22.04.2015
Neljapäeval, 23. aprillil kell 14 antakse Valga raekojas välja neljas August Gailiti nimeline novelliauhind - pronksist miniskulptuur Nipernaadi. Seekordne laureaat on Ervin Õunapuu.
Kirjarahva peol räägitakse kirjandusest. Rahvusraamatukogu eesti kirjanduse referent Maire Liivamets on oma ettekande pealkirjastanud "Rõõmu ja murega eesti kirjandusest".
A.Gailiti novelliauhinna þürii esimees, Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Janika Kronberg mõtestab Gailiti sõnumit ja vaeb eesti uuemat uudisjuttu.
Auhinna Ervin Õunapuule annab üle linnapea Kalev Härk.
Ükski
pidu, ka kirjarahva oma mitte, ei saa läbi muusikata. Muusika- ja luulekavaga
esinevad Kristiina Ehin ja Silver Sepp.
Kirjarahva peole on oodatud need, kelle jaoks kirjandus on midagi enamat kui
lihtsalt meelelahutus. Need on kindlasti Valgamaa (harrastus)kirjanikud.
Maakonnas elab praegu üle kolmekümne inimese, kelle ilukirjanduslik looming on
trükivalgust näinud. Need on ka Valga kirjandusõpetajad, kes kannavad hoolt, et
kasvav põlvkond õpiks kirjandusest lugu pidama. Ja muidugi on teretulnud iga
tõsine kirjandushuviline.
A.Gailiti novelliauhinna neljas laureaat Ervin Õunapuu on saanud ka Fr. Tuglase novelliauhinna. Ta kuulub nii teatri-, kunstnike kui ka kirjanike liitu.
Ervin Õunapuu auhinnatud novell "Kui ingel laskus " ilmus ajakirja Vikerkaar 2014. aasta nr 1/2.
Endla
Schasmin
Valga Keskraamatukogu direktor
Tel 766 9980, 525 7246
21.04.2015
Oled raamatusõber? Siis on neljapäev sinu pidupäev – Valgamaa raamatusõpradele tänavu suisa maiuspala.
Valga raekojas leiab neljapäeval omaniku neljas August Gailiti novelliauhind. Selle saab Ervin Õunapuu novelli «Kui ingel laskus» eest. Valga keskraamatukogu direktori Endla Schasmini sõnul on auhinna üleandmise koht valitud lähtudes põhimõttest, et tegu on tõeliselt väärika ettevõtmisega. «Raekoda on vaieldamatult kõige väärikam koht linnas.» Auhinna annab välja Valga linnavalitsus.
Ka piduliku sündmuse kuupäev pole kaugeltki juhuslik. 23. aprill on rahvusvaheline raamatu ja roosi päev. «Valga keskraamatukogu on sel puhul varem korraldanud raamatumüüki ja ostjatele roose jaganud. Kuna aga see aasta on taas ka Gailiti auhinna väljaandmise aasta, otsustasime need asjad ühendada – sellisel kujul esimest korda,» selgitas Schasmin.
Raekojas aset leidval üritusel räägib kirjanduskriitik, Eesti Rahvusraamatukogu eesti kirjanduse referent Maire Liivamets eesti kirjandusest. Ta on lubanud seda teha nii rõõmu kui murega. Kirjandusmuuseumi direktor, Gailiti novelliauhinna þürii esimees Janika Kronberg aga arutleb Gailiti sõnumi ja uuema uudisjutu üle meie kirjanduses. Kirsiks tordile võib aga pidada Kristiina Ehini ja Silver Sepa luule- ning muusikakava.
Puka vallas asuva Kuigatsi raamatukogu juhataja Õnne Paimre kinnitusel on raamatu ja roosi päeva tähistatud ka seal. «Kuna aga maakonnakeskuses tänavu nii võimas üritus tuleb, ei hakanud sel aastal ise midagi korraldama. Pigem arvan, et kõigil kirjandussõpradel tasuks sel päeval Valka tulla.»
Paimre lisas, et tegu on talle väga olulise tähtpäevaga. «See juhib ikkagi tähelepanu raamatule.»
Oluliseks peab raamatu ja roosi päeva ka Tsirguliina raamatukogu juhataja Tiia Pärnik-Pernik. Seetõttu on ta aastaid Tsirguliinas selle puhul korraldanud luuletuste lugemise võistlust. «Põhilised osalejad on 1.–4. klasside õpilased.»
Tänavu leiab võistlus aset 28. aprillil. Teemat seekord noortele etlejatele täpselt ette antud ei ole. «Oleme öelnud, et see võiks olla näiteks kevadest – aga võib ka olla täitsa vabal teemal,» rääkis Pärnik-Pernik. «Eelmine kord tahtsime võistluse siduda roosi teemaga, aga selliseid luuletusi polnudki nii kerge leida. Leidsime ainult ühe luuletuse eeslist ja roosist.»
23. aprilli kui raamatupäeva tähistamine algas juba enam kui 95 aastat tagasi Barcelonas, mil üks kohalik raamatukaupmees soovis suurendada kirjanduse mõju ja süvendada inimeste lugemisharjumusi. Sel päeval oodati, et iga mees kingib naisele roosi ja naine mehele raamatu.
Valgamaalane
Jaan Rapp, tegevtoimetaja
23.04.2015
Raamatu ja roosi päeval leidis Valga raekojas aset pidulik tseremoonia. Selle käigus sai Ervin Õunapuust neljas Eesti kirjanik, kes võib end uhkusega pidada Nipernaadi kuju omanikuks. Just selle kuju saavad kõik, kes pälvinud August Gailiti nimelise novelliauhinna. Retsept selle saamiseks on ühtaegu lihtne ja keeruline: tuleb olla eesti kirjanik, kes kahe eelmise aasta jooksul avaldanud kõige gailitlikuma novelli. See tähendab, et selles peab olema fantaasiarikkust, seiklushimulisi ja romantilisi tegelasi, maalilist kujutamislaadi või lüüriline alatoon.
Þürii esimehe, Eesti Kirjandusmuuseumi direktori Janika Kronbergi sõnul olid kõik seitse tänavu auhinnale esitatud novelli mingil määral ka tingimustele vastavad. Samas esitas ta Valgamaa lugejatele väljakutse esitada edaspidi veelgi rohkem sobivaid teoseid. «Þürii töö võiks raskemaks teha.»
Samas oligi þürii töö tänavu varasemast mõneti keerulisem, kuna kaks teost þürii silmis üpris võrdväärselt preemiale sobisid. Need olid Õunapuu «Kui ingel laskus» ja Kätlin Kaldmaa «Ailill». Lõpuks kaldus kaalukauss Õunapuu kasuks, kusjuures just Kronberg ise teose tuliseks eestkõnelejaks asus. «Nipernaadilik novell, kus autor samas millegagi ei liialda. Ka on novellis gailitlikud krutskid olemas,» põhjendas ta.
Auhinna saanud Ervin Õunapuu ise tunnistas, et temalt nõudis mõte Gailiti auhinna võitmisest omajagu harjumist. Samas tunnistas ta, et eks kirjandus olegi suuresti tõlgendamise küsimus. «Selles suhtes võib mu looming küll Gailiti omaga sarnane olla, et mõlemas on peidus õpetlikud toonid.»
Tema hinnangul on suurepärane, et Valga just Gailiti auhinda välja annab. «Tal oli ikka väga võimsaid mõtteid,» arvas täna esmakordselt Valka sattunud kirjanik.
Raekotta kirjarahva peole olid oodatud need, kellele kirjandus on midagi enamat kui lihtsalt meelelahutus. Nii olid kohal Valgamaa harrastuskirjanikud. «Maakonnas on praegu üle kolmekümne inimese, kelle ilukirjanduslik looming on trükivalgust näinud,» ütles Valga keskraamatukogu direktor Endla Schasmin. Samuti olid kohal kirjandusõpetajad, kes kannavad hoolt, et kasvav põlvkond õpiks kirjandusest lugu pidama.
Sedavõrd auväärne publik vääris ka tummist ettekannet. Seda pakkus kirjanduskriitik, Eesti Rahvusraamatukogu eesti kirjanduse referent Maire Liivamets, kes kõneles Eesti kirjanduse rõõmudest ja muredest. Seejuures on meie kirjanduse suurim rõõm tema sõnul paradoksaalselt omavahel tihedalt seotud.
Nimelt tõi Liivamets meie kirjanduse suurima rõõmuna välja selle, et Eestis ilmub kirjandust väga palju. «2014. aasta oli Eesti kirjarahvale üks edukamaid. Ilmus 298 raamatut. Lisaks võib kirjandust leida paljudest ajakirjandusväljaannetest. Isegi naisteajakirjades ilmub novelle, mis täitsa kobedad.»
Südant valutab Liivamets aga tõsiselt eesti luule pärast. «Seda ilmub väga palju, loetakse aga väga vähe. Raamatukogudest võib leida kogusid, mida pole lugejad kunagi avanud.»
Liivametsa sõnul on eesti kirjandus viimastel aastakümnetel läbi teinud olulise muutuse. «Paljudele oli 1990. aastatel ehmatav, kui noored autorid, näiteks Jürgen Rooste, hakkasid kirjutama väga kõnekeelselt, mis tõi luulesse ka vägisõnu. Paraku tuleb tunnistada, et need pälvivad – eriti noorte seas – rohkem tähelepanu kui emade-vanaemade aegsed lõngakeraluuletused. Ajad on muutunud.»
Muutunud aegade näitena kandis Liivamets ette ka mitu noorema põlvkonna autorite luuletust. Samas ei tasu tema sõnul mingil juhul arvata, et näiteks armastusest enam ei luuletata. Selle kinnituseks luges ta ette Kristiina Ehini luuletuse. «Seejuures on Ehin praegu ilmselt kõige paremini müüv Eesti luuletaja,» lisas ta.
Et tegu oli tõeliselt väärika üritusega, olidki oma luule- ja muusikakava esitama palutud Kristiina Ehin ja tema muusikust abikaasa Silver Sepp.
Valgamaalane
Jaan Rapp, tegevtoimetaja