VALGA KESKRAAMATUKOGU

2018. aasta aruanne

 

Elanikke – 12 956

 

 

1. Põhilised tegevussuunad

 

Valga Keskraamatukogu korraldas 2018. aastal üle-eestilise maaraamatukogude 3-päevase suveseminari.

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistasime maakondliku jutukogumiku „Valgamaa lood“ väljaandmisega.

Lüllemäe raamatukogu projektiga „Teejuht“ jäädvustati Jaan Lattiku mälestust.

Kultuuripärandiaastal toimusid pärimuskultuuri-alased koolitused maakonna raamatukogude töötajatele.

 

 

2. Juhtimine

 

2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud

Seoses haldusreformiga on 2018. aastast Valga Keskraamatukogu struktuuris 9 haruraamatukogu: Hargla, Kaagjärve, Koikküla, Laatre, Lüllemäe, Sooru, Tagula, Tsirguliina ja Õru raamatukogu.

 

2.2 Eelarve

Tabel 1

Põhieelarve

Seisuga

31.12.2017

Seisuga

31.12.2018

muutus %

Eelarve kokku

490 431

531 405

+8,4%

Personalikulu

321 238

354 972

+10,5%

Komplekteerimiskulu

76 026

74 049

-2,6%

sh KOVilt

45 256

42 754

-5,5%

sh riigilt

30 770

31 295

+1,7%

Infotehnoloogiakulu

17 731

12 809

-27,8%

Koolituskulu

2 688

1 564

-41,8%

Kulu üritustele

5 766

8 135

+41,1%

 

2.3 Projektid

Tabel 2

Projektid, toetused (Kellelt saadud?)

Periood

Eraldatud summa

Projekti üldmaksumus

Keskraamatukogu

 

 

 

Maakondliku jutukogumiku väljaandmine (Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp)

01.01-28.02.2018

300.-

4 366.75

Maaraamatukogude suveseminari korraldamine (Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp)

01.06-30.06.2018

400.-

5  264.-

Pärimuskultuuri-alane koolitus Valgamaa raamatukogude töötajatele

(Kultuuriministeerium)

15.08-15.12.2018

987.-

1 572.-

Lüllemäe haruraamatukogu

 

 

 

Teejuht – Jaan Lattik 140 tähistamine

(KÜSK)

10.09.2017-29.02.2020

8 513.-

11 000.-

Emakeelepäeva tähistamine koos Heiki Vilepiga

(Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp)

01.01-31.03.2018

120.-

150.-

Teejuhi teavitus

(KÜSK)

01.02.-30.11.2018

2 989.40

2 989.40

Raamatukogu Karula piirkonnas 107 aastat hiljem

(Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp)

01.04-15.06.2018

250.-

300.-

Laste/noorte akvarellipäev Lüllemäe raamatukogus

(Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp)

01.07.-31.08.2018

225.-

254.41

Tsirguliina haruraamatukogu

 

 

 

Kunst raamatukokku

(Tallinna Keskraamatukogu)

29.05.-21.12.2018

 

396.01

406.50

Toetusprogrammid täitsid oma eesmärgi: paikkonna kultuurielu elavnes, toimus koolitus, mida ilma toetuseta ei olek võimalik korraldada.

 

2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng

Seoses haldusreformiga on Valga valla senised iseseisvad raamatukogud keskraamatukogu haruraamatukogud.

 

2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest

Aasta jooksul osaleti järgimistel koolitustel, teabepäevadel, seminaridel, koosolekutel:

·         ERÜ kõne- ja aastakoosolek – Kristi Simson, Anujelisa Lehtmets

·         Raamatukogusüsteemid ja isikuandmete kaitse – Endla Schamin, Kristi Simson, Riina Auksmann

·         Rahvaraamatukogude seminar-laager „Ürituse kavandamine, arendamine ja turundamine rahvaraamatukogus“ – Kristi Simson, Riina Auksmann

·         Eesti raamatukoguhoidjate XI kongress „Raamatukogu on vabadus“ – Riina Auksmann, Kristi Simson

·         Isikuandmete kaitse raamatukogudele – Kristi Simson (6 h)

·         Infopäev „Uut kutse andmises“ – Kristi Simson

·         Seminar „Raamatukoguteenuste disain ja juhtimine“ – Kristi Simson, Riina Auksmann

·         Algupärase lastekirjanduse päev – Ljudmila Barinova, Ulvi Lind (2 × 6 h)

·         XV Üleriigilisel lasteraamatukoguhoidjate päeva – Ljudmila Barinova, Ulvi Lind

·         ERÜ lasteteeninduse toimkonna koosolek ja lastekirjanduse aastakoosolek – Ulvi Lind

·         Esmaabiandja täiendõpe – Ljudmila Barinova (8 h)

·         Rahvaraamatukogu teenuse väljakutsed ja võimalikud lahendused – Endla Schasmin

·         Seminar „Raamatukogud ja muuseumid avalikus ruumis“ – Endla Schasmin

·         Maaraamatukogude sektsiooni 27. suveseminar – Endla Schasmin (20 h)

 

2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused

Tabel 3

Koolituse aeg

Koolituse teema

Koolitaja

Koolituse maht/kestus

Osalejate arv/ KRKst

Eelarve/

Koolituseks kulutatud summa

29.03

Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkonna tutvustus

Nutiseadmete kasutamine

Merle Koik, EPALE Eesti saadik

Jaana Kõvatu, NutiAkadeemia

1 h

 

 

4 h

17/4

 

26.04

Looduslikud pühapaigad

Ahto Kaasik

4 h

19/4

330.-

27.09

Jutuvestmise õpituba

Piret Päär

4 h

14/4

380.-

29.11

Eesti rahvausund ja tavad

Ahto Kaasik

4 h

19/6

330.-

Lisaks koolitustele toimus keskraamatukogu korraldusel 2 nõupäeva ja koolitusreis Tartusse, kus külastati ERMi, Kirjandusmuuseum ja Riigiarhiivi. Rahastas kultuuriministeerium.

Keskraamatukogus toimus riiklikult korraldatud e-kodaniku juhendajate 16-tunnine koolitus. Osales 30 maakonna raamatukogude töötajat.

Telefoni teel on nõustatud maakonna kõiki raamatukogusid, kohapeal 13 raamatukogus.

 

2.5 Juurdepääs liikumispuudega inimesele

Liikumispuudega inimestel on tagatud juurdepääs ainult I korrusele.

 

2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas

Arendustegevust infotehnoloogia valdkonnas ei toimund.

 

 

3. Kogud, komplekteerimine ja töötlemine

 

Keskraamatukogus on arvel 102 740 eks. raamatuid, fondi kogumaht 105 685 eks.

Raamatuid kustutati andmebaasist 7 060 eks., neist anti maakonna teistele raamatukogudele üle 24 eks. Maaraamatukogud olid huvitatud käsitöö ja kokanduse liigsetest eksemplaridest.

Komplekteerimise põhimõtted ja uuendused

Kogude komplekteerimisel järgitakse komplekteerimisplaani. Sellest tulenevalt oli eriline tähelepanu eesti kirjandusel, sh laste- ja noortekirjandusel ning heatasemelisel tõlkekirjandusel.

Lugejate huvist lähtuvalt telliti lastekirjanduse osakonda rohkem koolieelikutele mõeldud kõvakaanelisi lasteraamatuid ning kohustuslikku kirjandust (suurendati eksemplaarsust isegi kuni 5-ni).

Seoses valdade ühinemisega saime keskraamatukogu alluvusse 9 haruraamatukogu, kuid tellimises see midagi ei muutnud. Raamatukogud saavad endiselt iganädalaselt tellimislehti ja esitavad tellimuse komplekteerimisosakonda.

Komplekteerimine sujus keskraamatukogu ja tema haruraamatukogude vahel hästi.

Raamatute komplekteerimine (koos haruraamatukogudega)

Keskraamatukogu koos haruraamatukogudega kulutas kokku teavikute ostmiseks 74 049.- eurot, millest riigitoetus oli 31 295.- eurot ehk 42,3%. Omavalitsus panustas teavikute ostudesse 42 754.- eurot ehk 57,7%.

Nn sihtostudeks kulus riigitoetusest 44% (soovitatav 30%)

Ilukirjandus moodustas hangitust 69,3%.

Kokku hangiti 5 648 eks. trükiseid, sh ostudena 4 862 ja annetustena 786 eks.

Raamatu keskmiseks hinnaks kujunes 12.36 eurot. Hangitute hulgas oli 330 eks. võõrkeelset kirjandust, millest põhiosa – 304 eks. – moodustas venekeelne kirjandus.

Põhiliselt teostati ostud Rahva Raamatust, Apollost ja venekeelne kirjandus OÜ Lomelius.

Tellimisel võrreldi 2 tarnija hindasid ja otsustati odavama kasuks. Raamatute hinnavahed on väikesed, kõigub mõne sendi piires. Rahva Raamat saatis mitmel korral allahinnatud raamatute nimekirju, mida kasutasid mitmed raamatukogud (Lüllemäe, Õru, Tsirguliina) puuduolevate varem ilmunud raamatute hankimiseks.

Suuremad annetajad olid Kultuuriministeerium, Rahva Raamat, Lastekaitse Liit jt.

Perioodika komplekteerimine

Perioodikat telliti 13 967.- euro väärtuses ehk 18,9% ulatuses kogu komplekteerimiskulust.

Meie 9 haruraamatukogu tellisid perioodika keskraamatukogu vahendusel. Peale valdade ühinemist mõned raamatukogud ei osanud arvestada sellega, et aasta lõpuks peab jaguma raha ka ajakirjandusele, sest raamatute ja perioodika raha oli koos.

Varem, väiksemas vallas, olid võimalused oma eelarve kasutamiseks vabamad.

Kultuuriperioodika telliti keskraamatukogu kaudu riigirahast kõigile raamatukogudele.

Mahakandmine

Keskraamatukogust kustutati 7 071 teavikut, sh 7 060 eks. kustutatud teavikutest olid raamatud.

Jooksvalt puhastati fondi katkistest, aegunud ja üleliigsetest teavikutest.

 

 

4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused

 

4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine

Lugejate kasutuses on keskraamatukogus 5 arvutit, lisaks wifi-võrgu kasutamisvõimalus.

Raamatukogu lugejaarvuteid kasutatakse kõige enam internetist info otsimiseks ning igapäevaste toimingute tegemiseks (e-posti lugemine, pangaülekanded, digitaalkirjastamine, lehtede veebiväljaanded, Facebook jne.)

Lugemissaalis on külastajatel võimalus kasutada 1 arvutit, mida kasutati 944 korda, internetitoa 4 arvutit kasutati 1 631 korda poolt.

 

 4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused. Üldistav ja muutusi näitav kokkuvõte

Tabel 4

Lugejad

2017

Lugejad

2018

muutus (+-)

2 987

2 882

- 105

 

Külastused 2017

Külastused 2018

muutus (+-)

Virtuaal-külast. 2017

Virtuaal-külast. 2018

muutus

(+-)

51 870

48 149

- 3 721

50 972

44 264

-6 708

 

Laenut-d 2017

Laenut-d 2018

muutus (+-)

Päringud* 2017

Päringud* 2018

muutus

(+-)

78 883

71 233

-7 650

484

369

-115

* Infopäringud

e-infopäringuid oli aasta jooksul kokku 5, telefoni teel 6, infopäringuid lugemissaalis 240.

 

4.3 RVL teenindus

Teistesse maakonna raamatukogudesse telliti meie raamatukogust 284 teavikut.

Aktiivsemalt laenutasid meilt Otepää Linnaraamatukogu, Tsirguliina  ja Pühajärve raamatukogu.

Ise tellisime teavikuid teistelt väljastpoolt maakonda 8 ja maakonna raamatukogudest 1.

 

4.4 Laste- ja noorteteenindus

4.4.1 Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimine

Aasta jooksul sai lastekirjanduse osakond juurde 879 teavikut (nimetusi 591), neist annetusi 7.

Kustutati 3 254 teavikut.  Kogud aasta lõpul 25 377 eks. Kogud vähenesid aasta jooksul lastekirjanduse osakonnas 2 373 teaviku võrra. Suur mahakandmine toimus hoidla venekeelse kirjanduse osas, kus oli palju aegunud, mittevajalikke, kulunud raamatuid.

Lastekirjanduse osakond sai juurde 54 teavikut vähem, kui 2017. aastal, see on õigustatud, sest lugejahuvi on paraku väike. Sageli piisab, kui võtta uusi raamatuid juurde vaid  ühe eksemplari kaupa.

Kohustuslikku raamatut võtame loomulikult vastavalt vajadusele rohkem. Järjekordi on meil kohustusliku raamatu osas harva ja need on lühikesed. See tähendab, et oleme selles suhtes hästi komplekteeritud.

Ajakirjadest käisid meil 2018. aastal: „Elle Girl“, „Hea Laps“, „Täheke“, „Mesimumm“, „Miki Hiir“, „Minu Maailm“, „Täheke“, „Tom & Jerry“.

 

4.4.2 Laste- ja noorte raamatukogu kasutamine

Tabel 5

Lug-d 2017

Lug-d 2018

muutus (+-)

Külast-d 2017

Külast-d 2018

muutus (+-)

Laenut 2017

Laenut 2018

muutus (+/-)

960

961

+1

11 156

11 156

-

9 254

8 726

-528

 

4.4.3 Laste- ja noorteteenindus, sh lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine

Lugejate arv ja külastused jäid põhiliselt samaks, kui võrrelda omavahel aastaid 2017. ja 2018.

Kuigi me tegime palju raamatukogutunde (57), mida külastas 1 023 last ja väga lootsime, et külastused on meil suurenenud. Aga samas langes raamatukoguürituste arv pisut ja 426 võrra langes neid üritusi külastanud laste arv võrreldes 2017. aastaga.

Laenutuste arv langes 528 võrra, see  langus pole kahjuks üllatus, sest lapsed on hakanud vähem lugema ja see on märgatav igapäevatöös. Loetakse ikka eelkõige kohustuslikku kirjandust. Mõned laisemad vaatavad kohustusliku raamatu sisugi netist järgi ja saavad ka raamatut lugemata positiivse hinde.

Lastekirjanikest käis meil kohal Wimberg, kes lastele väga meeldis. Tegelikult võiks kutsuda aastas rohkem kirjanikke külla kui ühe. See tooks paljusid lapsi korraga kirjanduse juurde, kasvõi korrakski.

Lastetöö alaseid koolitusi on olnud erinevaid ja huvitavaid, aga erinevatel põhjustel on meie töötajad nii mõnestki neist osalemisest loobunud. Uute ideede ja teadmiste juurde saamiseks on enda majast aegajalt  kindlasti vajalik väljas käia.

Koostöö Valga Põhikooliga oli väga hea, koostöö lasteaed „Kasekesega“ oli väga hea.

·         Raamatukogutunnis käinud Valga Põhikooli lapsed said teada raamatutest erinevatel teemadel ja mõnikord ka laenutasid neid.

·         Valga Põhikooli 1. klassid käisid kõik meil külas, et raamatukoguga tutvuda.

·         „Kasekese“ lasteaia lastele käisime õppeperioodil korra kuus raamatuid laenutamas.

Lasteaia „Kaseke“ ja „Buratino“ kooliminejad lapsed käisid raamatukogus oma rühmadega külas.

Valga Priimetsa Kooli 1. klassid käisid meil külas raamatukogutunnis, kus said kingiks venekeelse „Tähekese“.

 

4.4.4 Laste- ja noorteüritused

Tabel 6

Üritus

Osavõtjaid

18 meisterdamisring algklasside õpilastele

89

10 muinasjututorni jututund

62

11 oolivaheaja filmineljapäev

110

17 laste tundi „Tahan teada ja osata“

63

Valgamaa Luuleprõmm 2018

33

Valga ANKi üritus „Sõprade sõbrad“

32

Isamaaliste luuletuste lugemise konkurss

11

Emakeelepäeva veebiviktoriin

57

Kohtumine kirjanik Wimbergiga (Jaak Urmet) ja suvelugemise lõpetamine

76

Üle-eestilise ettelugemise võistluse Valgamaa eelvoor 4. klasside õpilastele

9

Maakondlik jõululuuletuste lugemise konkurss

73

Lastekirjanduse osakonnas toimus 63 üritust, osalejaid oli 615

 

4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused
Tabel 7

 

Kordade arv

Teenuste arv

Kasutajate arv

Koduteenindus

12

1

7

2018. aastal kasutas teenust 7 lugejat: kodudes käidi 12 korda ning aasta jooksul viidi kodudesse 942 teavikut. Alates 2018. aastast oli raamatukogutöötaja käsutuses valla sotsiaaltöö elektriauto.

 

4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond

Tabel 8

Näitused/väljapanekud

Üritused

Üritustel osalenute arv

15

20

685

Üritustest osavõtjate arv on võrreldes 2017. aastaga natuke langenud (2017. a. – 702; -17).

Jätkuvalt tegutses tublilt venekeelne Raamatusõprade klubi, koos käidi 14 korral. Kuulati Tartu Ülikooli emeriitdotsendi Svetlana Jevstratova loengut. Võeti osa üleilmsest tuntud aktsioonist „Тотальный диктант“. Käidi virtuaalsel jalutuskäigul Valga-Valka tänavail. Vaadati filmi „Helisev muusika“ ja tähistati raamatuklubi 10. sünnipäeva.

Jaanuaris esitles Kalle Gaston oma raamatut “Kihelkonna kihelused“.

Veebruaris kohtus lugejatega giid, maailmarändur ja raamatuautori Ena Mets. Juttu vesteti kummalistest-rikastavatest kohtumistest Eestis ja mujal ning vahele jutustati mõned millegi poolest mällu sööbinud muinaslood.

Üleriigiliste raamatukogupäevade raames oli lugejatel võimalus osa võtta  Valga Keskraamatukogu kodulehel toimuvast kirjanduslikust päevaviktoriinist ja  Eesti raamatu päevale pühendatud kirjanduslikust viktoriinist.

Sügisel käis kord kuus koos vestlusring “Mulle see raamat meeldib!“

Novembris toimunud kirjanike tuuril „Sõnaränd“ kohtusid lugejatega Janika Kronberg, Kai Aareleid, Maimu Berg ja Piret Bristol“.

Raamatukogul on hea koostöö Valga Muuseumi ja Tiina Loomemajaga ning kohvikuga Carl.

Näitusi oli kokku 3: „Hansenist Tammsaareni. A. H. Tammsaare 140", „25 kaunimat eesti raamatut 2017“, „Valga kirjanike pilgu läbi“

Väljapanekuid oli kokku 12.

Lastekirjanduse osakond on teinud koostööd Valga ANKiga üritusel „Sõprade sõbrad“.

Väga hea koostöö on olnud Valga Põhikooli 3a ja 3b klassiga, aga ka 3c, 3d ja 3e klassiga.

Lasteaedadest on olnud koostöö eriti hea „Kasekese“ lasteaiaga.

Koostöö on olnud hea meie vabatahtliku töötaja Phd Ene Mägiga, kes viis laupäeviti läbi „Laste tunde“.

Maakondlike lasteürituste auhinnaraha oleme saanud Valgamaa Omavalitsuste Liidult.

Lasteosakond korraldas Eesti Lastekirjanduse Keskuse ettelugemise võistluse Valgamaa vooru. Osalesime Nukitsa konkursil. Toimus Valgamaa Luuleprõmm 2018, kust iga vanuserühma parim sai õiguse esineda vabariiklikul võistlusel.

 

4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele

Internetitoa töötaja viis läbi individuaalkoolitusi (104 koolitust).

Mõned näited: CV koostamine, kirjade koostamine notarile, üürilepingute vormistamine, tervisetõendi taotlemine juhilubade vahetamiseks, äriregistris oma ettevõtete ja tegevusvaldkondadega seotud toimingutega tegemine.

 

4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded

 

Raamatukogus toimuvatest üritustest antakse teada raamatukogu kodulehel, ka facebookis, raamatukogus oleval digitaalsel infoekraanil, „Valga Teatajas“ ja „Lõuna-Eesti Postimehes“. Ürituste reklaamimiseks kasutati ka flaiereid.

Ajakirjanduses kajastati raamatukogus toimunut 6 korral.

Mõned neist: „Lõuna-Eesti Postimees“, 19. jaanuar „Valgas prõmmutas luulet 21 noort poeeti“; „Lõuna-Eesti Postimees“ 3. veebruar „Lugude vestja tuuritab Lõuna-Eestis“; „Lõuna-Eesti Postimees“, 16. veebruar „Valgamaa kirjarahvatööd said ühiste kaante vahele“; „Lõuna-Eesti Postimees“, 21. veebruar „Kunagi pole liiga vara“.

06. detsembri „Lõuna-Eesti Postimehe“ veebiversioonis ilmus artikkel „Valgas selgusid tublimad jõululuuletuste lugejad“.

Raamatukogu kodulehel on üleval terviseteemaliste raamatute blogi. Postitusi lisandus juurde 11.

Koostati „Valgamaa kodulooline sünnipäev kalender 2019“.

 

4.9 Andmebaasid

Uusi andmebaase ei loodud.

Täiendati-parandati Valgamaa koduloolist andmebaasi ISIK. Aasta lõpus andmebaasis 1 275 Valgamaaga seotud isiku andmed.

Jätkati artiklite bibliografeerimist RIKSi, lisandus 662 kirjet.

 

 

5. 2019. aasta tegevused


Valgas antakse välja järjekordne A. Gailiti nimeline novelliauhind.

2019. aastal jääb jätkuvalt prioriteediks töö raamatufondiga    vähese kasutusega raamatute mahakandmine.

 

 

Endla Schasmin

Valga Keskraamatukogu direktor                                                                 11. veebruar 2019. a.


 

LISA 1. Personali koolitus

Raamatukogu nimi

Koolituste arv

Koolitustundide arv

(koolituse maht )

Koolituseks kulutatud

 

 

 

 

 

LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised
ettekanded, loengud, koolitused

LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid

Raamatukogu nimi

             Teostatud tööd (2018)

 

 

 

LISA 4. Laste ja noorteüritused

Raamatukogu nimi

Ürituse nimi

Osavõtjate arv

 

 

 

 

LISA 5. Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmine
Kuidas on maakonnas/linnas täidetud raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesandeid? Palun analüüsige ja andke hinnang.