Kirjandusloolane ja koolikirjanik, pedagoogikateadlane, filoloogiakandidaat.

Sündis 1926 Kooraste vallas, õppis Otepää gümnaasiumis.

Ajakirja “Kooliuuenduslane” tegevtoimetaja, koostanud kirjandusõpikuid.

Novellist ja romaanikirjanik. Sündis 1891 Sangaste mõisa ligidal Kuiksillal. Noorpõlvekoduks oli Sangaste mõis, õppis Valga linnakoolis.

Suurima tunnustuse tõi romaan “Toomas Nipernaadi” (1928).

Suri 1960 Rootsis.

Näitleja ja dekoraator. Sündis 1896 Otepääl. Oli 1922-25 Vanemuise näitleja, 1933-40 (vaheaegadega) Otepää näiteringi juht. Avaldanud “Otepää-Pühajärve juhi” (1939).

Suri 1945 Kolõma vangilaagris.

Sõjaväelane, kolonel. Sündis 1891 Leebikul. Töötas Otepää kihelkonnakoolis õpetajana. Pärast sõjakooli lõpetamist oli mitmetel kõrgetel sõjaväelistel ja piirivalve ametikohtadel, oli Omakaitse lahingukooli ülem.

1944 emigreerus. Suri 1961 Montrealis.

Geograaf ja looduskaitsetegelane. Sündis 1936 Soontaga külas, Kuigatsi vallas. Avaldanud üle 160 looduskaitse- ja kodulooalase kirjutise. Oli Eesti orienteerumisspordi pioneere ja propageerijaid. NSVL meistersportlane ja 10-kordne Eesti meister orienteerumises. E. Kumari looduskaitsepreemia 1994. Suri 1995.

Arst. Sündis 1906 Valgas. 1935-1940 töötas Valgas naistehaiguste ja sünnitusabi arstina ning oli ka osakonnajuhataja. Valgamaa spordiliidu aseesimees.

1940. aastast saatus teadmata.

Kirjanik. Sündis 1921 Hummuli vallas.

Avaldanud romaane ja noorsoojutustusi. Kirjutanud ka kuuldemänge, kriitikat ja publitsistikat. Paljudes teostes on kasutatud Helme kihelkonna rahvapärimusi.

Võrkpallur. Sündis 1936 Valgas. Lõpetas Valaga 1. keskkooli. Sportimist alustas Valga spordikoolis. 8-kordne Eesti meister. Mängis 1960-68 Eesti koondises. Töötanud võrkpallitreenerina, tegutsenud kohtunikuna, “Kalevi” auliige.

Prosaist ja publitsist. Sündis Vitebskis 1911. Oli aastatel 1947-61 Valga  2. kk. direktor ja matemaatikaõpetaja. 1961. a-st kutseline kirjanik Valgas.

Kirjutas vene keeles.
Suri 2000. a.

Hüdrogeoloog, geoloogiamagister. Sündis 1936 Sarapuu külas, Sangaste vallas. Uurinud põhjavee looduslikku kaitstust ja põhjavee moodustumise tingimusi.

Laskur. Sündis 1906 Otepääl. Lõpetas Otepää eragümnaasiumi.  5-kordne maailmameister. Kuulus 1937 MM-il Argentina karika võitnud Eesti vabapüssimeeskonda ja sai 4 kulda. Püstitas 8 korral Eesti rekordeid. Suurmeister väikepüssi, täiskaliibrilise püssi ja püstolilaskmises. Kuulus Eesti koondisse.

Suri 1981 Otepääl.

Laulja (bass). Sündis 1936 Hummulis. Laulis “Vanemuise” kooris, on esinenud ka solistina.

Teatrikunstnik. Sündis Valgas 1916. Töötas teatrikunstnikuna Kuressaares.

Suri 1991 Kuressaares.

Ajakirjanik. Sündis 1946 Valgas. On töötanud ajalehtede “Leninlik Lipp”, “Rahva Hääl” ja “Universitas Tartuensis” juures, toimetas ajakirja “Atleet”.

Karl Ingermann

Tehnikateadlane, tehnikakandidaat. Sündis 1941 Kuigatsi vallas. Lõpetas Puka Keskkooli ja TPI. Töötas TTÜ-s õppejõuna. Uurinud tahkete kütuste põletamise tehnoloogiat, soojusautomaatikat.

Koorijuht ja pedagoog. Sündis 1956 Aakres.

Olnud Eesti Raadio Segakoori ja Rahvusmeeskoori dirigent, juhatanud TPI meeskoori ja Eesti Teaduste Akadeemia meeskoori, olnud õppejõud EMA-s ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis.

Füsioloog ja meditsiinidoktor, kergejõustiklane. Sündis 1926 Mäekülas, Sangaste vallas. Lõpetas Valga Keskkooli.

Uurinud organismi reaktiivsust mõjutavaid aineid. Koostanud õppevahendeid.

Võitis kettaheites 1952 Eesti mv-tel hõbeda. 

Tõstja, maadleja ja kehalise kasvatuse õpetaja. Sündis 1921 Kuigatsi vallas. Sportimist alustas 1936 Pukas kohaliku tuletõrje spordiklubis.

Tulnud 1942 ja 1946 sulgkaalus ning 1943 kergekaalus Eesti meistriks tõstmises. Töötas 1952-69 Otepää keskkoolis kehalise kasvatuse õpetajana.

Arst, kirurg. Sündis 1921 Valgas. Töötas Valga haigla onkoloogiakabineti juhatajana, peaarstina ja peaarsti asetäitjana ravi alal, vereülekande osakonna juhatajana, kirurgiaosakonna ordinaatorina. Ta on olnud ka medistsiiniõdede kursuse lektor ja ühingu Teadus lektor.

Suri 1993 Valgas.

Pianist. Sündis 1941 Valgas. Töötanud ooperikontsertmeistrina.

Laulja (metsosopran). Sündis 1911 Taageperas.
Oli laulja “Vanemuises”.
Suri 1995 Tallinnas.

Kergejõustiklane (kuulitõukaja, kettaheitja). Sündis 1911 Valgas. Lõpetas Valga poeglaste gümnaasiumi ja  TÜ õigusteaduskonna. Võitis 1934 EM-il kuulitõukes kuldmedali, Eesti meister kuulitõukes ja kettaheites.

Lavastaja, näitleja, teatritegelane. Sündis 1891 Narvas. Alustas oma teatritegevust Narva-Jõesuu näitetrupis. On töötanud näitleja, näitejuhina erinevates truppides. Oli teatridirektoriks “Ugalas” ja “Endlas”. 1944-46 “Sädeme” direktor ja kunstiline juht. Oli Näitlejate Liidu asutajaid ja selle esimene president. Suri Valgas 1951.

Õigusteadlane ja riigitegelane. Sündis 1886 Korijärve külas, Sangaste vallas.

I, II ja III Riigikogu liige, Riigikohtu liige, EV õiguskantsler, töö- ja sotsiaalhoolekande minister. Toimetas ajalehte “Sotsiaaldemokraat”.

Suri 1942 Sosva vangilaagris.

Kirjandusteadlane, filoloogiadoktor. Sündis 1931 Valgas, õppis Valga 1. keskkoolis. Avaldanud uurimusi 20. saj. eesti kirjanduse ja kirjandusteooria alalt, kirjutanud õpikuid ja osalenud “Eesti kirjanduse ajaloo” koostamisel.

Suri 1998 Tartus.

Pedagoog ja omavalitsustegelane. Sündis 1881 Aakres. Töötanud Viljandis ja Viljandimaal õpetaja ja koolijuhina, on olnud õpetaks Tõrvas, oli Viljandi linnapea, I Riigikogu liige. Avaldanud algkooli matemaatikaõpikuid.

Suri 1941 Kirovi oblastis.

Näitleja ja laulja (tenor). Sündis 1906 Valgas, õppis Valga Poeglaste Reaalgümnaasiumis.

On töötanud “Säde” teatris näitlejana, olnud näitleja ja näitejuht “Vanemuises”, näitleja “Ugalas” ja laulja “Estonias”.

Suri 1963 Stockholmis.

Proosa- ja lastekirjanik. Sündis 1981 Kanepi kihelkonnas. On õppinud Valga reaalkoolis, mõnda aega elas Sangaste mõisa maadel, suviti peatus Otepääl ja Pühajärvel. Romaanis “Verioja mõis” (1936) on selgesti tuntav Sangaste miljöö.

Suri 1950 Tallinnas.

Proosakirjanik.

Sündis 1931 Sangastes.

Tehnikateadlane, tehnnikakandidaat. Sündis 1931 Tõrvas. Lõpetnud Tõrva keskkooli ja TPI. Töötanud insenerina ja TPI-s teadurina. Uurinud toiduainetetööstuse vähejäätmelisi tehnoloogiaid, loonud kartulitärklise vähejäätmelise tootmise, tegutsenud keskkonnaeksperdina.

(1938. aastani kasutas nime Gross(s)midt). Memuaarikirjanik ja tõlkija. Sündis 1896 Rõngu kihelkonnas. 1934. a. sai Tammjärve asundustalu Sangaste mõisas. 1944. a. saadeti Siberisse. 1949. a-st tagasi Sangastes. Memuaarraamat “Pealuu märgi all” (1935) on Kuperjanovi väeüksuse sõjateest Vabadussõjas.

Suri 1975, maetud Sangaste surnuaiale.

Sporditegelane. Sündis 1906 Patkülas. Lõpetas Põdrala vallakooli ja õppis Valga õhtukeskkoolis. Teenis Valgas 3. üksikus jalaväepataljonis allohvitserina. Töötas Valga Arve-Tööstustehnikumis sõjalise ja kehalise kasvatuse õpetajana. Oli Valga “Jõu” rajooninõukogu esimees. Tegutses ka spordikohtunikuna.

Suri 1944 Valgas.

Kirjandusteadlane ja kriitik, filoloogiakandidaat. Sündis 1931 Laanemetsa vallas. On õppinud Valga 1. keskkoolis. Uurinud 20. saj. eesti proosat ja näitekirjandust. Osalenud “Eesti kirjanduse ajaloo” koostamisel.

Õpetaja ja eesti keele õpikute autor. Sündis 1856 Sangaste vallas. 1874. a. lõpas Cimze seminari ja oli 1880-1906 Valga Peetri kooli juhataja. Kooli tunti Eineri koolina. Õpetas ka Valga linna teistes koolides. Valga Eesti Karskuse Seltsi esimees, “Säde” seltsi juhataja, juhatas isetegevuslikku näitetruppi ja laulukoori.

Suri  1927, maetud Luke kalmistule.

Prosaist ja näitekirjanik. Sündis 1896 Arula vallas. Õppis Otepää kihelkonnakoolis. Jutustus “Kaarli ja tundmatu” (1927) kujutab 1918-19 aasta sündmusi Sangastes ja Urvastes.

Suri 1969 Los Angeles’is.

Mäesuusataja ja treener. Sündis 1926 Otepääl. Võitis Eesti mv-tel mäesuusatamises 10 kulda, 3 hõbedat ja 2 pronksi ning kahevõistluses 1 kulla ja 1 pronksi. Teinud kaastöö “Kehakultuurile” ja “Spordilehele”.

Prosaist, tõlkija. Sündis 1911 Valgas. Keskhariduse omandas kodulinnas.

1944 siirdus Saksamaale, sealt USA-sse, kus töötas kirjastusametnikuna.

Avaldanud mälestusteraamatud “Läbi uduliniku” I-II ja memuaarse koega teosed “Hiiobi tütar” ja “Kajaja”.

Suri 2004 New Yorgis.

Keeleteadlane, filoloogiadoktor. Sündis 1926 Lapetukme külas, Valguta vallas. Olnud TÜ-s õppejõud. Avaldanud üle 200 liivi keele- ja kultuurialase artikli, uurimusi keeleteaduse alalt, koostanud eesti keele õpikuid, olnud võõrsõnade leksikoni kaaskoostaja.

Asutas 1999 Eesti Keele Kaitse Ühingu.

Suri 2005 Tartus.

Maalikunstnik ja aednik. Sündis 1901 Priipalus, Kuigatsi vallas.

Oli Tartus kunstnik ja harrastusaednik (aretanud uusi puuviljasorte). Loonud nüansirikka, kirka koloriidiga natüürmorte ning lille-, maastiku- ja portreemaale.

Suri 1960 Tartus.

Karikaturist ja maalikunstnik. Sündis 1901 Valgas.

Töötas mitme ajalehe ja ajakirja “Pikker” juures karikaturistina. Viljeles kubistlikus stiilis figuurimaali. Loonud valdavalt ühiskonnakriitilisi karikatuure ja kultuuriinimeste tabavalt karaktiseerinud šarže.

Suri 1977 Tallinnas.

Füüsik, Ph. D., TÜ auliige. Sündis 1911. a. Soontaga külas, Kuigatsi vallas.

1939. aastast välismaal. Uurimusi kristallide struktuuri röntgenograafilise mõõtmise alalt.

Jalgrattur. Sündis 1911 Aakre vallas. Võitis NL-i meistrivõistlustel 5 hõbedat. Maantee- ja krossisõidu 11-kordne Eesti meister. On olnud Eerika Salumäe juhendaja.

Poliitik. Sündis 1936 Taheva vallas. ERSP asutajaid, Kodanike Komiteede liikumise algatajaid, Eesti Komitee esimees, Põhiseaduse Assamblee liige, Riigikogu liige, Euroopa Parlamendi saadik.

Proosakirjanik. Sündis 1906 Vastse-Antsla vallas,

õppis Otepää progümnaasiumis ja Valga poeglaste gümnaasiumis, aastast 1948 elas Austraalias.

Oli ajalehe “Meie Elu” tegevtoimetaja ja kirjutanud mälestustesugemetega proosat, “Koolilinn Valga” kaasautor.

Suri 1990 Sydney’s.

Teadusloolane ja genealoog. Sündis 1936 Tõrvas.

Uurimusi Baltimaade geograafia ajaloo ja baltisaksa suguvõsade genealoogia alalt. Avaldanud kirjutisi K. E. von Baeri ja tema teaduspärandi kohta.

Sõjaväelane, kolonel. Sündis 1886 Paluperas. Vabadussõjas oli soomusrongide diviisi ülem, juhtis suurimat soomuslahingut, mille tulemusena vallutati Pihkva. Osales 1. dets. 1924 mässu mahasurumises. Lahkus 1925 tegevteenistusest ja tegutses edaspidi põllumehena.

Suri 1941 Kirovis.

Maalikunstnik. Sündis 1896 Laatre vallas. Töötas fotoateljeedes retuššijana. Kunstnikuna iseõppinu, naivist, maalinud valdavalt romantilisi, südamliku tundetooniga portreid ja figuurkompositsioone.

Suri 1986 Tallinnas.

Metsandus- ja riigitegelane. Sündis 1926 Tõlliste vallas.

Oli ENSV metsamajanduse ja looduskaitse minister. Avaldanud kirjutisi taasmetsastamise kohta. Eesti Looduskaitse Seltsi asutaja.

Eesti päritolu soome kirjanik ja ühiskonnategelane.

Sündis Taagepera vallas Alal, 1896 siirdus pere Valga linna, kus kirjanik õppis Valga tütarlaste- koolis.

Elas aastast 1904 Soomes.

Varasemas loomingus Valgamaa motiive.

Rahvusvahelise tunnustuse võitis soomekeelsete näidenditega.

Suri 1954 Helsingis.

Matemaatik, matemaadikadoktor. Sündis 1936 Tõrvas.

Töötas Füüsika Instituudis, Küberneetika Instituudis ja Eesti Energeetika Instituudis teadurina, TRÜ-s õppejõuna. Uurimusi matemaatilise loogika alalt.

Eesti-Šveitsi Kultuuriseltsi liige.

Baltisaksa pianist ja pedagoog. Sündis 1911 Valgas. 1939 läks Saksamaale. Töötas klaveripedagoogina, oli edukas kammermuusik.

Suri 1979 Travemündes.

Õpetaja, keemiakandidaat. Sündis 1891 Aakre vallas. Töötas matemaatika, keemia ja kaubatundmise õpetajana, ka TÜ-s.

Suri 1986 Peedul.

Maali- ja tarbekunstnik. Sündis 1866 Otepääl. Tegutses a-st 1917 Tartus rakenduskunstnikuna. Loonud ka realistlikke lillemaale ning illustratsioone.

Suri 1929 Tartus.

Näitleja. Sündis 1901 Helmes. Mängis 1922-24 Sädemes ja 1924-40 Kandles, oli 1940-48 Kandle administraator ja raamatupidaja. ENL ja ETÜ liige.

Suri 1973 Võrus. 

Suusahüppaja, kahevõistleja ja treener.

Sündis 1951 Otepääl. Lõpetas Otepää keskkooli.

Eesti meister kahevõistluses ja suusahüpetes. Töötanud a-st 1976 Otepääl treenerina, olnud ka Otepää gümnaasiumi direktori asetäitja majanduse alal.

Majandustegelane. Sündis 1936 Karula vallas.

Töötanud Saaremaa Liha- ja Piimatööstuses.

Eesti Piimaliidu juhatuse liige, Eesti Lihaliidu juhatuse liige.

Luuletaja ja lastekirjanik. Sündis 1841 Sangaste kihelkonnas  Laatre Unikülas. Oli Viljandi elementaarkooli õpetaja ja juhataja.

Luuletuse “Kui Kungla rahvas kuldsel a'al” ja lastelaulu “Teele, teele, kurekesed” autor.

Suri 1924 Viljandis, Unikülas on mälestuskivi.

Iluuisutaja, võimlemis- ja iluuisutamistreener. Sündis 1911 Taheva vallas. Iluuisutamise üksiksõidus NL-i meister, paarissõidu Eesti meister.

Tegutsenud spordikohtunikuna.

Suri 1995 Tallinnas.

Käsipallur ja treener. Sündis 1956 Tõrvas. Lõpetas Valga 1. keskkooli. Sportimist alustas Hummuli koolis ja Valga spordikoolis. Olnud üle kümne aasta Eesti parim käsipallur, 16-kordne Eesti meister. Kuulunud Valga “Maret-Spordi” meeskonda. Olnud Käsipalliliidu peasekretär, kuulunud “Kalevi” ja “Jõu” liikmeskonda.

Arst. Sündis 1886 Harglas. 1915-18 töötas Valgas eraarstina. On olnud Vene Punase Risti hospitali juhataja, Vene Linnade Liidu haigla juhataja ja arst. Oli EV Tervishoiu Peavalitsuse juhataja abi, hiljem juhataja, EV Tervishoiunõukogu esimees, Töö- ja Hoolekande ministri abi. Valgas töötades oli Valga linnavolikogu liige, Säde seltsi esimees, Valga Krediidiühingu esimees. 1927-28 oli EV haridusminister.

Suri Sosva vangilaagris 1941.

Ajakirjanik ja luuletaja. Sündis 1866 Pangodis Lipardi talus.

Töötas õpetajana ja ajalehe “Põhjanael” toimetajana.

Suri 1921 Narvas, maetud Otepää uuele kalmistule.

Kirjandusteadlane, kriitik ja prosaist, filoloogiakandidaat.

Sündis 1926 Patküla vallas, õppis Valga progümnaasiumis ja keskkoolis.

On uurinud 20. saj. eesti proosat, koostanud kirjandusõpikuid, avaldanud kirjanduskriitikat ja novelle. Suri 2001 Tartus.

Majandusteadlane, maamõõtja-maakorraldaja. Sündis 1921 Valgas.

Töötanud TÜ-s kateedrijuhataja ja dotsendina. Uurinud raamatupidamise teooriat ja praktikat.

Suri 1992 Tartus.

Luuletaja, murdelaulik. Pärit Kärstnast, sündis 1891, on olnud õpetaja Lõvel.

Suri 1946 Kärstnas, maetud Helme kalmistule.

Näitekirjanik, prosaist ja lastekirjanik.

Sündis Hummuli vallas 1906. Lapsepõlve veetis Riidaja vallas.

1944 emigreerus.

Suri 1962 Austraalias.

Arst. Töötas 1949 aastast Valgas naha- ja suguhaiguste kabineti juhatajana, 1952-54 oli Valga haigla peaarst, hiljem juhatas naha- ja suguhaiguste dispanserit, oli arst-dermatoveneroloog.

Suri 1985.

Bibliograaf, raamatuteadlane. Sündis 1941 Valgas. Töötanud erinevates raamatukogudes. 1998-2003 Eesti Akadeemilise Raamatukogu direktor.

Uurinud eesti pagulaskirjandust.

Kriitik ja kirjandusteadlane. Sündis 1931 Valgamaal Holdre vallas. Töötanud F. Tuglase muuseumi juhatajana, Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse osakonnajuhatajana.

Avaldanud kriitikakogumiku, koostanud luule- ja novellivalimikke. “Eesti kirjanduse ajaloo” III-IV köite kaaskoostaja.

Etnoloog, ajaloodoktor.  Sündis 1931 Sangaste vallas.

Oli Eesti Rahva Muuseumi direktor. Uurinud taluehitisi, põllutööriistu ja ERM-I ajalugu. Pannud aluse etnofilmile.