938, 26. märts.

245. Soonberg, Leo. Juuraku Hulda Estonias. // Uus Eesti, 1938, 26. märts.

246. K.-P, R. Juuraku Hulda Estonias. // Postimees, 1938, 28. märts.

247. Ehrmann, K. Juuraku Hulda Endlas. // Uus Eesti, 1938, 10. mai, lk. 6.

248. Endlas lõppes hooaeg : Juuraku Hulda suur menu Pärnus. // Postimees, 1938, 10. mai.

249. H. Vuolijoe Juuraku Hulda Pärnu Endlas. // Pärnu Päevaleht, 1938, 10. mai.

250. “Juuraku Hulda” “Ugalas”. // Oma Maa, 1938, 26. juuli.

251. “Juuraku Hulda” pidulukuks avaetenduseks : 15.septembril 1938 aastal avab Narva teater pidulikult hooaja “Juuraku Hulda” lavastusega [Etendusest] // Põhja-Kodu, 1938, 7. august.

252. Narva teater avab hooaja. Pidulukuks esietenduseks 11.sept. “Juuraku Hulda” [Teatribüroo teade juures] // Põhja-Kodu, 1938, 1. september.

253. Kes on Juuraku Hulda? : “Kandle” hooaja avamise eel. [Lavastusest] // Elu, 1938, 5. september.

254. “Juuraku Hulda” : Teater [8. augustil 1938 a. “Juuraku Hulda” “Kandle” hooaja avaetendus] // Elu, 1938, 7. september.

255. El. El. “Juuraku Hulda” [Hella Vuolijoe komöödia Wõru “Kandles” hooaja avaetendusena 08.09.1938] // Elu, 1938, 8. september.

256. “Juuraku Hulda” : Avaetendus Narva teatris 11.09. s.a. // Põhja-Kodu, 1938, 11. september.

257. El. El. Hooaja avaetendus “Kandles” [“Juuraku Hulda” etendusest] // Elu, 1938, 12. september.

258. L.T.- mo. “Juuraku Hulda” : Narva teater : [Hella Vuolijoe näidend 3 vaatuses 7 pildis esietendusel Narva teatris] // Põhja-Kodu, 1938, 12. september.

259. E. P. “Juuraku Hulda” avaetenduseks Võrus. // Postimees, 1938, 12. september.

260. Narva teater avas hooaja “Juuraku Huldaga”. // Põhja-Kodu, 1938, 13. september.

261. Narva teater avas hooaja “Juuraku Huldaga”. // Päevaleht, 1938, 13. september.

262. “Juuraku Hulda” Narva teatris. // Rahva Hääl, 1938, 14. september.

263. E. P. “Juuraku Hulda” : Hella Vuolijoe Kom. 3.v. 7.p. Narva teatris. // Postimees,1938, 14. september.

264. Kõpp, V. “Juuraku Hulda” [Hella Vuolijoe 7-pildiline komöödia “Ugalas”, kolmapäeval, 21.sept. , Lavastaja Ed. Tinn] // Oma Maa, 1938, 21. september.

265. A.S. “Juuraku Hulda”. // Sakala, 1938, 23. september.

266. V. K. “Juuraku Hulda”. // Uus Elu, 1938, 23. september.

267. Wõru teater “Kannel” : “Juuraku Hulda”. // Elu, 1938, 23. september.

268. Kolmapäeval “Juuraku Hulda” esietendus “Ugalas [Teatribüroo teade; etendusest] // Oma Maa, 1938, 25. september.

269. -p. “Juuraku Hulda “Ugalas”. // Oma Maa, 1938, 25. september.

270. “Juuraku Hulda” Narva teatris. // Rahva Hääl, 1938, 26. september.

271. Kaks etendust. [Hella Vuolijoe “Juuraku Hulda” Narva teatri külakäiguetendusel] // Põhja-Kodu, 1938, 30. oktoober.

272. U. V. [Valev Uibopuu]. “Juuraku Hulda” Valgas : Esietendus “Säde” teatris 4. dets. 1938 [Etendusest] // Rahavaleht, 1938, 7. november.

273. J. R. “Juuraku Hulda” “Sädes”. // Lõuna-Eesti, nr. 140, lk. 3.

274. “Juuraku Hulda” Linnamäele : Teater. // Põhja-Kodu, 1938, 11. november.

275. L. M-s. “Juuraku Hulda” Valga Sädemes [ Juuraku Hulda nimiosas T. Trees.] // Postimees, 1938, 7. detsember.

276. El. El. Möödunud poolaasta “Kandle” teatris [Paremateks “Kilk Kolden” ja “Juuraku Hulda” etendused] // Elu, 1938, 23. detsember.

277. Juuraku Hulda Endla esitusel. [Lavastusest] // Uus Eesti, 1938 [Kuupäev ja kuu teadmata].

278. “Ugala” teateri 1938/39 hooaeg. [ Juuraku Hulda lavastusest] // Sakala Trükikoda.- Viljandi, 1938.

279. [Pilt etendusest lk.7 ; H. Vuolijoe “Juuraku Hulda” esitati 8 korda, publiku arv 1933, kassa 488.70 rbl., lk. 20]. [Etendusest] // “Säde” teatri VII hooaja repertuaarileht 1939/40.

280. [Juuraku Hulda etendusest] // “Säde” teatri 1939/40 aasta hooajabrošüür.

281. Rakvere teatris on oodata esietendusele H. Vuolijoe näidendit “Juuraku Hulda” [Etendusest; Teade] // Viru Sõna, 1945, 2. juuni.

282. Oja, Martin. Rakverelased : “Juuraku Huldaga” Kiviõlis.[Etendusest] // Viru Sõna, 1945, 8. juuni.

283. V. H. “Juuraku Hulda” Kohtla-Järvel. [Etendusest] // Viru Sõna, 1945, 11. oktoober.

284. Rakvere teater avab hooaja : Etendusega “Juuraku Hulda”. // Viru Sõna, 1945, 1. november.

285. Pedak, V. Kolmas uuslavastus käesoleval hooajal : ”Juuraku Hulda” Pärnu teatris. // Pärnu Kommunist, 1956, 17. november.

286. Kaks huvitavat lavastust [”Juuraku Hulda”] // Pärnu Kommunist, 1956, 27. november.

287. Saar, I. “Juuraku Hulda” Jõelähtmes : [I. Saar: Teatrikülastaja arvustus] // Harju Elu, 1958, 12. jaanuar.

288. Oks, F. 100 etendus Rajooniteatris [“Juuraku Hulda” 100 etendus Pärnus L. Koidula nimelises Draamateatris] // Rahva Hääl, 1958, 12. jaanuar.

289. Tamm, J. Pärnu teatri vabaõhuetendus : “Juuraku Hulda”. // Tee Kommunismile, 1958, 21. august.

290. Anderson, L. Ideed ja karakterid: H. Vuolijoe näidend “Juuraku Hulda” Pinna-nim. rahvateatris. // Rahva Hääl, 1970, 31. mai.

3.3. Justiina

Lavastus Töölisteatris, 27.08.1938

Lavastus Ugalas, 01.01.1939

Lavastus Endlas, 14.01.1939

Lavastus Sädes, 03.12.1939

Lavastus Pärnu Draamateatris, 24.03.1960

Lavastus Kohtla-Järve Vene Draamateatris, 09,10.1960

291. Soonberg, Leo. “Justiina” Töölisteatris. // Uus Eesti, 1938, 29. august, lk.4. [Vellerand, L. Lisl Lindau. Lk. 55-56, 105, 108. Lavastaja : A. Särev].

292. K. Alb. “Justiina” – moodne muinasjutt Töölisteatris. // Teater ja Muusika, 1938, 29. august, lk. 3.

293. A. Ar “Justiina” [Töölisteatri avaetendus 27.aug. 1938] // Rahvaleht, 1938, 29. august. [Vellerand, L. Lisl Lindau. Lk. 55-56, 105, 108. Lavastaja : A. Särev].

294. K.-P, R. “Justiina” Tallinna Töölisteatris. // Päevaleht, 1938, 30. august.

295. Kangro-Pool, R. “Justiina” Töölisteatris. // Uudisleht, 1938, 31. august. [Vellerand, L. Lisl Lindau. Lk. 55-56, 105, 108. Lavastaja : A. Särev].

296. Ugala õpib Justiinat : Teatrijuht Tinn pühitseb oma 15-aastase lavastusega juubelit Niskamäe leiva või Tseesariga. // Sakala, 1938, 24. november.

297. Justiina Ugalas. // Sakala, 1938, 29. detsember.

298. Ugala algab uut aastat esietendusega : Justiina – näidend , mis ründab suletud perekonnaelu. // Sakala, 1938, 30. detsember.

299. Püha Sahhariina imetegu [Hella Vuolijoe “Justiina” Töölisteatris 27.08.1938] // [ETMM, f 7478, 773:1/39; Töölisteater, art. 7].

300. Kurmiste, Oskar. “Justiinast”. // Töölisteater / Kavad 1938/39. [Lvastusest].

301. Justiina. [Lavastusest] // Sakala, 1939, 2. jaanuar.

302. Justiina : Hella Vuolijoe 6 pildiline näidend Ugalas esietendusel 1. jaanuaril. [Lavastaja Ed. Tinn] // Sakala, 1939, 3. jaanuar.

303. Ugala tuleb Justiinaga.[Lavastusest ] // Postimees, 1939, 4. jaanuar.

304. Justiina Ugalas. // Sakala, 1939, 4. jaanuar.

305. Justiina : Ugala teatri külalisetendus. // Postimees, 1939, 22. jaanuar.

306. Ugala külalisetendus Vanemuises. // Postimees, 1939, 23. jaanuar.

307. “Säde” teater lavastab opereti [Määrati kindlaks teatrirepertuaar kuni hooaja lõpuni; “Justiina” lavastusest ] // Lõuna-Eesti, 1939, 24. november.

308. “Justiina” Valga “Sädes”. // Päevaleht, 1939, 5. detsember.

309. L.M-s. “Justiina” Valga teatris : “Säde” teatri etendus [Nimiosas: K. Palmre] // Postimees, 1939, 5. detsember.

310. Valga teatri poolaasta [Säde näidendiga Justiina Tõrvas] // Uus Eesti, 1940, 21. jaanuar.

311. Valga teatri poolaasta [Hooajal Justiina viimane etendus Säde] // Postimees, 1940, 22. jaanuar.

312. Töörohke poolaasta “Sädemes” [Menukaim näidend hooajal Vuolijoe “Justiina”] // Päevaleht, 1940, 23. jaanuar.

3.4. Koidula

Lavastus Estonias, 21.10.1932

Lavastus Vanemuises, 29.10.1932

313. Koidula 13 autorit. [Lavastusest] // Päevaleht, 1932, 26. september.

314. Reedel Koidula esietendus Estonias [Etendusest] // Vaba Maa, 1932, 21. oktoober.

315. Koidula Estonias. [Etendusest] // Päevaleht, 1932, 21. oktoober.

316. Kurmiste, Oskar. Müüt Koidulast [Auhinnatud näidend A. Lauteri lavastusel] // Rahva Sõna, 1932, 23. oktoober.

317. Linde, Bernhard. Koidula esietendus Estonias. // Kaja, 1932, 23. oktoober.

318. K.-P, R Koidula Estonia teatris. [Retsensioon] // Päevaleht, 1932, 23. oktoober.

319. Ur. U. Koidula Estonias. // Vaba Maa, 1932, 23. oktoober.

320. Koidula – Hella Vuolijoe töö [Saladus selgub kesknädalal] // Vaba Maa, 1932, 24. oktoober.

321. T. I. H. [=Tõnisson, Ilmar Hans] ; [retsen. : “Koidula” näidend naisest, kes tahtis olla nagu muudki naised. Haridusliidu võistlusel auhinnatud näidendi esietendus “Estonia” teatris Tallinnas] ; [annot. : 21.okt. toimus “Estonias” A. Lauteri lavastatud ja Eesti Haridusliidu näidendite võistlusel auhinna saanud näidendi “Koidula” esietendus. Peaosades E. Villmer ja Sergius Lipp] // Postimees, 1932, 25. oktoober.

322. "Koidula". Haridusliidu näidendite-võistlusel kõrgema auhinna osaks saanud näidend "Koidula" tuleb "Vanemuises" esietendusele neljap., 27. oktoobril. Kõigi eelduste järele otsustades kujuneb see meie teatrielus suursündmuseks : [Teatribüroo : Sõnum rubriigis : teater ja muusika] // Postimees, 1932, 25. oktoober.

323. Türk, Eduard, temast. E. Türk on "Vanemuises" neljapäeval esietendusele tuleva võistlusnäidendi "Koidula" lavastajaks. See esietendus tõotab meie teatrielus kujuneda suursündmuseks : [Rubriik : teater ja muusika] // Postimees, 1932, 25. oktoober.

324. G. Aug. [=Gailit, August]; Wuolijoki, Hella, temast. ”Koidula” Vanemuises : [Retsentsioon] [Annot. : Haridusliidu näidenditevõistlusel auhinna võitnud tundmatu autori näidend: osas L. Reimann] // Postimees, 1932, 26. oktoober, lk. 4.

325. Hubel, Ed(uard); Wuolijoki, Hella, temast. “Vanemuises“ homme „Koidula“ etendus : [Annot. : väljavõte Ed. Hubeli „Loomingus“ ilmunud arvustusest „Koidula“ kohta] // Postimees, 1932, 26. oktoober.

326. R. K.-P. Koidula arvustus. [Etendusest] // Päevaleht, 1932, 26. oktoober.

327. Wuolijoki, Hella. Hella Vuolijoe "Koidula" "Vanemuises" : [autor saabub isiklikult, mistõttu esietendus lükati laupäevale. Neljapäeval peaproov koolidele : sõnum] : [Fotol: pr. M. Türk ja L. Reimann Koidula osas ning hr. Türk Michelsonina. Biograafilisi andmeid H. Wuolijoe kohta] // Postimees, 1932. 27. oktoober.

328. Koidula asjus vastuseks R. K.-P.-le. // Vaba Maa, 1932, 27. oktoober.

329. Koidula draama : ajalooline ja psühholoogiline tõde. // Vaba Maa, 1932, 28. oktoober.

330. Koidula sai esiauhinna – 1000 krooni : [Autor Vuollijoki Soomest viibis esietendusel] // Rahva Sõna, 1932, 28. oktoober.

331. R. K.-P. Uus näidend Koidula. [Lavastusest] // Päevaleht, 1932, 28. oktoober.

332. Wuolijoki, Hella. Auavaldused „Koidula“autorile : [„Estonias“ kuulutati pidulikult lahendus Hella Wuolijoe autorisaladusele : sõnum] : [Annot : 26.okt. toimus „Koidula“ kolmas etendus „Estonias“. Vastavalt auhinna tingimustele tuli avamisele ümbrik autori nimega. Rahaline auhind näidendile – 1000 kr. Esimene auhind jäi välja andmata. "Koidula" esietendus Tartu "Vanemuises" on 29.okt. Sellest võtab osa ka näidendi autor Hella Wuolijoki] // Postimees, 1932, 28. oktoober.

333. Koidula autor Ella Vuolijoki : [Märkmeid auväärsest autorist], [Lavastusest] // Vaba Maa, 1932, 29. oktoober.

334. "Koidula" on mänguvalmis. Hella Wuolijoe laineid löönud näidend "Vanemuise" peaproovil. Laupäeval esietendus ühes autoriga : [Retsensioon] ; [Annot.: Ülevaade näidendi "Koidula" peaproovist] // Postimees, 1932, 29. oktoober.

335. Kolm Koidulat : [Pr. H. Wuolijoki-Murrik oma uuest teosest], [Lavastusest] // Vaba Maa, 1932, 29. oktoober.

336. Femina Rustica Koidula – auõhtu naisseltsis.[Lavastusest] // Päevaleht, 1932, 31. oktoober.

337. J.R. [=Janno, Richard]. [Rets : "Koidula". Hella Wuolijoe näidend 3 v. eelmänguga. Esietendusel "Vanemuises". Lavastaja: E. Türk. Muusikajuht: J. Simm. Dekoraator: V. Haas] ; [annot. : Näidendi arvustus. Lavastuse arvustus. Osalised: A. Sunne, J. Suvorova, M. Türk, A. Konsa] // Postimees, 1932, 1. november.

338. Koidula Estonias ja Vanemuises. [Etendustest] // Päevaleht, 1932, 1 november.

339. Visnapuu, H. Koidula “Vanemuise” lavastuses. [Hella Wuolijoe näidend, 3 vaatust, eelmänguga]; [Retsentsioon] // Vaba Maa, 1932, 1. november, nr. 257, lk.2.

340. Lätlased löövad Koidulale sekka. [Etendusest] // Päevaleht, 1932, 2. november.

341. K.-P, R. Dr. E. Michelson ja Koidula. [Etendusest] // Vaba Maa, 1932, 4. november.

342. J.R. [=Janno, Richard]; Türk, Maria, temast; Koidula, Lydia, temast. Pr. M. Türk Koidulana. [Pr. M. Türk Koidulana. [Rets.] ; [Annot. : 6.nov. esines "Vanemuise" H. Wuolijoe "Koidulas" Koidulana pr. M. Türk] // Postimees, 1932, 8. november.

343. Kurmiste, Oskar. Kirjavahetuse kirjavahetus.[Lavastusest] // Rahva Sõna, 1932, 10. november.

344. Kurmiste, Oskar. Veel kord Koidulast, arwustusest ja auhindamisest.[Lavastusest] // Rahva Sõna, 1932, 11. november.

345. Lg. Freiberg-Kurmiste põkab aukohtu eest. // Päevaleht, 1932, 12. november.

346. Koidula. [Etendusest] // Päevaleht, 1932, 16. november.

347. Kurmiste, Oskar. Veel kord sündsuse tundest ja ajakirjaniku eetikast. // Päevaleht, 1932, 15. november.

348. Naisest, kes ei tahtnud naine olla : [Psühholoogilisi arutlusi Vuolijoe Koidula puhul. Dr. Kurschenberg- hingearst, psühhoterapeut] // [Ajaleht ebaselge, väljavõte TMM, T10:2/83], 1932, 26. november.

349. Koidula tütred ja pojad : [Lydia Koidula tütarde kurb saatus ja Eesti seltskonna kohustus] // Postimees, 1932, 30. november.

350. Vaigla, A. Aidake inimesi! [Etendusest] // Postimees, 1932, 2. detsember.

351. Wuolijoki, Hella. Kohus "Koidula" üle. Tallinnas kavatsetakse lähemal ajal pidada kirjanduslikku kohut H. Wuolijoe "Koidula" üle. ... Ka proua Wuolijoki ise on lubanud seks ajaks tulla Tallinna oma "Koidula" eest välja astuma. Samasugust kohutpidamist kavatsevad tallinlased Tartuski korraldada, nimelt "Vanemuises" pühapäeval, 18.detsembril. ... Kuna Tallinnas dr. Kirschenberg Koidula kohta aru andis, teeb seda Tartus vist dr. Hion; peale selle esineksid veel proua ja preili Olesk, M. J. Eisen, F. Karlson, E. Ein jt. : [Rubriik : Teater ja muusika] // Postimees, 1932, 7. detsember.

352. Wuolijoki, Hella. Kohus "Koidula" üle. Tallinnas kavatsetakse lähemal ajal pidada kirjanduslikku kohut H. Wuolijoe "Koidula" üle. ... Ka proua Wuolijoki ise on lubanud seks ajaks tulla Tallinna oma "Koidula" eest välja astuma. Samasugust kohtupidamist kavatsevad tallinlased Tartuski korraldada, nimelt "Vanemuises" pühapäeval, 18.detsembril. ... Kuna Tallinnas dr. Kirschenberg Koidula kohta aru andis, teeb seda Tartus vist dr. Hion; peale selle esineksid veel proua ja preili Olesk, M. J. Eisen, F. Karlson, E. Ein jt. // Postimees, 1932, 9. detsember.

353. Koidula abielu lahutati : [Kirjaneitsi käis oma mehe närvidele] // Vaba Maa, 1932, 19. detsember.

354. Laarman, W. Tehke kometit! // Päevaleht, 1932, 19. detsember.

355. Jõgi, Aime. ”Koidula”: [H.Wuolijoe näidendi lavastus Ugalas] // Sakala, 1989, 11. veebruar.

356. Studios. Kaks näidendit millised kandideerivad auhinnale. [Kahe “Estonia” repertuaaris oleva näidendi “Koidula” ja ..... lavastustest retsensioonid] // Rahvanäitelava, 1932, lk. 6-7, 89-90.

357. Jõgi, Aime. Viljandlased mängivad ”Koidulat” : [H. Wuolijoe näidendi lavastusest] // Noorte Hääl, 1989, 14. aprill.

358. Jõgi, Aime. ”Lubage, ma kannan teie riidepuud!” [H. Wuolijoki näidend ”Koidula” stuudioteatris ” Maarja”] // Sakala, 1989, 30. sept .

3.5. Mis nüüd, Niskamäe?

Lavastus Pinna-nim. Rahvateatris, 1981

359. Kull, H. Veidi Niskamäe-näidenditest : [H. Wuolijoe näidendid ”Niskamäe noorperenaine”, ”Niskamäe naised”, ”Niskamäe Heta”, ”Mis nüüd, Niskamäe?”, ”Niskamäe leib”] // Punalipp, 1979, 26. mai.

360. Kruus, Oskar. Mis sai Niskamäest? : [H: Vuolijoe näidend “Mis nüüd Niskamäe?” Pinna- nim. Rahvateatris] // Õhtuleht, 1981, 1.veebruar.

3.6. Niskamäe Heta

Lavastus Ugalas, 14.03.1978

361. Teatrikuul tuli “Ugalas” lavale Hella Vuolijoe “Niskamäe Heta”. // Tee Kommunismile, 1978, 25. märts.

362. Kruus, Oskar. Kuidas edasi, “Ugala”? [H. Vuolijoe näidend “Niskamäe Heta”] // Sirp ja Vasar, 1978, 12. mai, lk.7.

363. Kull, H. Veidi Niskamäe-näidenditest : [H. Wuolijoe näidendid ”Niskamäe noorperenaine”, ”Niskamäe naised”, ”Niskamäe Heta”, ”Mis nüüd, Niskamäe?”, ”Niskamäe leib”] // Punalipp, 1979, 26. mai.

364. Kuusk, Piret. “Ugala” toob Hella Vuolijoe “Niskamäe Heta” : [Etendus Põlva Kultuurimajas 03.09.1979] // Koit, 1979, 1. september.

3.7. Niskamäe kired (Niskamäe näidendite tsükli järgi)

(“Niskamäe Heta” + “Niskamäe naised” + “Niskamäe noorperenaine”)

Lavastus Ugalas, 16.11. 2002

365. Tammearu, Peeter. Niskamäe saaga tuleb Ugala lavale : [Seoses H. Wuolijoe kolme näidendi põhjal esietenduva lavastusega "Niskamäe kired" teatris Ugala. Esietendus 16. nov] / interv. Helle Leppik. // Sakala, 2002, 9. november, lk. 5.

366. Jõgi, Aime. Kunagised niskamäelased 20 aastat hiljem : [Niskamäe kired] : [Annot.: Seoses H. Wuolijoe kolme näidendi põhjal esietenduva lavastusega "Niskamäe kired" teatris Ugala. Esietendus 16. nov] // Maaleht, 2002, 14. november, lk. 20.

367. Jõgi, Aime. Niskamäelased kohtuvad veerand sajandit hiljem : [Annot.: H. Wuolijoe "Niskamäe kired" Ugalas, esietendus 16. nov. Võrdlus "Niskamäe noorperenaisega" 1975. aastal] // Sakala, 2002, 14. november, lk. 9.

368. Tammearu, Peeter, Klaats, Erika. Niskamäe kired löövad laval lõkkele : [Niskamäe kired] : [Annot.: Seoses H. Wuolijoe kolme näidendi põhjal esietenduva lavastusega "Niskamäe kired" teatris Ugala. Esietendus 16. nov ] // Maaleht, 2002, 14. november, lk. 20.

369. Tammearu, Peeter. Teod : [Niskamäe kired] : [Annot.: Seoses H. Wuolijoe kolme näidendi põhjal esietenduva lavastusega "Niskamäe kired" teatris Ugala] // Sirp, 2002, 15. november, lk. 15.

370. Vaidolin, Tarvo. Mulgimaa teatris lahvatavad “Niskamäe kired”. // Postimees, 2002, 16. november, lk. 13.

371. Siimer, Enn. Laval oleksid kui Mulgimaa vägevad naised : [H. Wuolijoe "Niskamäe kired" Ugalas. Esietendus 16. nov] // Sakala, 2002, 7. detsember, lk. 5.

372. Balbat, Maris. Kõige kuulsam eesti naine : [Annot.: Soome-eesti kirjaniku ja poliitiku H. Wuolijoe elust ja loomingust. Ka P. Tammearu Niskamäe-ainelisest lavastusest " Niskamäe kired" Ugalas] // Maaleht, 2003, 13. veebruar, lk. 20-21.

373. Saarepuu, Karin. Niskamäe jõujooned ulatuvad tänapäeva : [H. Wuolijoe "Niskamäe kired" Ugalas. Esietendus 16. nov.] // Sakala, 2003, 13. veebruar, lk. 5.

374. Maiste, Valle-Sten. Let's talk about love. Kontseptsioonist kiredraamades originaali [Niskamäe kired // Rõõmu kaalud // Nüüd ja igavesti] : [annot.: P. Tammearu "Niskamäe kired" H. Wuolijoe järgi Ugala teatris ja T. Palu lavastused "Rõõmu kaalud" F. Tuglase ainetel ning A. Ibseni "Nüüd ja igavesti" Endlas] // Teater. Muusika. Kino. – 2003, nr. 3 (Mär.). – Lk. 13-19., Resümee: Let's Talk About Love, Lk. 127.

375. Rebane, Hilve. Hella Wuolijoe Niskamäe-saaga Eesti laval ja kriitikas. // Uhke põhjamaine : esseid ja uurimusi Põhjamaade kirjandusest. – Tallinn. – 2003, nr. 17. – Lk. 226-255.

376. Purje, Pille-Riin. Maski sisse peidetud kevad : hetkemõtteid "Ugala" teatrist : hetkemõtteid Ugala teatri näitlejatest ja lavastustest “Niskamäe kired", "Thijl Ulenspiegel", "Orkester", "See pärnapuulehtla", "Lõika maha ja lase jalga", "Terrorism", "Vend Aljosha", "Aarete saar", "Kaevame vanaema üles", "Neli aastaaega"] // Teater. Muusika. Kino. – 2005, nr. 6. – Lk. 19-28.

377. Laupäeval pidas Viljandi teater oma 80 aasta juubelit : [Niskamäe kired, etendusest] // Postimees, 2006, 1. jaanuar.

378. Särev, Tiina. "Niskamäe kired" on viimast korda laval originaali Niskamäe kired : [Annot.: H. Wuolijoe "Niskamäe kired" Ugalas. Esietendus 16. nov. 2002] // Sakala, 2006, 27. jaanuar, lk. 1.

379. Siimer, Enn. Niskamäe 30 aastat hiljem originaali [Niskamäe kired] : [Annot.:H. Wuolijoe "Niskamäe kired" Ugalas. Esietendus 16. nov] // Sirp, 2003, 28. märts, lk. 14.

380. Jõgi, Aime. “Niskamäe kirgede” etendusi tuleb veel. // Sakala, 2005, 16. aprill, lk. 4.

381. Pensa, Milvi. Päevakeskuse rahva vaatas “Ugalas” Niskamäe lugu: [“Niskamäe Kired” etendusest] // Nõo Vallaleht, 2006, mai, nr. 5, Lk. 6.

3.8. Niskamäe leib

Lavastus Estonias, 02.04.1939

Lavastus Vanemuises, 06.04.1939

Lavastus Ugalas, 20.04.1939

Lavastus Kannel`is, 13.05.1939

Lavastus Endlas, 21.05.1939

382. Niskamäe leib Endlas. // Päevaleht, 1939, 23. märts.

383. Niskamäe leivale tuleb järg. // Päevaleht, 1939, 1. aprill.

384. Vuolijoelt veel kaks uut Niskamäe näidendit [Vestlus autoriga “Niskamäe leiva”peaproovil] // Uus Eesti, 1939, 1. aprill.

385. Niskamäelased jälle “Estonias” : endised tegelased, aga muutunud aeg : [Jutuajamine H. Vuolijoega, kes viibis Niskamäe leiva esietendusel] // Päevaleht, 1939, 1. aprill.

386. Niskamäe leib Estonias. // Päevaleht, 1939, 3. aprill.

387. Niskamäe leib Estonias. // Uudiste leht, 1939, 3. aprill

388. Niskamäe leiva esietendus. // Päevaleht, 1939, 3. aprill.

389. Soonberg, Leo. Niskamäe leib Estonias. // Uus Eesti, 1939, 3. aprill.

390. Kangro-Pool, Rasmus. Niskamäe leib Estonias. // Postimees, 1939, 5. aprill.

391. Saretok, Valve. Hella Vuolijoe “eesti keele muuseum” : [“Niskamäe leiva” autor räägib enesest ja teistest. “On see küll üks imeasi”, ütleb pr. Vuolijoki moodsa eesti keele kohta], [Lavastusest] // Rahvaleht, 1939, 5. aprill.

392. Neljapäeval “Niskamäe leiva” esietendus “Vanemuises”. // Postimees, 1939, 5. aprill.

393. Niskamäe leib [Teine etendus 05.04.1939)] // Päevaleht, 1939, 6. aprill.

394. Niskamäe leib. [Etendusest] // Rahvaleht, 1939, 6. aprill.

395. Täna “Niskamäe leiva” esietendus [“Vanemuises”] // Postimees, 1939, 6. aprill.

396. M. J. “Niskamäe leib” [“Vanemuises”] // Postimees, 1939, 8. aprill.

397. “Ugalas” näeb jälle niskamäelasi : [Ettevalmistusel Vuolijoe “Niskamäe leib”] // Oma Maa, 1939, 15. aprill.

398. Niskamäe leib” lavale : [“Kandles” ettevalmistused käimas] // Elu, 1939, 17. aprill.

399. “Ugala” läheb ringreisisle “Niskamäe leivaga” : [Teatribüroo etendusest] // Oma Maa, 1939, 18. aprill.

400. “Ugala” läheb pikemale ringreisisle : [“Niskame Leib”: teatribüroo etendusest] // Sakala, 1939, 19. aprill.

401. “Ugala” menu Järvamaal : [Seekord ringreis oli senitoimunuist õnnelikem. Keskmine kassa 200 krooni] // Järva Teataja, 1939, 28. aprill.

402. “Ugala” ringreis tuleb kodumaale : [“Niskamäe leib” lavastub Viljandis veel sel hooajal] // Sakala, 1939, 28. aprill.

403. “Ugala” ringreis tuleb kodumaale : [“Niskamäe leib” lavastatakse veel sel hooajal] // Oma Maa, 1939, 29. aprill.

404. “Niskamäe leib” esietendusena : [13.05.1939 “Kandles” “Niskamäe leib”] // Elu, 1939, 10. mai.

405. “Niskamäe leib” : Hella Vuolijoe näidend “Ugalas” 10.mail. [Lavastaja V. Tinn] // Oma Maa, 1939, 11. mai.

406. A. S. “Niskamäe leib” : [Hella Vuolijoe “Niskamäe naiste” järje esietendus “Ugalas”] // Sakala, 1939, 12. mai.

407. R. Ed. Viljandlaste “Niskamäe leib” Pärnumaa lavale. // Pärnu Päevaleht, 1939, 12. mai.

408. A.S. “Niskamäe leib” “Ugalas”. // Päevaleht, 1939, 13. mai.

409. -p.- “Niskamäe leib” “Ugalas”. // Postimees, 1939, 13. mai.

410. “Ugala”, arvud maal ja linnas : [Menukamaks lavastuseks “Niskamäe leib”] // Oma Maa, 1939, 8. juuni.

411. El. El. “Niskamäe leib”. // Elu, 1939, 15. mai.

412. V. K. “Niskamäe leib” “Ugalas”. // Uus Eesti, 1939, 18. mai.

413. Maailma ideoloogia : [H. Wuolijoe näidend “Niskamäe leib” etendus Endlas 21.05.1939] // Pärnu Päevaleht, 1939, 23. mai.

414. “Niskamäe leib” Petseri toetamiseks : [Teater , etendusest] // Elu, 1939, 7. juuni.

415. Hiir, Erni. “Niskamäe leib” “Vanemuise” laval. // Uus Eesti, 1939, 26. september.

416. M. J. Veelkord “Niskamäe leivast”. // Postimees, 1939, 26. september.

417. “Niskamäe leib” : [Teater, etendusest] // Elu, 1939, 4. oktoober.

418. “Niskamäe leib” pühapäeval : [Teater, etendusest] // Elu, 1939, 6. oktoober.

419. “Ugala” Teater : [“Niskamäe leib”] // Sakala, 1939, 27. oktoober.

420. “Ugala” ringreisid Järvamaale : [“Niskamäe leib”] // Järva Teataja, nr. 45.

421. Kull, H. Veidi Niskamäe-näidenditest : [H. Wuolijoe näidendid ”Niskamäe noorperenaine”, ”Niskamäe naised”, ”Niskamäe Hete”, ”Mis nüüd, Niskamäe?”, ”Niskamäe leib”] // Punalipp, 1979, 26. mai.

3.9. Niskamäe naised

Lavastus Kandles, 13.02. 1936

Lavastus Vanemuises, 08.10.1936

Lavastus Estonias, 15.11.1936

Lavastus Endlas, 16.12.1936

Lavastus Narva teatris, 16.01.1937

Lavastus Sädes, 07.02.1937

Lavastus Ugalas, 10.02.1937

Lavastus Kuressaare teatris, 23.03.1937

Lavastus Pinna-nim. rahvateatris, 1973

Lavastus Endlas, 27.01.1992

422. Hella Vuolijoe “Niskamäe naiste” sünnist.[Lavastusest] // Kunst ja Kirjandus, 1936, 8. oktoober, lk. 169.

423. Helsingi Rahvateatri direktor saabub Tallinna : hakkab lavastama “Niskamäe naisi” “Estonias”. // Uus Eesti, 1936, 14. oktoober.

424. Dir. Mag. E. Salmelainen Tallinnas lavastab “Estonias” “Niskamäe naisi”. // Päevaleht, 1936, 20. oktoober.

425. Niskamäe naised ületab Põhjalased : [Eestlane lõi menukaima näidendi Soomes] // Vaba Maa, 1936, 20. oktoober.

426. Soome kavastaja E. Salmilainen Tallinnas [Salminen toob Estonias lavale H. Wuolijoe “Niskamäe naised”] // Uus Eesti, 1936, 20. oktoober.

427. Lumiste, Oskar. “Niskamäe naised”. // Rahva Sõna, 1936, 30. oktoober.

428. “Niskamäe naiste” autor Tallinnas : [H. Wuolijoki jutustab oma tööst – E. Salmilainen

usub A. Lauterisse nagu jumalasse] // Uus Eesti, 1936, 10. november.

429. Armastus ja traditsioonid vastamisi : [Homme “Estonias” “Niskamäe naiste” esietendus E. Salmilainen eesti näitlejatest ja uuest tükist] // Uudisteleht, 1936, 14. november.

430. “Niskamäe naised” homme esietendusel. [Lavastusest] // Päevaleht, 1936, 14. november.

431. “Niskamäe naised” lavaküps. // Vaba Maa, 1936, 14. november.

432. “Niskamäe naised” löövad laineid : erakordne huvi esietenduse vastu // Rahvaleht, 1936, 14. november.

433. Soonberg, Leo. “Niskamäe naised” “Estonias” : [Rubriik: Teater Muusika] // Uus Eesti, 1936, 16. november.

434. “Niskamäe naised” : menukas esietendus “Estonias”. // Vaba Maa, 1936, 16. november.

435. K.-P, R. “Niskamäe naised” “Estonias”. // Postimees, 1936, 18. november.

436. Meie Liine ja meie Ritva......ja meie mõlema Hella. [Etendusest “Estonias”] // Estonika, 1936, 19. november.

437. K.-P, R. “Niskamäe naised” “Estonias”. // Uudisteleht, 1936, 19. november.

438. Kurmiste, Oskar “Niskamäe naised” : Hella Vuolijoe näidendi esietendus “Estonias”. // Rahva Sõna, 1936, 20. november.

439. Soomlanna Niskamäe naisist ja muust. // Kunst ja Kirjandus, 1936, 22. november, lk.180.

440. Sabaga sõnad : Niskamäe eesriie. // Vaba Maa, 1936, 28. november.

441. Helsingi Rahvateatri ja “Estonia” vastastikused külaskäigud. // Uus Eesti, 1936, 29. november.

442. “Niskamäe naiste” peategelased sõidavad Helsingisse jaanuaris. // Uus Eesti, 1936, 8. detsember.

443. Tammsaare, A. H. Niskamäe ja meie. // Vaba Maa, 1936, 19. detsember.

444. Aruväli, Andres. Aruvälja Andres nägi Niskamäe naisi. // Estonika, 1936, 29. november.

445. “Niskamäe naised” Endlas. // Pärnu Päevaleht, 1936, 18. detsember.

446. “Niskamäe naised” Endlas. // Uus Eesti, 1936, 18. detsember.

447. Killi. Ilona – tänapäeva naine. // Vaba Maa, 1937, 4. jaanuar.

448. Niskamäe ideed : [1905 a. kooliplika-romantika viimne mohikaanlane] // Vaba Maa, 1937, 8. jaanuar.

449. Salmi, Jaak. Aarne ja Ilona. // Uus Eesti, 1937, 11. jaanuar, lk. 7.

450. “Niskamäe naiste” edu jätkub. // Uus Eesti, 1937, 13. jaanuar.

451. Eesti näitlejate suur menu Helsingis : [Külvati otse üle lilledega, said kolm loorberipärga] // Uus Eesti, 1937, 14. jaanuar.

452. Estoonlaste hea edu Helsingis : [Kunstiline kordaminek, palju lilli, veel rohkem publikut] // Päevaleht, 1937, 14. jaanuar.

453. Estoonlaste suur menu Helsingis. // Vaba Maa, 1937, 14. jaanuar.

454. Meie Niskamäelaste temperament vallutas Helsingi : [Lilli, loorberit ja kiitust – Estoonlased meeldisid nii soomlastele kui rootslastele. Suur bankett, mida ütleb arvustus] // Päevaleht, 1937, 15. jaanuar.

455. Niskamäelased saabusid tagasi. // Uus Eesti, 1937, 15. jaanuar.

456. Ali. “Niskamäe naistest” Narva teatris. // Päevaleht, 1937, 18. jaanuar.

457. Reijonen, Tuuli. Eestlaste “Niskamäe naised” soomlaste vaatevinklist : [Uus Eestile Helsingist] // Uus Eesti, 1937, 18. jaanuar.

458. Niskamäe vanaperenaise juubel Narva teatris. // Päevaleht, 1937, 30. jaanuar.

459. Soomlased Eesti näitlejatest : Mare Leit – Eesti Elisabeth Bergner.... Täna Helsingis “Niskamäe naised”eesti näitlejatega. // Uus Eesti, 1937, 31. jaanuar.

460. Pühapäeval “Sädes “Niskamäe naiste” esietendus : julgeloomuline draama kolme naise saatusest. // Lõuna-Eesti, 1937, 7. veebruar.

461. Kolmapäeval “Niskamäe naised”. // Sakala, 1937, 8. veebruar.

462. Vabaarmastuse moraaliprotsess : [“Niskamäe naised”] // Sakala, 1937, 8. veebruar.

463. -a.- “Niskamäe naised” : [Hella Vuolijoki näidend 5 pildis “Säde” teatris pühapäeval, 7 skp.] // Lõuna-Eesti, 1937, 9. veebruar, lk. 3.

464. “Niskamäe naised” “Ugalas”. // Meie Sõna, 1937, 13. veebruar.

465. “Niskamäe naised” “Ugalas”. // Sakala. 1937, 13. veebruar.

466. Vaidlusõhtu “Ugalas” : mindi arutama “Niskamäe”probleeme... // Sakala, 1937, 13. veebruar.

467. “Niskamäe” arvustustules : teatri vaidlus referaatõhtu suure kuulajaskonnaga. // Sakala, 1937, 15. veebruar.

468. “Niskamäe naiste” menu kestab [Lavastusest] // Sakala, 1937, 15.veebruar.

469 R. W. “Niskamäe naised”. // Sakala, 1937, 19. veebruar.

470. Endla teater “Niskamäe naised” Liina Reimanniga. // Pärnu Päevaleht, 1937, 1. märts.

471. Liina Reimann ja Hilda Sooper : [“Niskamäe naised”] // Pärnu Päevaleht, 1937, 4. märts.

472. Eesti näitlejate hõõguv temperament. // Päevaleht, 1937, 6. märts.

473. G. U. “Niskamäe naised” “Ugalas”. // Päevaleht, 1937, 12. märts.

474. “Niskamäe naised” tulevad Soomest Eesti [Helsingi Kansanteater tuleval reedel Tallinnas] // Estonica, 1937, 13. mai.

475. Tõeline Aarne ja tema Iloona. // Vaba Maa, 1937, 13. aprill.

476. “Ugala” hooaeg lõpeb “Niskamäe naistega” : [Linnas täna õhtul viimane etendus, maal 5. juunil Paistus ja 6. juunil Kärstnas] // Sakala, 1937, 26. mai.

477. Soome näitlejad saabuvad. // Uus Eesti, 1937, 27. mai.

478. Mettus, W. Rõõmustav külaskäik. // Päevaleht, 1937, 29. mai.

479. Soome Niskamäelased Tallinnas. // Päevaleht, 1937, 29. mai.

480. Soonberg, Leo. Helsingi rahvateatri võõrusetendus. // Uus Eesti, 1937, 29. mai.

481. Kurmiste, Oskar. Helsingi Niskamäelased Tallinnas. // Rahva Sõna, 1937, 4. juuni.

482. Raud, M. Ilona ehk vana küüni romantika. // Uus Eesti, 1937, 4. juuli.

483. A. S. “Niskamäe naised” “Ugalas”. // Sakala, 1937, 13. juuli.

484. “Ugala” pere kogunes. [Etendusest ja näitlejatest]. // Sakala, 1937, 9. august.

485. “Ugala” näitlejatepere kokku. // Sakala, 1937, 10. august.

486. “Ugala” avab hooaja Vana-Karistes ja Puiatus : [Teatribüroo etendusest] // Sakala, 1937, 11. august.

487. Uued Niskamäe naised. // Sakala, 1937, 13. august.

488. R. W. Uusi niskamäelasi. // Oma Maa, 1937, 6. september.

489. Niskamäe juubel “Ugalas”. // Oma Maa, 1937, 7. september.

490. M. G. Väikesed esietendused “Ugalas”. // Sakala, 1937, 10. september.

491. Niskamäe naised [Etendusest] , [Niskamäe naised : 6 etendust, külastajaid 1346, kassa 517.30 : keskmine külastus 224, kassa 86.20] // “Säde” teatri 1937/38 hooaja brošüür.

492. Kruus, Oskar. “Niskamäe naised” : H. Vuolijoe näidend Pinna- nim. Rahvateatris. // Sirp ja Vasar, 1973, 23. veebruar, lk. 6.

493. Sütiste, Juhan. “Niskamäe naised” : “Vanemuises”: [1936.a.] // Rmt.: Sütiste Juhan. Iga hetk on loov : valmik J. Sütiste teatrikirjutisi. – Tallinn, 1974. - Lk. 118-121.

494. Kull, H. Veidi Niskamäe näidenditest : [H. Vuolijoe näidendid ”Niskamäe noorperenaine”, ”Niskamäe naised”, ”Niskamäe Hete”, ”Mis nüüd, Niskamäe?”, ”Niskamäe leib”] // Punalipp, 1979, 26. mai.

495. Lauter, Ants. Lavastuslikke märkmeid “Niskamäe naiste” kohta. // Rmt.: Lauter, Ants. Käidud teedelt. – Tallinn, 1979. - Lk. 103-106.

496. Kuningas, Oskar. H. Wuolijoe näidendid eesti lavadel : [Eesti-soome kirjanik : 1886-1954] // Kodumaa, 1986, 4. juuli, lk.8.

497. Aaloe, Ülev. Hella Vuolijoki “Niskamäe naised” : [Esietendus Pärnu teatris] // Pärnu Postimees, 1992, 24. jaanuar.

498. Kruus, Oskar. Näidend, mis jõudis ära oodata maja : [Niskamäe naised jälle Pärnu teatris] // Sirp, 1992, 20. märts, lk. 8.

499. Naaber, Grete. Niskamäe noorperenaisest vanaprouaks : [Niskamäe naised] // Pärnu Postimees, 1992, 24. märts.

Karnau, Andrus. Niskamäe naiste kiviheitemängud otseütlemiseta lavastuses originaali: [“Niskamäe naised”] : [annot.: Aivo Paljasmaa, "Niskamäe naised" Hella Wuolijoki samanimelise näidendi ainetel, esietendus Haapsalus 23. okt.] // Lääne Elu, 2005, 8. november, lk. 9.

3.10. Niskamäe noorperenaine

Lavastus Ugalas, 28. 05.1975

Lavastus Pärnu teatris, 12.11.1987

501. Kalmet, Toomas. “Niskamäe noorperenaine” : [“Ugala” etendus 31. mai 1975] // Tee Kommunismile, 1975, 31. mai.

502. Kalmet, Toomas. Proovide aeg : [Eesti-soome naiskirjaniku elukäigust, kirjanduslikust tegevusest ja näidendite menust teatrite lavadel] // Tee Kommunismile, 1975, 5. august.

503. Kalmet, T. ”Niskamäe norperenaine” : [Külalisetendused Tartus] // Edasi, 1975, 14. november.

504. Kalmet, T. “Niskamäe noorperenaine” : [Külalisetendus] // Pärnu Kommunist, 1975, 20. november.

505. Kalmet, Toomas. “Niskamäe noorperenaine” Tallinnas. // Õhtuleht, 1975, 24. november.

506. Kruus, Oskar. Mõtteid Niskamäe ümber : [H. Vuolijoe näidend “Niskamäe noorperenaine” teatris “Ugala” laval] // Sirp ja Vasar, 1975, 12. detsember, lk. 6.

507. Rebane, Hilve. Mõtteid “Niskamäe noorperenaise” uuslavastusest : [Teatris “Ugala”] // Edasi, 1975, 28. detsember.

508. Siimer, Enn. “Niskamäe noorperenaine” : [H. Vuolijoe näidend teatris “Ugala”] // Tee Kommunismile, 1976, 1. juuni.

509. Kalmet, T. “Niskamäe noorperenaine”. // Töörahva Elu, 1976, 7. september.

510. Kalmet, Toomas. “Ugala” külalisetendused Rakveres : [H. Vuolijoe näidend “Niskamäe noorperenaine” Viljandi teatris] // Punana Täht, 1976, 18. september.

511. Urbanik, Leida. “Niskamäe noorperenaine”. // Töörahva Elu, 1976, 21. september.

512. Kull, H. Veidi Niskamäe näidenditest : [H. Wuolijoe näidendid ”Niskamäe noorperenaine”, ”Niskamäe naised”, ”Niskamäe Hete”, ”Mis nüüd, Niskamäe?”, ”Niskamäe leib”] // Punalipp, 1979, 26. mai.

513. Aaloe, Ülev. Hella Wuolijoki ”Niskamäe noorperenaine” : [Tutvustus, esietendusest] // Pärnu Kommunist, 1987, 21. detsember.

514. Aller, Rudolf. Igaühel oma Niskamäe… : [H. Wuolijoe näidend ”Niskamäe noorperenaine” Koidula- nim. Pärnu Draamateatris] // Pärnu Kommunist, 1988, 14. jaanuar.

515. Pruuli, Kalju. Hella Vuolijoe näidend Pärnu laval : [L. Koidula nim. Pärnu Draamateatris “Niskamäe noorperenaine”] // Sirp ja Vasar, 1988, 15. jaanuar, lk. 15.

516. Kruus, Oskar. Niskamäe Pärnu laval : [H. Wuolijoe näidend ”Niskamäe noorperenaine” Koidula nim. Pärnu Draamateatris] // Sirp ja Vasar, 1988, 29. jaanuar, lk. 6.

517. Kasela, Katrin. Jääd suudelda on valus : [H.Wuolijoki näidend ”Niskamäe noorperenaine” Saaremaa Rahvateatris] // Kommunismiehitaja, 1988, 11.veebruar.

3.11. Põlev maa

Lavastus Töölisteatris, 20.12.1936

Lavastus Vanemuises, 18.09. 1955

518. Lumiste, Oskar. H. Vuolijoe “Põlev maa” Töölisteatris. // [Ajaleht ebaselge, väljalõige TMM, f 7478; T73:1/75], 1936, 18. detsember.

519. Vuolijoe, H. “Põlev maa” Töölisteatris. // [Ajaleht ebaselge, väljalõige TMM, f 7478; T73:1/75], 1936, 19. detsember.

520. Mettus, V. “Põlev maa” Töölisteatris” [Rubriik: Teater ja Muusika] // [Ajaleht ebaselge, väljalõige TMM, f 7478; T73:1/75], 1936, 20. detsember.

521. “Põlev maa” : [Hella Vuolijoe näidend Töölisteatris] // [Ajaleht ebaselge, väljalõige TMM, f 7478; T73:1/75], 1936, 21. detsember

522. Soonberg, Leo. “Põlev maa” Töölisteatris. // [Ajaleht ebaselge, väljalõige TMM, f 7478; T73:1/75], 1936, 21. detsember.

523. Lumiste, Oskar. Hella Vuolijoe “Põlev maa”. [Kava, tutvustus lavastusest] – Tallinn, “Edu” trükk, 1936.

524. Schmuul, A. RT “Vanemuises” esietendus Hella Vuolijoe “Põlev maa”. // Rahva Hääl, 1955, 20. september.

525. Tormis, L. “Põlev maa” RT “Vanemuises”, // Sirp ja Vasar, 1955, 23. september.

526. Toomla, J. Heast tahtest üksi on vähe : [“Vastumürk”, “Talulapsed”] // Edasi, 1955, 28. oktoober.

527. Rebane, Hilve. Hella Wuolijoe "Udutaguste"-diloogiast ja kirjaniku kohast eesti kirjanduses: [Ka näidenditest "Koidula", "Põlev maa", "Talulapsed" ja nende lavastustest eesti lavadel] // Uhke põhjamaine: esseid ja uurimusi Põhjamaade kirjandusest. – Tallinn. – 2003, nr. 17. – Lk. 256-295.

3.12. Talulapsed

Lavastus Estonias, 14.03.1913

528. Wuolijoki, Hella

[a.s.] Hella Wuolijoki ”Talulapsed”. / Kolmevaatuseline näidend Tallinnas, 1912. Kirjastuse = Ühisus ”Maa”. – 150 lk. – Hind 1. rbl.

[Kirj.] (H. Raudsepp). // Eesti Päevaleht, 1912, 30. november, lk. 1, v. 1-4.

529. Wuolijoki-Murrik, H. Viimasel kirjanduse-õhtul kõneles H. Raudsepp H. Wuolijoki [Murriku näidendist ”Talulapsed] // Tallinna Teataja, 1912, 3. detsember, lk. 3, v. 2-3.

(Teater. Muusika. Kirjandus.)

530. Hubel, ED. H. Vuolijoki Talulapsed : [Näidendi sisu ja ettekandest Estonias] // Tallinna Teataja, 1913, 18. märts, lk. 3, v. 3-4.

531. Hella Wuolijoki kolmevaatuseline näidend. [Etendusest : rubriigis teater ja muusika] //Eesti Päevaleht, nr. 5, lk.4.

532. Rebane, Hilve. Hella Wuolijoe "Udutaguste" diloogiast ja kirjaniku kohast eesti kirjanduses: [ka näidenditest "Koidula", "Põlev maa", "Talulapsed" ja nende lavastustest eesti lavadel] // Uhke põhjamaine: esseid ja uurimusi Põhjamaade kirjandusest. – Tallinn. – 2003, nr. 17 – Lk. 256-295.

3.13. Vastumürk

Lavastus Vanemuises, 21.04.1940

Lavastus Ugalas, 25.04. 1940

Lavastus Endlas, 12.05.1940

Lavastus Väike Teater, 14.11.1942

Lavastus Rakvere teatris, 06.03.1943

Lavastus Kannel`is, 05.12, 1944

Lavastus Sädes, 09.12.1944

Lavastus Ugalas, 15.03. 1958

Lavastu Pinna-nim. rahvateatris, 1963

533. “Ugala” läheb pikemale ringreisile : [“Vastumürgiga”] // Teadeteleht, 1940, 19. aprill.

534. “Ugala” teater : [“Vastumürk”] // Sakala, 1940, 24. aprill.

535. V. K. “Vastumürk” “Ugalas”. // Oma Maa, 1940, 25. aprill.

536. -p.- “Vastumürk” “Ugalas” Salme Tamme juubelietendusena. // Päevaleht, 1940, 26. aprill.

537. R.S. “Vastumürk” “Ugalas”. // Päevaleht, 1940, 28. aprill.

538. V. K. “Vastumürk” “Ugalas”. // Uus Eesti, 1940, 1. mai.

539. Teater [Lavastusest] // Pärnu Uudised, 1940, 9. mai.

540. “Ugala” lõpetab hooaja “Vastmürgiga”. // Uudisteleht, 1940, 22. mai.

541. Teater : Vastumürgi esietendus 12. mail. // Pärnu Päevaleht, 1940.

542. P.“Vastumürk” Rakvere teatris : [Hella Vuolijoki komöödia 3 vaatuses esietendusel 06.03.1943] // Eesti Sõna, 1943, 6. märts.

543. “Vastumürk” Rakvere teatris. // Eesti Sõna, 1943, 20. märts.

544. “Vastumürk” : [Esietendus “Ugalas”] // Tee Kommunismile, 1958, 15. aprill.

545. Uuk, E. Komöödia tragöödia taustal : [“Vastumürk”, Kultuurikroonika] // Koit, 1960, 15. september.

546. Vellerand, L. “Vastumürk” Pinna-nim. Rahvateatris. // Õhtuleht, 1963, 16. veebruar.

4. REGISTRID

4.1. NIMEDE REGISTER

Aader, L. 226

Aaloe, Ü 497, 513

Aaremäe, H. 95

Ader, L 93

Ali 436

Aller, R. 514

Anderson, L. 290

Annist, A. 91

Anupõld, E. 171

Aruväli, A. 444

A.Ar. 243, 293

Astel, A. 238

A.S. 265, 406, 483

-a.- 463

Bahovski, E. 230

Balbat, M. 202, 372

Beier, P. 226

Bergner, E. 459

Brecht, B 114, 136, 171, 199,231, 234, 235, 236, 237, 238

Dutti, S. 100, 214, 216, 221, 223, 224, 227, 228, 230

Ehrmann, K. 247

Eilart, J. 147

Ein, E. 351, 352

Eisen, M. J. 351, 352

Eklund, H. 220

El. El. 255, 257, 258, 411

E.P. 259, 263

Franzdorf, T. M. 134

Fedorovski, N. 220

Freiberg, K. O. 345

Gailit, A. [Aug.G.] 324

G. U. 473

Haas, V. 337

Hellermaa, K. 212

Hermaküla, E. 235

Hermann, K. A. 109

Hiir, E. 226, 415

Hion, dr. 351, 352

Hindrey, K. A. 67,

Hindrikus, R. 190

Hubel, Ed. 64, 89, 325, 560

Hurt, pr. 36

Hvostov 183

Ibsen, A. 374

Ilustrumm, K. 211

Janno, R. [J. R.] 273, 337, 342

Jansson, T. 229

Jaska, V. 218, 225

Jesmin, R. 214,215, 221, 223, 224, 230

Jõgi, A. 355, 357, 358, 366, 367, 380

Jürgenstein, A. 68

Jürima, M. 196

Kaalep, A. 140, 146, 153

Kallas, A. 113, 175, 181, 213

Kallas, O. 3, 213, 229

Kalmet, T. 501, 502, 503, 504, 505, 509, 510

Kampus, E. 236

Kangro-Pool, R. 246, 294, 295, 318, 326, 328, 331, 341, 390, 435, 437

Karlson, F. 351, 35

Karnau, A. 500

Kartunnen, O. 40

Kasela, K. 517

Kender 192

Kiisler, A. 92

Kiisler, L. 92

Killi 447

Kingissepp, V. 57

Kirepe, L. 124

Kirschenberg, dr. 351, 352

Kivikas, A. 9, 13

Kivisaar, J. L. 83

Koidula, L. 213, 342, 349

Kokamägi, Hiie. 158,

Kokamägi, Hilja 159

Konsa, A. 336

Koppel, A. 184

Koskinen, P. 223

Kotiranta, E. 152

Kruus, O. 14, 20,104,105, 108, 109, 111,114,115,116, 117, 118, 120, 121, 127, 137, 138, 141,144, 145, 149, 150, 151, 157, 159, 160, 166, 168, 169,168, 170, 172, 174, 175, 176, 178, 181, 184, 185, 186, 187, 188, 189, 190, 191, 194, 204, 207, 221, 360, 362, 492, 498, 506, 516

Kruusmaa, L. 16

Kull, H. 359, 363, 421, 494, 512

Kuningas, O. 94, 154, 496

Kurmiste, O 300, 316, 343, 344, 345, 347, 438, 481

Kuusk, P. 364

Kõpp, V. 264

Kään, H. 205

K. Alb. 292

Laarman, W. 354

Laarmann, M 177

Laipaik, H. 226

Laugaste, K. 20, 181, 182

Laurisaar, R. 228

Lauter, A. 316, 321, 428, 495

L.M.-s 275

L.M.-mo 258

Lehtinen, L. 230

Leino, E. 44, 58, 120, 229

Leit, M. 459

Leppik, H. 365

Liiv, F. 10, 13

Liiv, J. 120, 198

Liivarand, E. 229

Lille, E. 229

Lindau, L. 291, 293, 295

Linde, B. 317

Lipp, S. 321

Loo, E. 237

Loopere, E. 17, 19, 21

Loorits, dr. 77

Lounela, P. 136

Luiga, G. E. 109

Luiv, Ü. 155

Lumiste, O. 427, 518, 523

Luts, M. 240, 241

Lättemäe, E. 112

Lönnrot, E. 229

Maasikmäe, S. 163

Maiste, V.-S. 374

Mallene, E. 21, 209, 210, 212

Mallene, M. 21, 209, 210, 212

Metsanurk, M. 89

Mettus, W (V) 244, 478, 520

Mikelsaar, 183

Mirco 240

M. G. 490

M. J. 396, 416

Mirov, R. 16, 134, 201

Murrik, E. (H) 5, 27, 31, 33, 49, 77, 80, 81, 98, 104, 105, 107, 125, 133, 169, 224

335, 529

Murrik (Polonsky),N. 7, 8, 9, 10

Naaber, G. 499

Nestor, S. 229

Niit, H. 191

Nirk, E. 135

Nobel, E. 225

Noorhani, R. 208

Oittinen, H. 148

Oja, M. 281

Oks, F. 288

Olesk, M. 351, 352

Olesk, S. 224

-.O.- 241

Paalmann, A. 2, 35, 73, 74

Paalmann, J. 2, 35, 73, 74

Paju, J. 230

Paljasmaa, A. 500

Palmre, K. 309

Palu, T. 374

Parve, R 103.

Pedak, V. 285

Pekka, L. 191

Pensa, M. 381

Pino, J. 209

Pilv, A. 176

Ploompuu, J. 35

Ponomarjova, G. 193

Promet, L. 133

Pruuli, K. 515

Puhvel, H. 195

Purje, P.-R. 376

-.p.- (P) 269, 408, 536, 538, 542

Puskar, J. 203, 204

Põder, R. 165

Põldmäe, R. 123

Raig, K. 213

Ratassepp, J. 7, 8, 10, 12, 13

Raud, K. 32

Raud, M. 482

Raudsepp, H. 528, 529

Rebane, H. 19, 128, 179, 181, 182, 200, 206, 207, 375, 507, 527

Reijonen, T. 457

Reimann, I. 79

Reimann, L. 124, 324, 327, 470, 471

Reimann, V. 110

Remsu, O. 189

Riisalo, J. 99, 102

Roht, G. 4

Roos, Ed. 125

Rummo, P. 130

Rumor-Ast, K. 73

Ruutsoo, R. 15

R. Ed. 407

R. S. 537

R. W. 469, 488

Saar, I. 287

Saarepuu, K. 373

Saarikoski, P. 229

Salmelainen, E. 424, 426, 428, 429

Salmi, J. 449

Saluri, P. 167

Saretok, V. 391

Schasmin, E. 199

Schiffer, M. 135

Schmuul, A. 524

Sepamaa, H. 96

Siimer, E. 371, 379, 508

Simm, J. 337

Soonberg, L. 245, 291, 389, 433, 480, 522

Sooper, H. 471

Suits, G. 107, 110, 125

Sunne, A. 337

Suvorova, J 337

Särev, A. 291, 293, 295

Särev, T. 378

Sòòt, K. 3

Sütiste, J. 493

Tamberg, E. 16

Tamm, J. 289

Tamm, L. 164

Tamme, S. 536

Tamm, T. 219

Tammearu, P. 365, 368, 369, 372, 374, 443

Tammsaare, A. H. 75

Tangsoo, M. 106

Tervapãã, J.(pseudo) 8

Tinn, Ed. 264, 296, 302, 405

Tonts, Ü. 235

Toomi, A. 119

Toomla, J. 526

Tormis, L. 525

Trees, T. 275

Tuglas, Fr. 374

Tuli, Felix ( pseudo.) 7

Tuomioja, E. 165, 166, 210, 214, 216, 220, 223, 224, 227, 228, 230

Tuomioja, V. 171, 196

Tõnisson, I. H. 61, 161, 321

Tõrvandi, M. 101, 102

Türk, Ed. 323, 327, 337, 342

Uibo, K. 234

Unt, M. 187

Ur, U. 319

Urbanik, l. 511

Uuk, E. 544

U. V. [Uibopuu, Valev] 272

Vaidolin, T. 370

Vaher, V. 183

Vaigla, A. 341

V. H. 283

V. K. 266, 412, 535

Valge, J. 156

Vallner, A. 98, 131

Variksaar, V. 222

Veidemann, R. 185, 215, 228

Veistäjä, O. 327

Vellerand, L. 291, 293, 295, 546

Veri, K. 97

Viiding, L. 14, 15, 18, 19, 100, 122, 132, 142, 143, 198

Villmer, E.. 321

Vinkel, A. 198

Visnapuu, H. 226, 339

V(W)uolijoe, H. 52, 97, 100, 101, 104, 105, 108, 109, 114, 116, 120, 121, 122, 124, 128. 131, 132, 134, 136, 140, 141, 148, 149, 150, 151, 152, 153, 154, 156, 157, 158, 159, 160, 161, 164, 166, 168, 175, 179, 184, 185, 187, 191, 202, 204, 205, 206, 220, 221, 223, 224, 228, 230, 231, 234, 235, 236, 238, 239, 348, 249, 255, 258, 271, 279, 281, 290, 299, 319, 327 337, 339, 342, 348, 357, 359, 360, 361, 362, 363, 364, 365, 366, 367, 368, 369, 371, 372, 373, 374, 375, 378, 379, 384, 385, 391, 397, 405, 406, 413, 421, 422, 426, 492, 494, 496, 506, 508, 510, 512, 514, 515, 516, 517, 519, 521, 522, 523, 524, 527, 532

V(W)uolijoki, H. 1, 2, 3, 4, 5, 6, 8, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 20, 21, 36, 48, 49, 50, 51, 55, 64, 65, 66, 67, 68, 69, 70, 71, 72, 73, 74, 75, 76, 77, 78, 79, 80, 81, 82, 88, 90, 91, 93, 94, 95, 96, 98, 100, 102, 106, 111, 113, 117, 118, 119, 123, 126, 129, 130, 135, 139, 140, 142, 143, 155, 162, 163, 165, 167, 170, 171, 172, 173, 176, 181, 182, 183, 187, 188, 189, 190, 192, 194, 195, 197, 198, 201, 203, 204, 205, 206, 207, 208, 209, 210, 211, 212, 215, 221, 222, 225, 229, 324, 325, 327, 330, 332, 333, 334, 351, 352, 358, 391, 428, 500, 513, 517, 528, 529, 530, 531, 542

Wuolijoki, S. 169

4.2. TEOSTE PEALKIRJAREGISTER

Hulkurivalss

Justiina 11, 20, 141

Juuraku Hulda 12, 20, 109, 181, 182

Juuraku Hulda ja teised. Talilapsed. 20, 181

Koidula 5, 84, 85, 86, 87, 88, 89, 90, 104, 105,

Koolitüdrukuna Tartus aastail 1901-1904 15, 18, 56, 57, 63, 100, 163

Minust sai ärinaine ehk Valge vares 21, 59, 60, 62, 205, 209, 210, 211, 212

Niskamäe leib 9, 13, 14

Niskamäe naised 8, 9, 13, 14

Näidendid 14, 140

Põlev maa 10, 138

Sõja laul 3, 16, 36, 134, 201

Talulapsed 1, 20, 64, 65, 66, 69, 70

Udutagused 2, 4, 17, 67, 68, 71, 73, 74, 75, 79, 115,120, 206, 208

Udutaguse Leeni Tartus 6, 206

Ülikooliaastad Helsingis 19, 100

4.3. LAVASTUSTE REGISTER

Härra Puntila ja tema sulane Matti 231 - 238

Juuraku Hulda 239 - 290

Justiina 291 - 312

Koidula 313 - 358

“Mis nüüd, Niskamäe?” 359 - 360

Niskamäe Heta 361 - 364

Niskamäe kired 365 - 381

Niskamäe leib 382 - 421

Niskamäe naised 422 - 500

Niskamäe noorperenaine 501 - 517

Põlev maa 518 - 527

Talulapsed 528 - 532

Vastumürk 533 - 546

4.4. TEATRITE REGISTER

Endla 247, 248, 249, 266, 277, 285, 286, 382, 383, 384, 413, 445, 446, 447, 448, 449, 450, 470, 471, 472, 497, 498, 499, 500

Estonia 239, 240, 241, 242, 243,244, 245, 246, 287, 313, 314, 315, 315, 317, 318, 319, 320, 321, 328, 329, 330, 331, 332, 333, 335, 336, 344, 346, 347, 348, 351, 352, 353, 354, 355, 356, 357, 358, 385, 386, 387, 388, 389, 390, 401, 422, 423, 424, 425, 426, 427, 428, 429, 430, 431, 432, 433, 434, 435, 436, 437, 438, 439, 440, 441, 442, 443, 444, 455, 452, 453, 495, 454, 455, 457, 459, 474, 475, 477, 478, 479, 480, 481, 528, 529, 530, 531, 532

Kannel 253, 254, 255, 257, 259, 267, 276, 398, 404, 414

Narva teater 251, 252, 256, 258, 260, 261, 262, 263, 270, 271, 274, 456, 458

Pinna- nim teater 290, 359, 360, 492, 545, 546

Pärnu Koidula nim. Draamateater 288, 289, 407, 514, 515, 516, 539, 541

Rakvere 281, 282, 283, 284, 542, 543

Saaremaa Rahvateater 517

Säde 272, 273, 275, 278, 280, 307, 308, 309, 310, 311, 312, 460, 461, 462, 463, 491

Töölisteater 291, 292, 293, 294, 295, 299, 300, 518, 519, 520, 521, 522, 523

Ugala 250, 264, 265, 268, 269, 278, 296, 297, 298, 301, 302, 303, 304, 305, 306, 361, 362, 363, 364, 365, 366, 367, 368, 369, 370, 371, 372, 373, 381, 396, 399, 400, 401, 402, 403, 404, 405, 408, 409, 410, 411, 412, 419, 420, 421, 464, 465, 646, 467, 468, 469, 473, 476, 482, 483, 484, 485, 486, 487, 488, 489, 490, 501, 502, 503, 504, 505, 506, 507, 508, 509, 510, 511, 512, 513, 533, 534, 535, 536, 537, 538, 540, 544

Vanemuine 306, 322, 323, 324, 325, 326, 327, 337, 338, 339, 340, 341, 343, 345, 349, 350, 392, 393, 394, 395, 396, 415, 416, 417, 418, 493, 494, 495, 525, 526

KOKKUVÕTE.

Hella Wuolijoki looming kirjaniku ja näitekirjanikuna pole väga mahukas. Käesolev lõputöö sisaldab 546 bliograafilist kirjet. Bibliograafias on registreeritud Hella Wuolijoki eestikeelsed ja eesti keelde tõlgitud teosed, eestikeelne looming ajakirjanduses, artiklid ja arvustused eesti ajakirjanduses, tõlked eesti ajakirjanduses, kirjandust elu ja loomingu kohta, Eesti kutselistes teatrites lavastatud näidendite arvustused ning ajakirjanduses avaldatud tõlked. Olemas on nimede register, teoste pealkirjade register, lavastuste register, teatrite register, kasutatud lühendid ja 3 lisa.

Hella Wuolijokilt on ilmunud žanriliselt eestikeelseid proosateoseid 2 („Udutagused“, „Udutaguse Leeni Tartus“), eestiainelisi näidendeid 3 ((„Talulapsed“ (!912), „Põlev maa“ (1937), „Koidula“ (1932)). Eesti keeles ilmunud soomeainelisi näidendeid 5 „Niskamäe“ sarjast ((„Niskamäe naised“ (1936), „Niskamäe noorperenaine“ (1940), „Niskamäe Heta“ (1953), „Niskamäe leib“ (1938) ja „Mis nüüd, Niskamäe?“ (1953)); 2 komöödiat ((„Juuraku Hulda“ (1937), „Justiina“ (1927)). Veel kirjutas ta 3 memuaarteost – „Koolitüdrukuna Tartus aastail 1901-1904“, „Ülikooliaastad Helsingis, 1904-1908“ ja „Minust sai ärinaine e. Valge vares“ (kõik kolm on eesti keelde tõlgitud). Kõige rohkem on perioodikas arvustatud Hella Wuolijoki töödest „Koidula“, „Niskamäe“ teemad ja „Udutagused“. Eestis Hella Wuolijoki elu ja loomingu kohta on ilmunud artikleid ja arvustusi rohkem tema juubeli tähtpäevade puhul. Kõige enam aga 100 sünniaastapäeva paiku (aastatel 1985-1987). Arvustuste põhjal hinnatakse enim eestiainelisi näidendeid „Koidula“ ja „Talulapsed“. Autoritest on kõige rohkem Hella Wuolijokist kirjutanud ning tema elu ja loomingut uurinud Oskar Kruus.

Hella Wuolijoki on oma näidendeid kirjutanud erinevatel aegadel ja erinevas mahus. Alustas ta 1912-ndal aastal. Edasi oli tema loomingus 20 aastane vahe. Alates 1932 aastast kuni 1939 aastani oli tema loomingu kõige aktiivsem periood. Ilmus 9 erinevat näidendit. Eestis on välja antud Hella Wuolijoki juubelite aegu soome keelest tõlgitud (memuaarteosed) loomingut, aga on ka kordustrükke näidenditest (“Juuraku Hulda”, “Justiina”, “Talulapsed” jt). Enim on kordustrükki antud Hella Wuolijoki proosateos “Udutagused” ja “Niskamäe” teemalised näidendid. Kirjastajatest on peamised väljaandjad olnud Tallinnas 1930-ndatel aastatel Eesti Haridusliit ja hilisemal ajal Tallinnas kirjastus Eesti Raamat.

Eesti kutselistes teatrites on lavastatud 13 näidendit. Lavastustest kõige rohkem kajastamist leiab näidendi “Niskamäe naised” (78) lavastus. Järgnevad lavastused “Juuraku Hulda” (53), “Koidula” (43) ja “Niskamäe leib” (39). “Talulapsed” oli esimene lavastus Hella Wuolijoki näidenditest. Esietendus oli 1913-ndal aastal “Estonias”. Järgmine näidend lavastati aga alles 1932 aastal. Selleks oli näidend “Koidula” ning lavastati teatrites “Estonia” ja “Vanemuine”. Esietendused olid nädalase vaheajaga: 21.10.1932 “Estonias” ja 29.10.1932 “Vanemuises”.

Alates 1936-ndast aastast kuni 1945 aastani olid Hella Wuolijoki näidendid pidevalt Eesti teatrite mängukavades. Vahele jäi ainult 1941 aasta. Näidenditest olid laval sel ajal populaarsed “Justiina”, “Talulapsed” aga ka “Niskamäe Naised”, “Niskamäe leib” ja “Härra Puntila ja tema sulane Matti”.

Pärast kümne aastast vaheaega tehti 1955-ndal aastal uuesti algust Hella Wuolijoki näidendite lavale toomisega, seda veel aastatel 1958, 1960 ja 1963. Näidenditest kordusena tuli lavastamisele “Justiina”. Uued lavastused olid “Vastmürk”, “Põlev maa” ja “Juuraku Hulda”. Viimane saavutas rahva hulgas suure menu ja populaarsuse.

Jällegi 7 aastane vaheaeg Hella Wuolijoki näidendite lavastamisel. Edapidi on 10 aasta jooksul lavastatud 2 või 3 korda Wuolijoki näidendeid. Lavastati alates 70-ndatest aastatest peamiselt Niskamäe teemalisi näidendeid – “Niskamäe naised”, “Niskamäe noorperenaine”, “Niskamäe Heta”. “Ugala” teatri lavastuste kohta on artiklites enim kajastusi, järgnevad on “Estonia”, “Endla” ja “Vanemuine” lavastuste kohta.

Kõige enam on teatrite poolt näidenditest lavastatud “Niskamäe naised”, seda on lavastanud 10 teatrit. “Vastumürk” on lavastatud 9 teatri poolt, “Juuraku Hulda ja “Justiina” 7 teatri poolt. Teised lavastused on mõnede teatrite poolt etendatud.

Sagedamini on Hella Wuolijoki näidendeid lavastanud teater “Ugala”, 9 korral. Tema laval on olnud “Juuraku Hulda”, “Justiina”, “Niskamäe Heta”; “Niskamäe kired”, “Niskamäe leib”, “Niskamäe naised”, “Niskamäe noorperenaine” ja kaks korda on kavasse võetud veel “Vastumürk” (1940,1958). Järgneb “Endla” teater oma 7 korraga, kus on samuti Niskamäe tükke lavastatud, ja kahel korral on kavasse võetud just “Niskamäe naised” (1936, 1992). “Vanemuine” on lavastanud 7 ja “Estonia” 6 näidendit. Jällegi on mõlema teatri repertuaaris olnud “Niskamäe naised” ja “Niskamäe leib”.

Retsensioone on enim Hella Wuolijoki näidendi “Koidula” lavastuste kohta. Autoritest on sõnakamad Rasmus Kangro-Pool (R. K.- P.), Oskar Kurmiste, Aime Jõgi, Leo Soonberg, Oskar Kruus, Toomas Kalmet. Samade autorite retsensioonidest ja artiklitest võime järeldada, et kõige enam hinnatakse lavastustest “Niskamäe naised”, “Juuraku Hulda” ning isamaa ainelist näidendit “Koidula”.

KASUTATUD LÜHENDID

annot. - annotatsioon

apr. - aprill

art. - artikkel

arvus. - arvustus

aug. - august

aut. - autor

bibl. - bibliograafia

cm. - sentimeeter

dets. - detsember

dr. - doktor

Ed. - Eduard

EKM - Eesti Kirjandusmuuseum

eks - eksemblari

est. - eesti

fot. - foto

ill. - illustratsioon

ing. - inglise

jaan. - jaanuar

jt. - ja teised

jpt. - ja paljud teised

jut. - jutustus

järels. - järelsõna

fot. - foto(d)

hr. - härra

k. - keel

kd. - köide

Kirj. - kirjutis

KOM - Koduloomuuseum

komment. - kommentaar

koost. - koostaja

kop. - kopikas

KP - kommunistlik Partei

kujund. - kujundaja

l. - leht

lk. - lehekülg

LR. Loomingu Raamatukogu

luul. - luule(tus)

mär. märts

neljap. - neljapäev

nov. - november

nr. - number

orig. - originaal

paral. - paralleelne

pealk. - pealkiri

phil. - filosoofia

port. - portree

pr. - proua

pseud - pseudonüüm

rbl. - rubla

rets retsensioon

rmt. - raamat

s. a. sellel aastal

sept. - september

stud. - student

sünd. - sündinud

tlk. - tõlkija

tr. - trükk

v. - veerg(u)

veebr. - veebruar

KASUTATUD ALLIKAD

Arder, L. Hella Wuolijoe ja tema vanemate kohta. Käsikiri Valga Koduloomuuseumi valduses.

2. Artiklite ja retsetsioonide kroonikad . 1981 / 3658; 1982 / 5242, 7052, 8757, 18219, 18229; 1988 / 1566, 3320. Tallinn : Eesti Rahvusraamatukogu.

Artiklite ja retsensioonide kroonikad Eesti riiklik bibliograafianimestik. (1944-1990) Tallinn. Eesti Rahvusraamatukogu.

4. EE 10 kd. 1998. Tallinn. Eesti Entsüklopeediakirjastus.

EE 14 kd. 2000. Tallinn. Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Eesti Kirjandusmuuseumi arhiiv. Kartoteek. Mapid.

Eestikeelne raamat 1901-1917 I (A-P). 1993. Tallinn. Eesti Teaduste Akadeemia Raamatukogu.

Eestikeelne raamat 1901-1917 II (R-Y). 1993. Tallinn. Eesti Teaduste Akadeemiline Raamatukogu.

Eesti kirjanduse ajalugu 1969. III kd., Tallinn. Eesti Raamat.

Eesti kirjanduse ajalugu 1984. IV/2. Tallinn. Eesti Raamat.

Eesti kirjanduse ajalugu 1991. V/2. Tallinn. Eesti Raamat.

Eesti kirjandus, kirjandusteadus ja kriitika 1963-1966 (bibliograafia ). 1968. Koostanud [V. Kabur ja O. Kivi]. Tallinn: Eesti Raamat.

Eesti kirjanike leksikon. 2000. Tallinn. Eesti Raamat.

Eesti Kirjarahva Leksikon. 1995. Tallinn. Eesti Raamat.

Eesti Rahvusbibliograafia. Artiklid. (1990-1996). Tallinn. Eesti Rahvusraamatukogu.

Eesti Rahvusbibliograafia. Raamatud. [1995-1996]. Tallinn. Eesti Rahvusraamatukogu.

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum (ETMM), f 7542, T75:1/25 ; f 7604, T 77:1/5 ; f 7604, T 77:1/7 ; f 8249, T 420:2 /18 ; f 7478, T 73:1/75 ; f 7964, T172:1/18 ; f 7964, T 172:1/9 ; f 7542, T 75/ ; f 10750, T 100:1/161 ; f 7542, T 75:1/ ; f10099, T 75: 4/72 ; f 9755, T 120:1/250 ; T 75:4/28, f 7478, T 73:1/39 ; f 8119, T 201:2/59 ; f10750, T 100:1/118 ; T 201:2/34 ; T 201: 2/33 ; T 201:2/25, T 201:2/31 ; T 10:2/142; T 10:2/116 ; T 10:2/83 ; T 10:2/133, Tallinn.

Eesti Teatribibliograafia. (1975-1989). Tallinn. Eesti Rahvusraamatukogu. Eesti teatriliit.

Eesti teatri biograafiline leksikon / kosstanud Kalju Haan, Heino Aassalu, Vilma Paalma ; [peatoimetaja Kalju Haan].- Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus : Eesti Teatriliit, 2000 (Tallinn : Tallinna Raamatutrükikoda).

20. Eesti tölkekirjandus 1986-1990 Bibliograafia. 1994. [Koostanud: Leida Püss]. Tallinn. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing.

Elektrooniline andmebaas ESTER (Tartu, Tallinn) http://helios.nlib.ee

http://ester.utlib.ee

22. ENE 8 kd. 1976. Tallinn. ”Valgus”.

Eskola, A. 1986. Näitleja on ajastu lühikroonika : mälestused. Tallinn : Eesti Raamat.

Kask, K. 1965 Ants Lauter: [lühimonograafia]. Tallinn : Eesti NSV Teatriühing.

Kask, K. 1970 Esimene hooaeg 1940/41 : [ülevaade Eesti teatrielust] .Tallinn : Eesti raamat.

26. Priidel, E. Kirjanduslik Mulgimaa. 1966. Tallinn. Eesti Raamat.

Kirjanduskriitiku pilguga. 1975. Tallinn. Eesti Raamat.

Kirjandusmuuseumi Eesti biograafilist andmebaas ISIK http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik

Kirjereeglid ISBD(M); Rahvusvahelised monograafiate bibliograafilise kirjeldamise reeglid 2002. Tallinn : Eesti Rahvusraamatukogu.

Kruus, O. 1971. Naine Hanesulega. Tallinn. Eesti Raamat.

Lauter, Ants. 1979 .Käidud teedelt : artikleid. Tallinn : Eesti Raamat.

Luiv, Ü. Hella Wuolijoki (1886-1954) Kirjandusnimesti [Käsikirjas]. 1986.Valga Keskraamatukogu.

Lättemäe, E. Oma sammude varjust. 1968. Tallinn. Eesti Raamat.

Mihkla, K. 1965. Lydia Koidula elu ja looming. Tallinn. Eesti Raamat.

Nirk, E. 1975. Eesti kirjanduse bibliograafiline leksikon. Tallinn. Eesti Raamat.

Nirk, E. Eesti kirjandus. 1983. Tallinn. Perioodika

Nõukogude Eesti tõlkekirjandus 1981-1985. 1988. Tallinn. Eesti Raamat

Näidendite nimestik. 1934. Estonia Teatri raamatukogu.

Panso, V. 1965 .Töö ja talent näitleja loomingus. Tallinn : Eesti Raamat.

Priidel, E. Kirjanduslik Mulgimaa. 1966.Tallinn, Eesti Raamat.

Rahvusraamatukogu andmebaas ISE http://ise.nlib.ee/

Raamatukroonikad. Tallinn. Eesti Raamat.

Saarepera, M. 1981. Valdeko Ratassepp. Tallinn : Eesti Raamat.

Sikk, I. 1977. Saarlaste teatrilugu.Tallinn : Eesti Raamat.

Soome kirjandus eesti keeles ja eesti kirjandus soome keeles. 1996. Tallinn. Eesti Rahvuraamatukogu/ Viron Kansalliskirjasto.

Sulg, Tiina. 1994. Näitekirjandus Eesti Vabariigis (1918-1940) : bibliograafianimestik. Viljandi. Viljandi Kultuurikolledž. [Diplomitöö].

Sulg, Tiina. 1996. . Eestikeelne näitekirjandus aastatel 1870-1944 : nimestik. Tallinn. Pedagoogikaülikool. [Diplomitöö].

Tavet Mutsu spetsiaal teatriraamatukogu nimestik. 1930. Tallinn: T. Mutsu Teatrikirjastus.

Tartu Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivmaterjalid.

Teatrimärkmik 1955/56. 1965. Tallinn : Eesti Raamat.

Teatrimärkmik 1964/65. 1967. Tallinn : Eesti Raamat.

Teatrimärkmik 1977/78. 1980. Tallinn : Eesti Raamat.

Türk, Ed. 1964. Sinilindu püüdmas : teatrimäelestusi. Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus.

Valga Koduloomuuseum, Fp 13, Ar. 53-18 ; Fp 806, Ar. 496:5 ; Fp 119, Ar. 675:5 ; Fp 1028, Ar. 622:7 ; F 1299, Ar. 791:25-30

Vellerand, L. 1982. Lisl Lindau. Tallinn : Eesti Raamat.

Üldine näitekirjanduse nimekiri: kokkuseatud 1921. Tallinn: Ühiselu.

SUMMARY

The current bachelor thesis is a bibliographical overview in Estonian published creation of Hella Wuolijoki. Part of this thesis is based on my earlier researches from year 2006 and 2007 which comprises Hella Wuolijoki’s writings in Estonian, her work translations form Finnish to Estonian, creations and translations in journalism, articles about her life and works and also includes Wuolijoki´ s plays in Estonian professional theatres. The thesis not only covers her creation, but also books and articles about her life.

Hella Wuolijoki is Estonian-Finnish dramatist, whose childhood past in Estonia and who went to live in Finland into 1904. She is a writer, who gives intentional interest with her life and creation, including to Estonian stage directors. She became famous because of her creation.

The thesis comprises 546 bibliographical bookings. Bachelor thesis is selected into four chapters: Hella Wuolijoki’s short biography, Hella Wuolijoki’s bibliography, staged plays and registries. She has published two prose in Estonian („Udutagused“, „Udutaguse Leeni Tartus“), three Estonian substantial dramas („Talulapsed“ (1912), „Põlev maa“ (1937), „Koidula“ (1932)), five Finnish substantial dramas in Estonian ((„Niskamäe naised“ (1936), „Niskamäe noorperenaine“ (1940), „Niskamäe Heta“ (1953), „Niskamäe leib“ (1938) ja „Mis nüüd, Niskamäe?“ (1953)), two comedies ((„Juuraku Hulda“ (1937), „Justiina“ (1927)), three memories which has been translated into Estonian („Koolitüdrukuna Tartus aastail 1901-1904“, „Ülikooliaastad Helsingis, 1904-1908“ and (“Minust sai ärinaine e. Valge vares“).

The most criticized works of Hella Wuolijoki are „Koidula“, „Niskamäe“ themes and „Udutagused“, in 1985 to 1987. The most valued Estonian substantial dramas are „Koidula“ and „Talulapsed“. Hella Wuolijoki´s life and creation has been researched by Oskar Kruus.

Estonian professional theatres have played 13 different dramas. The most popular play of Hella Wuolijoki is “Niskamäe naised”. “Ugala” in Viljandi is one of the Estonian professional theatres in which have performed the most plays of Hella Wuolijoki’s creation. The most reviewed play of Hella Wuolijoki’s creation is “Koidula”. Rasmus Kangro-Pool, Oskar Kurmiste, Aime Jõgi, Leo Soonberg, Oskar Kruus, Toomas Kalmet have written most of the reviews about Hella Wuolijoki’s plays. The most valued plays are “Niskamäe naised”, “Juuraku Hulda” and also“Koidula”.

LISAD

LISA 1

HELLA WUOLIJOKI PEREKONDLIKEST SIDEMETEST

Hella isa Ernst Henn Murrik sündis 1863. aastal ja suri 1942. aastal Soomes. Ta on maetud Helsingi Hietanieme surnuaeda.

Hella ema Kadri Kokamägi südis 1862. aastal ja suri 1929.aastal Soomes. Ta on maetud Taagepera surnuaeda.

Ella Marie, Hella 1886-1954, maetud Helsingi Hietaniemi surnuaeda.

Hella tütar Vappu 1911-1998. Abikaasa Sakari Tuomioja 1911-1964. Nende lapsed Tuuli sündis 1940 ja Erkki sündis 1946 (Erkki Tuomioja on kauaaegne välisminister Soomes)

Hella õede (Salme) Anette sündis 1888. aastal Taageperas ja suri 1964. aastal Londonis. Sai oma peamise hariduse Venemaal. Elas mõnda aega Soomes ja abiellus vasakupoolse poliitikategelase Eino Pekkalaga. Läks lahku ja kolis Inglismaale Londonisse. Seal abiellus 1922 Rajani Palme-Duttiga (ema oli rootslanna ja isa kõrgest India soost), kellega koos võtsid juhtivalt osa Suurbritannia Kommunistliku Partei asutamisest. Ta on kirjutanud inglise keeles ka esseesid ning luuletanud.

Hella vend Albert Leonhard, (Leo) sündis 1891. aastal Taageperas ja suri 1952. aastal Helsingis. Ta elas Eestis, kus ta oli Eesti Vabariigi sõjaväes ohvitser, hiljem Soomes tõlkijana. Ta põgenes perekonnaga Soome 1944.aasta aprillis. Naine oli soome-rootslanna Kleopatra Norrlander. Tema tütreEtheli (Ylipohja) tütar Suvi elab Soomes ja teine tütar Säde Norras. Edith (Glöckner) elas Rootsis ja suri lastetuna.

Hella õde Erna Amalie (Mimmi) sündis 1893. aastal Taageperas ja suri 1983. aastal Stockholmis. Ta oli saksa keele õpetaja Tallinnas, abiellus laevakapten Karl Mittiga. Abikaasa arreteeriti nõukogude võimu poolt ega saanud kunagi tagasi. Poeg Ilo Mitt langes Eestis Saksa sõjaväes 1944. aastal. Tema poeg Toivo elab koos oma järeltulijatega Rootsis, samuti Mimmi tütar Aino elab oma lastega Rootsis.

Hella Õde Linda Irene (Niina) sündis 1897. aastal Valgas ja suri 1947. aastal Tallinnas ning ta on maetud Metsakalmistule. Ta oli Tallinna konservatooriumi lõpetanud pianist. Olnud kolm korda abielus (mehed Polonsky, Kukk ja Leo Soonpää), kuid jäi lastetuks.

LISA 2

HELLA WUOLIJOE ELUKROONIKAST

1886 a. 21. VII sündis Vijandimaal Helme kihelkonnas Taagepera Ala kõrtsis

1904 a. Septembri lõpul sõitis Helsingisse ja siirdus Peterburi Bestuzevi õppeasutusest Helsingi Ülikooli õppima

1908 a. Sügisel pärast Sulo Wuolijoe esimese abielu lahutamist sõlmiti tsiviilabielu Helsingi raekojas rahvasaadik ja ajakirjanik Sulo Wuolijoega.

1911 a. 20. III Sündis tütar Vappu Illike Wuolijoki

1912 a. Ilmus Tallinnas Esimene eestikeelne näidend “Talulapsed”:

1914 a. Asus tööle Kontro&Kuosmase firmasse.

1914 a. Aprillis ilmus romaan “Udutagused” Tallinnas.

1917 a. Siirdus USA ekspordifirma Grace&Co esindajaks Helsingisse.

1936 a. 15. XI “Niskamäe naiste” esietendus Tallinnas “Estonias”.

1940 a. Kevadtalvel pidas Stockholmis läbirääkimisi Nõukogude Liidu saadiku A. Kollontaiga Talvesõja lõpetamiseks.

1943 a. 27. XI sõjavälikohus mõistis riigireetmise pärast karistuseks eluaegse vangistuse.

1944 a. 25. IX vabastati Helsingi Katajanoka vanglast.

1945 a. Sai Soome Yleisradio peadirektoriks.

1946 a. Ilmus raamatuna koos B. Brechtiga kirjutatud näidend “Iso- Heikkilän isäntä ja hänen renkinsä Kalle”.

1947 a. USA-s Hollywoodis filmiti “Juuraku Hulda” järgi “Parlamendi tütar”, peaosas Loretta Young.

1954 a. 2. II suri Helsingis.

Hella Wuolijoki valdas vabalt: ladina, prantsuse, saksa, soome, vene ja eesti keelt.

LISA 3

MÕTTEID HELLA WUOLIJOKI LOOMINGUST

“Ei muutu ju meie ise sellest suuremaks, kui peame suuri väikesteks”

H. W. “Ülikooliaastad Helsingis.”

“Karksi iniumestes on midagi kummalist ja sulavat, midagi, mida ei leidu teistel eestlastel. Seda iseloomustab kõige paremini sõna “illike”, sõna mida mujal Eestisei tunta ja mis tähendab kõike seda, mis maailmas on head ja ilusat ja paljutõotavat.

Armas aeg on karksi keeles “illikeaig!”

Kui karksilane kedagi eriti armsaks peab, ütleb ta: “Illike, kullake!”

H. W. “Koolitüdrukuna Tartus.”