Valga maakonna rahvaraamatukogude aruanne

2016

Tabel 1

Maakonna nimi	Elanike arv (01.12.15)	KOV-de arv maakonnas	Üldkasutatavate raamatukogude arv	Harukogude arv	Kokku
Valga	31 383	13	25	-	25

1. Põhilised tegevussuunad

· Maakonna raamatukogude põhilised tegevused olid teavikute kojulaenutus ja kohalkasutus, avaliku teabe kättesaadavaks tegemine, päringutele vastamine, näituste/väljapanekute ja ürituste korraldamine, kasutajakoolituste läbiviimine.

· Uued (kuid väiksemad) ruumid sai Sangaste raamatukogu. Õru raamatukogus toimus remont.

· Inventuur toimus Lüllemäe raamatukogus ja Otepää linnaraamatukogus.

· Raamatukogude juubelid: Aakre ja Sooru raamatukogu – 90, Hargla raamatukogu – 95, Lüllemäe raamatukogu – 105.

Merekultuuriaasta „Näoga mere poole“

· Väljapanekud mereteemalistest raamatutest – Hummuli ja Kaagjärve raamatukogus.

· Näitus „Mereelu – elumeri“ Riidaja raamatukogus ja „Näoga mere poole. Merekultuuriaasta 2016“ Õru raamatukogus.

· Üritused: ettelugemine Jaan Tangsoo raamatust „Kotermann Juko imeline reis läbi Eestimaa“ Otepää linnaraamatukogus ja raamatust „Suur Tõll“ Riidaja raamatukogus, Helme raamatukogus mereteemaline omaloomingupäev, Tsirguliina raamatukogus toimus mereteemalistest raamatutest katkendite ettelugemise võistlus.

Valga keskraamatukogu

· Valmis keskraamatukogu arengukava aastateks 2017-2021.

· Koostöös Valga Muuseumiga anti välja raamat „Hans Einer 1856-1927 : koolile pühendatud elu“, mille koostajaks on raamatukoguhoidja.

· Aasta lõpuks koguti kokku jutud almanahhi „Sada lugu Valgamaast“ koostamiseks.

· Raamatukogul täitus 20 aastat oma praeguses majas, mida tähistati näitusega „20 aastat tagasi raamatukogu kolis“.

Merekultuuriaasta „Näoga mere poole“

· Raamatuväljapanek „Näoga mere poole“.

· Õpilaste maakondliku info-otsingu võistluse teema oli „Näoga mere poole“.

· Ajalehes „Valgamaalane“ oli raamatukogupäevade ajal viktoriin mereteemalisest kirjandusest.

· Raamatusõprade klubis esitles Roman Tannenberg oma raamatut „На море и на суше“.

2. Juhtimine

2.1 Raamatukogudevõrgu struktuur ja nõukogud

Raamatukoguvõrgus ja struktuuris 2016. aastal muutusi ei toimunud.

Muutusid raamatukogude lahtiolekupäevad ja -ajad:

· Keeni raamatukogu on avatud teisipäeval ja kolmapäeval kell 8.00-17.00.

· Sangaste raamatukogu neljapäeval ja reedel kell 8.00-16.30.

Puka ja Tsirguliina raamatukogus alustas tööd postipunkt.

Nõukogu olemasolu mainis oma aruandes 3 raamatukogu.

2.2 Eelarve

Tabel 2

Põhieelarve	Seisuga 31.12.15	Seisuga 31.12.16	muutus %
Eelarve kokku	691 092	740 742	+7,2%
sh KRK	275 094	304 206	+10,6%
Personalikulu	421 971	474 561	+12,5%
sh KRK	178 461	210 786	+18,1%
Komplekteerimiskulu	133 332	138 392	+3,8%
sh KOVilt	78 047	82 114	+5,2%
sh riigilt	55 285	56 278	+1,8%
sh KRK	44 878	43 176	-3,8%
sh KOVilt	21 685	20 133	-7,2%
sh riigilt	23 193	23 043	-0,6%
Infotehnoloogiakulu	24 140	23 960	-0,7%
sh KRK	9 016	8 913	-1,1%
Muud kulud	106 696	91 537	-14,2%
sh KRK	39 151	30 610	-21,8%

Maakonna raamatukogude kogueelarve oli 755 198.- eurot, sellest:

riigilt 109 584.- eurot, s.o. 14,5%;

omavalitsustelt 630 217.- eurot, s.o. 83,5%;

muudest allikatest saadi 15 397.- eurot, s.o. 2,0%.

Investeeringud põhivarasse 14 456.- eurot.

Omatuluna teenis keskraamatukogu 4 397.- eurot.

Raamatukogude eelarvetest jäi kasutamata 12 292.- eurot. Sellest

· 1 571.- eurot Taagepera raamatukogul (majanduskulud),

· 10 721.- eurot keskraamatukogul (komplekteerimiskulud, mis kantakse üle 2017. a. eelarvesse ja majanduskulud).

2.3 Projektid

Tabel 3

Projektid, toetused (Kellelt saadud?)	Periood	Eraldatud summa	Projekti üldmaksumus
„Muusika Eestimaale“ (Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp)	01.07-04.11.2016	200.-	808.10
„Muusika Eestimaale“ (Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital)	01.07-04.11.2016	300.-	808.10
„Põhjamaised leiud – Fääri saared, rootsi krimikirjandus ja „Üle linna Vinski““ (Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis)	28.07-30.11.2016	600.-	693.70
KOKKU		1 100.-	1 501.80

Kõik on keskraamatukogu projektid.

· Projektiga „Muusika Eestimaale“ tähistati Shakespeare’i aastat – see sidus väga õnnestunult muusika ja kirjanduse.

· Projekti „Põhjamaised leiud“ raames toimus sari sündmusi: koolitus maakonna raamatukoguhoidjatele, lugejaüritus, lastele suvepidu ja viktoriin.

2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng

Maakonna raamatukogudes töötas 2016. aasta lõpus 40 raamatukoguhoidjat, neist osalise tööajaga 5.

Kõrgharidusega töötajaid oli 14 (sh raamatukogunduslik – 9), keskharidusega – 26 (sh raamatukogunduslik – 4). Kutsekoolituse on läbinud 20 raamatukoguhoidjat.

Muutused:

• Lüllemäe raamatukogu – raamatukogu juhataja tuli lapsehoolduspuhkuselt tagasi,
• Puka raamatukogu – 08.03.2016. aastal lisandus postipunkti töö,
• Tsirguliina raamatukogu – 07.11.2016. aastal lisandus postipunkti töö,
• Tõrva linnaraamatukogu – koondati koristaja 0,25 ametikoht.

Valga keskraamatukogu

· Seoses kauaaegse raamatukoguhoidja pensionile siirdumisega toimus raamatukogu struktuuris muutus: huvijuhi 0,5 ja raamatukoguhoidja 0,5 ametikoha asemel loodi huvijuht-raamatukoguhoidja 1,0 ametikoht.

· Raamatukogu struktuuris on täitmata 1,0 raamatukoguhoidja ametikoht seoses töötaja lapsehoolduspuhkusel viibimisega.

2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest

LISA 1

Väljaspool keskraamatukogu osaleti 16 erineval koolitusel. Koolituse maht 462 h. Raha kulus nendeks koolitusteks 1 311.- eurot.

Nendel koolitustel osales 13 raamatukoguhoidjat, s.o. 32,5% raamatukoguhoidjatest.

2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused

Tabel 4

Aeg	Koolituse teema	Koolitaja	Osalejaid
25.02	Eneseanalüüs	Jaana Butov	15
24.03	Pühad ja tervendavad allikad	Kristel Vilbaste	19
28.04	Motiveeritud raamatukoguhoidja kui kogukonna alus	Jaanus Kangur	23
26.05	Kas lapsele võib kõigest kirjutada: tabudest lastekirjanduses	Mari Niitra	18
29.09	Rootsi krimikirjandus	Kadi-Riin Haasma	17
24.11	Kas ma töötan hea teenindusega raamatukogus	Olga Einasto	19

Keskraamatukogu poolt korraldatud koolituste maht oli 20 h. Raamatukoguhoidjad, kes olid osalenud üle 10 h, said koolitustõendi.

Keskraamatukogu korraldatud koolitustele kulus kokku 545.- eurot.

2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised

LISA 2

2.4.4 Erialahariduse omandamine

· 2016. aastal ei õppinud ükski maakonna raamatukogutöötaja.

2.4.5 Töötajate tunnustamine

· Aakre raamatukogu juhataja Riina Siik – Puka vallavalitsuse tänukiri.

· Helme raamatukogu juhataja Kaie Tähe – Helme valla elutööpreemia.

· Hummuli raamatukogu juhataja Elmar Orav – Kultuuriministri tänukiri; Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupi elutööpreemia.

· Puka raamatukogu juhataja Ene Markov – Puka vallavalitsuse tänukiri.

· Pühajärve raamatukogu juhataja Ly Haaviste – Kultuuriministri tänukiri.

Valga keskraamatukogu

· Aasta raamatukogu 2016 Valgamaal – ETKA Andras.

· Raamatukogu vabatahtlik, raamatusõprade klubi eestvedaja Niina Nusberg – Valga linnavalitsuse auhind „Valga aastaring“.

2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine. Haldustegevuse üldiseloomustus. Raamatukogu ruumid ja asukoht

LISA 3

• 2016. aasta lõpus kolis Sangaste raamatukogu väiksematesse ruumidesse.
• Otepää ja Tõrva linnaraamatukogu asuvad suhteliselt kitsastes oludes. Uusi ruume vajavad Kaagjärve ja Lüllemäe raamatukogu. Tagula raamatukogu ruumid vajavad remonti.
• Aakre raamatukogu: uued laevalgustid koridori.
• Helme raamatukogu: lamellkardinad.

• Uut mööblit: Riidaja raamatukogu (1 700.- eurot) ja Otepää linnaraamatukogu (2 718.- eurot).

Valga keskraamatukogu

• Lastekirjanduse osakonna akendele osteti lamellkardinad.

2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele

• Hoonele, kus asub Helme raamatukogu, paigaldati kaldtee.
• Juurdepääs on tagatud suuremal või vähemal määral 7 raamatukogus.
• Juurdepääs ratastooliga puudub jätkuvalt 17 maakonna raamatukogus, mis asuvad kas mõne hoone I korrusel, aga sinna viib trepp või siis hoone II korrusel.

Valga keskraamatukogu

• Ratastooliga on tagatud juurdepääs maja I korrusele, II korrusele pääsemise võimalus puudub.

2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas

· Internetiühendus ja töötajaarvuti ning programm RIKS on kasutusel kõigis maakonna raamatukogudes.

· Ülikiire internetiühendus on 5, kiire internetiühendus 7 ja aeglane internetiühendus 13 maakonna raamatukogus.

· Wifi kasutamise võimalus on 20 raamatukogus.

· Kasutajaarvuti puudub: Laatre, Sangaste ja Tagula raamatukogus.

· Raamatukogude eelarveline olukord on jäänud samaks, seoses sellega pole toimunud ka erilist arendustegevust.

· Uus töötajaarvuti: Helme, Pühajärve ja Riidaja raamatukogu. Tõrva linnaraamatukogu sai veidi uuema töötajaarvuti. Vanem töötajaarvuti võeti kasutusele kasutajaarvutina.

· Kasutajaarvuti: Kaagjärve ja Puka raamatukogu (Swedbank’ilt – peale panga poolt mõnda aega pakutud nõustamise lõppemist).

· Lüllemäe raamatukogu: viirusetõrje uuendamine.

· Uus printer/koopiaaparaat/skänner: Lüllemäe, Riidaja ja Õru raamatukogu.

Valga keskraamatukogu

• Raamatukogus toimuva tutvustamiseks osteti multimeedia ekraan.

3. Kogud

3.1 Komplekteerimise põhimõtted ja uuendused (sh e-teavikud)

• Komplekteerimispõhimõtted 2016. aastal ei muutunud. Prioriteediks on jätkuvalt eesti ilukirjandus, lastekirjandus, Eestit puudutav kirjandus.
• Iga maakonna raamatukogu saab tellimisnimekirja nii Rahva Raamatust kui ka Apollost. Saadud nimekirjade alusel otsustavad raamatukogud ise (vastavalt lugejanõudlusele ja rahalistele võimalustele), mida nad tellivad. Seejärel esitavad nad oma tellimissoovid keskraamatukogu komplekteerimisosakonnale, kus koostatakse koondtellimus, mis edastatakse tarnijale. Raamatute hind on mõlemal tarnijal enam-vähem sama, kohati kuni 1/3 jaehinnast soodsam.
• Enamasti ostavad raamatukogud igat raamatut 1 eks., väga harva 2 eks., v.a. keskraamatukogu, mis soetab ilu- ja lastekirjandust 2 eks. kaupa (mõnda nimetust ka rohkem).

-annetuste osakaal kogude juurdekasvust

Annetusena saadi maakonna raamatukogudesse 1 470 eks. väljaandeid, s.o. 13,6% juurdetulekust (2015. a. – 1 776 eks.; 15,6%):

• 1 315 eks. raamatuid, s.o. 13,1% raamatute juurdetulekust (2015. a. – 1 620 eks.; 15,1%).
• 140 aastakäiku ajakirju, s.o. 21,0% ajakirjade juurdetulekust (2015. a. – 127 aastakäiku; 19,3%).
• 12 eks. auviseid, s.o. 52,2% auviste juurdetulekust (2015. a. – 18 eks.; 56,3%).
• 1 elektrooniline teavik.
• 2 eks. muid teavikuid, s.o. 25,0% muude teavikute juurdetulekust (2015. a. – 7 eks.; 28,0%).

Valga keskraamatukogu

Annetusena sai keskraamatukogu 143 eks. väljaandeid, s.o. 3,9% juurdetulekust (2015. a. – 304 eks.; 7,3%):

• 124 eks. raamatuid, s.o. 3,5% raamatutest (2015. a. – 275 eks.; 6,9%).
• 8 aastakäiku ajakirju, s.o. 7,3% ajakirjade juurdetulekust (2015. a. – 10 aastakäiku; 8,6%).
• 10 eks. auviseid, s.o. 50,0% auviste juurdetulekust (2015. a. – 9 eks.; 42,9%).
• 1 elektrooniline teavik.

-kogude kasutatavus ja seosed lugejate sihtrühmadega

• Lugeja-uuringuid 2016. aastal ei korraldatud.
• Kogude ringlus oli maakonnas 0,64.
• Ilu- ja lastekirjandus moodustas maakonna raamatukogude kogudest 63,8%, laenutused – 59,9% kojulaenutustest.
• Ajakirjade aastakäike oli maakonna raamatukogudes aasta lõpuks arvel 6 695, s.o. 1,6% kogudest. Perioodika laenutused moodustasid laenutustest 20,6% (sisaldab ka ajalehtede laenutusi).
• Võõrkeelne kirjandus moodustas maakonna raamatukogude kogudest 6,6%, selle laenutused moodustasid raamatute kojulaenutustest 8,7%. Suurema osa sellest moodustasid venekeelse kirjanduse laenutused – 96,5%.

Valga keskraamatukogu

• Keskraamatukogu kogu ringlus oli 0,69.
• Ilu- ja lastekirjandus moodustas keskraamatukogu kogust 52,8%, laenutused moodustasid 68,1% kojulaenutustest.
• Ajakirjade aastakäike oli aasta lõpuks arvel 2 873, s.o. 2,4% kogust. Perioodika laenutusi oli 2,6% kojulaenutustest.
• Võõrkeelne kirjandus moodustas kogust 23,6%, selle laenutused moodustasid raamatute kojulaenutustest 21,7%. Suurema osa sellest moodustas venekeelne kirjandus – 20,9% raamatutest, laenutused – 21,2% raamatute kojulaenutustest.

3.1.1 Raamatu komplekteerimine (trükis + e-raamat)

e-teavikuid 2016. aastal maakonna raamatukogudesse ei soetatud.

2015 2016 muutus

Raamatud 10 699 10 076 -623 (-5,8%)

sh ostud 9 079 8 761 -318 (-3,5%)

Ilu- ja lastekirjandus 7 349 7 277 -72 (-1,0%)

Võõrkeelne kirjandus 888 607 -281 (-31,6%)

sh venekeelne 825 569 -218 (-26,4%)

Komplekteerimiskulu raamatutele 105 467.- 108 991.- +3 524.- (+3,3%)

Raamatu keskmine hind 11.62 12.44 +0.82 (+7,1%)

· Raamatute komplekteerimiseks kulus 54 793.- eurot, s.o. 50,3% riigi ja 54 198.- eurot, s.o. 49,7% omavalitsuste raha. Keskmiselt saadi omavalitsuselt raamatute komplekteerimiseks 1 elaniku kohta 1.73 ja 1 kasutaja kohta 5.71 eurot.

• Ilu- ja lastekirjandust lisandus maakonna raamatukogudesse 72,2% raamatute juurdetulekust (2015. a. – 68,7%).
• Võõrkeelset kirjandust lisandus maakonna raamatukogudesse 6,0% raamatute juurdetulekust (2015. a. – 8,3%), sellest oli venekeelset kirjandust 93,7% võõrkeelse kirjanduse juurdetulekust ja 5,6% raamatute juurdetulekust (2015. a. – 92,9%; 7,7%).

Valga keskraamatukogu

2015 2016 muutus

Raamatud 3 995 3 518 -477 (-11,9%)

sh ostud 3 720 3 394 -326 (-8,8%)

Ilu- ja lastekirjandus 2 596 2 294 -302 (-11,6%)

Võõrkeelne kirjandus 868 504 -364 (-41,9%)

sh venekeelne 822 479 -343 (-41,7%)

Komplekteerimiskulu raamatutele 39 278.- 38 467.- -811.- (-2,1%)

Raamatu keskmine hind 10.56 11.33 +0.77 (+7,3%)

• Raamatute komplekteerimiseks kulus 23 043.- eurot, s.o. 59,9% riigi ja 15 424.- eurot, s.o. 40,1% omavalitsuse raha. Omavalitsuselt oli eelarves komplekteerimiseks ette nähtud suurem summa kui tegelikult kulus. Selle ülejääk kanti üle 2017. aasta komplekteerimisrahaks. Omavalitsuselt saadud rahast kulus raamatute komplekteerimiseks 1 elaniku kohta 1.17 ja 1 kasutaja kohta 4.97 eurot.
• Ilu- ja lastekirjandus – 65,2% raamatute juurdetulekust (2015. a. – 5,0%).
• Võõrkeelne kirjandus – 14,3% raamatute juurdetulekust (2015. a. – 21,7%). Sellest oli venekeelset kirjandust 95,0% võõrkeelse kirjanduse ja 13,6% raamatute juurdetulekust (2015. a. – 94,7%; 20,6%). Keskraamatukogu on aasta-aastalt vähendanud venekeelse kirjanduse oste seoses venekeelse lugejaskonna vähenemisega. Vene keeles ostetakse peamiselt ilu- ja lastekirjandust (sh ka eesti kirjandust vene keeles), aimekirjandust ostetakse vene keeles väga vähesel määral.

3.1.2 Perioodika komplekteerimine

· Kogudesse lisandus 897 aastakäiku perioodikat, sh 667 aastakäiku ajakirju ja 230 aastakäiku ajalehti. Nendest ostudena 527 aastakäiku ajakirju ja 145 aastakäiku ajalehti.

· Perioodika tellimiseks kulus maakonnas 29 286.- eurot, s.o. 21,2% komplekteerimisrahast (2015. a. – 27 695.- eurot; 20,8%).

· Kultuuriperioodika tellimiseks kulus maakonna raamatukogudes 1 485.- eurot riigilt komplekteerimiseks eraldatud rahast, s.o. 5,1% perioodika ostmiseks kulunud rahast ja 2,6% riigilt eraldatud rahast (2015. a. – 1 442.- eurot; 5,2% perioodika rahast, 2,6% riigilt). Kultuuriperioodikat osteti ka omavalitsuse raha eest.

Valga keskraamatukogu

· Kogusse lisandus 158 aastakäiku perioodikat, sh 110 aastakäiku ajakirju ja 48 aastakäiku ajalehti. Nendest ostudena 102 ajakirja ja 20 ajalehe aastakäiku.

· Perioodika tellimiseks kulus 4 609.- eurot, s.o. 10,7% komplekteerimisrahast (2015. a. – 5 459.- eurot; 12,2%).

· Kultuuriperioodika tellimiseks kulus 542.- eurot (2015. a. – 450.- eurot).

3.1.3 Auviste komplekteerimine

· Auviseid soetati maakonda 23 eks., sh 11 ostuna (2015. a. – 32 eks., sh 14 ostuna).

· Auviste ostuks kulus 115.- eurot, s.o. 0,08% komplekteerimiskulust (2015. a. – 170.- eurot; 0,1% komplekteerimiskulust).

Valga keskraamatukogu

· Auviseid soetati 20 eks., sh 10 ostuna (2015. a. – 21 auvist, sh 12 ostuna).

· Auviste ostuks kulus 100.- eurot, s.o. 0,2% komplekteerimiskulust (2015. a. – 141.- eurot; 0,3% komplekteerimiskulust).

3.2 Inventuurid, mahakandmised

Inventuur toimus Lüllemäe raamatukogus ja Otepää linnaraamatukogus.

Maakonna raamatukogude kogudest kustutai 11 665 eks. väljaandeid:

· 10 663 eks. raamatuid,

· 984 aastakäiku ajakirju,

· 4 auvist,

· 2 elektroonilist teavikut,

· 2 muud teavikut.

Valga keskraamatukogu

Kustutati 4 837 eks. väljaandeid:

· 4 570 eks. raamatuid,

· 267 aastakäiku perioodikat.

4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused

Raamatukogu põhiteenused

Kojulaenutus ja kohalkasutus, avaliku teabe kättesaadavaks tegemine, päringutele vastamine, näituste ja sündmuste korraldamine, kasutajakoolitus.

Tasulised teenused

Printimine, koopiate tegemine, skaneerimine – vastavalt omavalitsuse kehtestatud hinnakirjale.

Keskraamatukogus ja Nõuni raamatukogus on võimalik rentida saali koos esitlustehnikaga.

Väliteeninduspunktid

Väliteeninduspunkte oli 2016. aastal 4: Helme raamatukogu – Kalme päevakeskus, Riidaja raamatukogu – Leebiku kauplus, Taagepera raamatukogu – Taagepera külakeskus ja Karjatnurme päevakeskus.

Ühendatud raamatukogud

Maakonnas on 2 ühendatud kooli- ja rahvaraamatukogu: Taagepera ja Tsirguliina raamatukogu.

Postipunkt

Töötab 3 maakonna raamatukogus: Nõuni, Puka ja Tsirguliina raamatukogus.

4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine. AIPi kasutamine

Kõikides maakonna raamatukogudes on juurdepääs avalikule teabele:

• raamatukogudel on olemas internetiühendus,
• Wifi kasutamise võimalus on 20 raamatukogus,
• kasutajate käsutuses on maakonna raamatukogudes 48 arvutit. Kasutajaarvuti puudub Laatre, Sangaste ja Tagula raamatukogus,
• raamatukogudes on olemas kohaliku omavalitsuse õigusaktid, maakonna- ja vallaleht ning vähemalt 1 üleriigiline päevaleht.

Avalikke internetipunkte (AIP) külastatakse, aga see väheneb aasta-aastalt.

Põhjused: raamatukogude arvutid on sageli vanad ja aeglased, mobiilne internet ja nutiseadmed on aina enam levinud.

Raamatukogu arvuteid kasutatakse siis, kui on vaja midagi printida.

Kasutatakse raamatukogude Wifi’t.

AIPid on avatud raamatukoguga samal ajal, külastusi sageli üles ei märgita.

• Pühajärve raamatukogu – kasutatakse 2-3 korda nädalas.
• Riidaja raamatukogu – kasutati 102 korral.
• Õru raamatukogu – 1 131 külatust, sh lapsed – 848 ja täiskasvanud – 238.

Valga keskraamatukogu

• Muudeti AIPi lahtiolekuaegu: teisipäev-laupäev kell 11.00-15.00.
• AIPis on 4 arvutit, mida kasutati 1 486 korda.
• Lugemissaali arvutit, mida saab kasutada kogu raamatukogu lahtiolekuajal, kasutati 1 517 korda.

4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused

Tabel 5

RK	Lugejad 2015	Lugejad 2016	muutus (+-)
Maakonna RKd	9 737	9 494	-243
sh KRK	3 291	3 103	-188

RK	Külastused 2015	Külastused 2016	muutus (+-)	Virtuaal-külast. 2015	Virtuaal-külast. 2016	muutus (+-)
Maakonna RKd	155 687	139 213	-16 474	62 558	45 943	-16 615
sh KRK	58 134	49 284	-8 850	55 108	38 833	-16 275

RK	Laenutused 2015	Laenutused 2016	muutus (+-)	Päringud* 2015	Päringud* 2016	muutus (+-)
Maakonna RKd	292 485	269 248	-23 237	3 135	2 761	-374
sh KRK	90 114	82 409	-7 705	608	475	-133

• Maakonnas oli kasutajaid 2,5%, külastusi 10,6% ja laenutusi 7,9% vähem.
• Virtuaalkülastusi oli 26,6% vähem.
• Maakonna elanike arv vähenes 391 inimese võrra, s.o. 1,2%. Maakonna elanikest oli raamatukogude kasutajaid 30,3% (2015. a. – 30,6%).
• Raamatukogude kasutajatest oli laenajaid 83,0%, s.o. 7 878 inimest.
• Laenutusi oli 1 elaniku kohta – 8,6, 1 kasutaja kohta – 28,4 ja 1 laenaja kohta – 34,2 (2015. a. – vastavalt 9,2; 30,0; 36,5).
• Laenutustest oli kojulaenutusi 254 880, s.o. 94,7% ja kohalkasutusi 14 368, s.o. 5,3% (2015. a. – vastavalt 276 996; 94,7% ja 15 489; 5,3%).
• Külastusi oli 1 elaniku kohta – 4,4, 1 kasutaja kohta – 14,7 ja 1 laenaja kohta – 17,7 (2015. a. – vastavalt 4,9; 16,0; 19,4).

Valga keskraamatukogu

• Keskraamatukogu kasutajaid oli 5,7%, külastusi 15,2% ja laenutusi 8,6% vähem.
• Virtuaalkülastusi 29,5% vähem.
• Valga linna elanike arv vähenes 163 inimese võrra, s.o. 1,2%. Elanikest oli raamatukogu kasutajaid 23,6% (2015. a. – 24,7%).
• Raamatukogu kasutajatest oli laenajaid 89,8%, s.o. 2 787 inimest.
• Laenutusi oli 1 elaniku kohta – 6,3, 1 kasutaja kohta – 26,6 ja 1 laenaja kohta – 29,6 (2015. a. – vastavalt 6,8; 27,4; 30,7).
• Laenutustest oli kojulaenutusi 80 369, s.o. 97,5% ja kohalkasutusi 2 040, s.o. 2,5% (2015. a. – vastavalt 88 353; 98,0% ja 1 761; 2,0%).
• Külastusi oli 1 elaniku kohta – 3,7, 1 kasutaja kohta – 15,9 ja 1 laenaja kohta – 17,7 (2015. a. vastavalt 4,4; 17,7; 19,8).

Põhinäitajate languse põhjused:

· elanike arvu vähenemine ja vananemine (võib-olla aitab vanema ja kehvema nägemisega inimese lugemisele kaasa, kui raamatud oleksid trükitud veidi suurema kirjaga; koduteenindus),

· inimesed on hõivatud tööga kodust kaugemal (töökoht kodule lähemal, raamatukogude lahtiolekuajad kasutajatele sobivamaks),

· vaba aja veetmiseks on rohkem võimalusi,

· uuemat ilukirjandust ostetakse raamatukogudesse vähem,

· külastuste arvu vähendab ka see, et vajaliku väljaande olemasolu raamatukogus saab kindlaks teha RIKSWEBi. On võimalus raamatuid reserveerida ning tulla raamatukokku alles siis, kui soovitud raamat on kohal.

Keskraamatukogu külastusi vähendas kindlasti ka see, et raamatukogu välisukse juures on raamatute tagastuskast ja lugeja ei pea ainult raamatu(te) tagastamiseks raamatukokku sisse tulema. Külastusi loeb raamatukogu turvavärav.

Infopäringud

· Infopäringuid oli 2 761 (2015. a. – 3 135). Infopäringute arv on maakonnas vähenenud 11,9%.

· Raamatukogutöötajad on oma aruannetes maininud, et alati ei tule kohe meelde kõiki infopäringuid kirja panna. Sageli jääb nii üles märkimata infopäringu teema.

· Rohkem küsitakse koduloo, aianduse, spordi tervise/meditsiini, käsitöö, ajaloo, looduse kohta.

Valga keskraamatukogu

· Infopäringuid oli 475, sh 2 e-päringut (2015. a. – 608; 5 e-päringut).

4.3 RVL teenindus

Peamiselt kasutatakse maakonnasisest RVLi. Väga harva tellitakse mujalt, sest raamatud tuleb lugejal tagastada omal kulul.

Kõige tihedam on RVL naaberraamatukogude ja keskraamatukoguga, RVLi toimetab enamasti raamatukoguhoidja ise.

Raamatukogud mainisid, et RVLi kaudu hankimiseks on suurenenud nõudlus uuemate (ja laiemalt reklaamitud) raamatute järgi, mida pole enda kogusse hangitud erinevatel põhjustel.

RVLi kaudu telliti 910 raamatut, saadi 909 (2015. a. – telliti 956, saadi 936).

Valga keskraamatukogu

Valga keskraamatukogu tellis Eesti Rahvusraamatukogust 3 raamatut.

Maakonna teised raamatukogud tellisid keskraamatukogust 503 raamatut (2015. a. – 465).

4.4 Laste- ja noorteteenindus

4.4.1 Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimine

• Laste- ja noortekirjanduse (liigid 821.511.113-93 ja 821-93) komplekteerimisele kulus 2016. aastal 18 665.- eurot, s.o. 17,1% raamatute komplekteerimissummast. Komplekteeriti 2 416 eks. (910 nimetust) raamatuid (2015. a. – 17 094.- eurot; 16,2%; 690 nim.; 2 103 eks.).
• Uute raamatute tellimisel on lähtutud Eesti Lastekirjanduse Keskuse soovitustest, noorte lugemishuvist ja kooli soovitusliku kirjanduse nimekirjadest, samuti auhinnatud lasteraamatute nimekirjadest. Raamatukoguhoidjad küsivad nõu ka õpetajatelt ja lastelt endilt.
• Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimine toimub vastavalt nõudlusele – suurem rõhk on ilukirjandusel, aimekirjandust ostetakse vähem.
• Arvestada tuleb ka eelarves oleva komplekteerimiseks oleva rahaga.
• Lastekirjandust ostetakse maakonna raamatukogudesse 1 eks., mõnda üksikut nimetust 2 eks.

Valga keskraamatukogu

• Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimisele kulus 2016. aastal 6 802.- eurot, s.o. 17,7% raamatute komplekteerimissummast, mille eest soetati 1 005 eks. (691 nimetust) raamatuid (2015. a. – 6 609.- eurot; 16,8%; 633 nimetust; 1 030 eks.). Arv on vähenenud seoses venekeelsete raamatute ostu vähenemisega (2015. a. – 200 eks.; 2016. a. – 116 eks.).
• Eestikeelset ilukirjandust ja venekeelset eesti lastekirjandust ostetakse enamasti 2 eks. Kooli soovituslikku kirjandust, mis annab suurema osa laenutustest, ostetakse võimalusel juurde.
• Eestikeelset aimekirjandust ja venekeelset ilukirjandust ostetakse enamasti 1 eks., venekeelset aimekirjandust ostetakse väga vähe (2015. a. – 24 eks.; 2016. a. – 18 eks.).

4.4.2 Laste- ja noorte raamatukogu kasutamine

Tabel 6

RK	Lug-d 2015	Lug-d 2016	muutus (+-)	Külast-d 2015	Külast-d 2016	muutus (+-)	Laenut 2015	Laenut 2016	muutus (+/-)
Maakonna RKd	2 900	2 721	-179	47 371	37 608	-9 763	39 414	35 510	-3 904
sh KRK	1 053	990	-63	20 876	14 290	-6 586	12 609	11 130	-1 479

· Maakonna raamatukogude kasutajate üldarvust moodustavad lapsed 28,7%, laste külastused 27,0% ja laenutused lastele 13,9% (2015. a. – vastavalt 29,8%; 30,4%; 14,2%).

Valga keskraamatukogu

· Lapsed moodustasid raamatukogu kasutajatest 31,9%, laste külastused 29,0% ja laenutused lastele 13,8% (2015. a. – vastavalt 32,0%; 35,9%; 14,3%).

Lastest lugejate arvu vähenemise põhjuseks võib olla laste arvu vähenemine maakonnas.

Laste väheneva lugemuse põhjused:

· kool ja kooliväline huvitegevus,

· muu meelelahutus (internet, televisioon) on kergemini kättesaadav ja huvitavam kui raamatu lugemine,

· lugemiseks piirdutakse enamasti kooli soovitusliku kirjanduse lugemisega.

4.4.3 Laste- ja noorteteenindus, sh lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine

Töö lastega on intensiivsem nendes raamatukogudes, kus samas asulas on lasteaed või kool.

Raamatuid saab lastele lähemale viia, korraldades erinevaid näitusi ja väljapanekuid lastekirjanduse ja -kirjanike tutvustamiseks: 2016. aasta juubilarid ja nende looming, erinevad kalendritähtpäevad, uuemad lasteraamatud.

Raamatukogu ja raamatutega tutvumine algabki juba eelkoolieas: kas tullakse rühmaga raamatukokku või läheb raamatukogutöötaja lasteaeda.

· Aakre ja Hummuli raamatukogu – lasteaiaõpetajad laenutavad uusi lasteraamatuid lastele ettelugemiseks ja tundide läbiviimiseks.

· Ettelugemised lasteaias või lasteaiarühmale – Kaagjärve, Pühajärve ja Õru raamatukogu.

· Riidaja raamatukogu – raamatukogutund lasteaiarühmale.

· Sooru raamatukogu – lasteaiarühma 2 raamatukogukülastust.

· Otepää linnaraamatukogu – lasteaiarühmad külastavad raamatukogu.

· Tõrva lasteraamatukogu – jätkati tööd lasteaiarühmadega ühise pealkirja all „Kohtume raamatukogus“.

Valga keskraamatukogu

· Üks kord kuus (v.a. suvel) käiakse laenutamas lasteaias „Kaseke“.

· Pisipõnni pooltunnid (kevadel igal laupäeval, sügisest alates iga 2 nädala tagant) on aidanud 3-6aastastele raamatuid ja raamatukogu huvitavaks teha.

· Muinasjututorni jututunnid, kus lastele tutvustatakse ja loetakse ette uuemaid lasteraamatuid ja ajakirja „Täheke“.

· Raamatukoguga käis tutvumas 4 lasteaiarühma.

Algklasside ja põhikooli õpilased käivad juba raamatukogutundides:

· Lüllemäe raamatukogu – raamatukogutund 4. klassile.

· Pühajärve raamatukogu – 7 raamatukogutundi.

· Riidaja raamatukogu – raamatukogutund 2.-3. klassile.

· Taagepera raamatukogu – raamatukogutund ja mõne õppeaine tund on kord aastas ühendatud (lapsed õpivad raamatukogu kasutama, et vastava aine referaadiks materjali leida).

· Tsirguliina raamatukogu – 6 raamatukogutundi põhikooli õpilastele. 1. klassile korraldati pidulik raamatukoguaktus, kus tutvustati raamatukogu, anti kätte lugejapiletid ja tehti esimene laenutus.

Valga keskraamatukogu

· Lastekirjanduse osakonnas oli 14 raamatukogutundi õpilastele.

Koostöö kooliga:

· Pühajärve raamatukogu – emakeelepäeval lõppes 2015. aasta sügisel alanud lugemispuude projekt lehtede ülelugemise ehk võitjate autasustamisega; ettelugemised klassides.

· Taagepera raamatukogu – koostöös kirjandusõpetajaga soovitatakse aktiivsematele lastest lugejatele uuemat kirjandust, mida nad saavad kirjandustunnis ka teistele tutvustada. Toimib väga hästi, eriti põhikooli viimases astmes.

· Tsirguliina raamatukogu – nooremas kooliastmes toimib jätkuvalt väga edukalt raamatuklubi tegevus. Lisaks toimuvad iga-aastaselt mitmesugused ettelugemis- ja etlusvõistlused õpilastele.

Raamatute ja lugemise populariseerimisele aitab kindlasti kaasa ka kohtumine lastekirjanikuga:

· Pühajärve raamatukogu – kohtumine Juhani Püttsepa ja Marko Kalduriga.

· Tsirguliina raamatukogu – kohtumine Reeli Reinausiga.

Valga keskraamatukogu

· Kohtumine Kristiina Kassiga.

Lugemisharjumusi aitab kindlasti kujundada ka keskraamatukogu suvelugemise programm, kus 2016. aastal osales 18 last.

Lastekirjanduse osakonnas on eraldi riiulil väljas „Hea raamatu“ märgisega uudiskirjandus. Eriti usaldavad seda riiulit kirjandust valides lapsevanemad.

Lastekirjanduse osakond osales Valga Avatud Noorte Keskuse sõbrapäeva üritusel „Sõprade sõbrad“.

4.4.4 Laste- ja noorteüritused

LISA 4

4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused

Tabel 7

	Kordade arv	Raamatute arv	Kasutajaid
Helme RK	1 kord kuus (v.a. juuli, august)	180	3
Hummuli RK	1 kord kuus	150	4
Kaagjärve RK	1 kord kuus		1
Nõuni RK	6 korda		2
Pühajärve RK	9 korda		3
Riidaja RK	1 kord kuus (suvel harvem)		5
Taagepera RK	36 korda		8
Tagula RK	1 kord kuus	128	4
Tsirguliina RK	23 korda	69	2
Otepää linnaRK		30	4
Valga keskRK	1 kord kuus	856	6

Koduteeninduse osutamisel kasutatakse sageli pereliikmete või naabrite abi, kaasatud on ka sotsiaaltöötajad.

• Hummuli raamatukogu – kasutas hooldekodu juhataja abi, kes toimetas raamatuid hooldekodusse.
• Riidaja raamatukogu – pereliikme, hooldaja või sotsiaaltöötaja vahendusel.

Valga keskraamatukogu

• Koduteenindust osutatakse alates 2014. aastast: raamatukogutöötaja viib 1 kord kuus raamatud teenuse kasutajatele (eakad või liikumispuudega inimesed, kes ise raamatukokku tulla ei saa) koju.

4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond

4.6.1 Kohalikul tasandil

Raamatukogu roll kohalikus kultuuri- ja seltsielus sõltub kohalikest oludest – kas antud kohas on veel mõni kultuuriasutus, inimestest, kes seal elavad, kui aktiivne on raamatukoguhoidja ise.

Tihe on raamatukogude koostöö kohalike koolide ja lasteaedade, kultuurimajade/rahvamajade ja erinevate ühenduste-organisatsioonidega. Raamatukogude ruumides korraldati erinevaid koosolekuid.

Koostööd kohaliku omavalitsusega on raamatukogud heaks hinnanud:

· 5 raamatukoguhoidjat on vallavolikogu liikmed, sh 1 on volikogu esimees,

· Kaagjärve raamatukogus võtab üks kord kuus kohalikke elanikke vastu valla sotsiaaltöötaja,

· raamatukogus toimusid külakoosolekud,

· raamatukoguhoidjad olid kaasatud valdade ühinemisläbirääkimistesse.

Valga maakonna raamatukogudes korraldati 2016. aastal 246 üritust, kus osales 4 480 inimest (2015. a. – 189 üritust, 4 085 osalejat).

· Tõrva linnaraamatukogu – kohtumine Vilja Toomastiga ja raamatu „4×4 reisid“ autori Väino Laisaarega, erinevate näituste avamine.

· Helme raamatukogus toimus raamatu „Kärt ja Märt Mulgimaal“ esitlus.

· Hummuli raamatukogu – üritused „Liidia Tuulsele mõeldes“ ja „Kodukohakirjaniku Herta Laipaiga juubeliks“.

· Lüllemäe raamatukogu korraldas kohtumise loodusteadlase Matti Masinguga (ettekanne väikeloomadest Karula piirkonnas, millele järgnes õhtune matk Lüllemäel) ja šamaan Ingega.

· Puka raamatukogus toimus kohtumine metsamoor Irje Karjusega.

· Pühajärve raamatukogus toimus kohtumine Marko Kalduriga, kus räägiti tema reisiraamatutest, üritus „Autogrammiküti pajatusi“ ja Mats Traadi 80. juubelit tähistav üritus.

· Riidaja raamatukogu korraldas koostöös kultuurimajaga mõisapäeva.

· Taagepera raamatukogu korraldas koos külaseltsi liikmete ja pensionäride ühendusega reisid Türi lillelaadal ja Paunvere väljanäitusele, Hella Wuolijoki 130. sünniaastapäeva tähistamise, Ala küla jaanitule ja õdusa jõuluõhtu elava muusikaga, külla kutsuti kirjanik, diplomaat ja riigimees Imre Siil.

· Tsirguliina raamatukogus toimus koostöös MTÜga Joude 2-päevane koolitus „Pronksspiraalidest vaselisteni“. Raamatukogu korraldas kohtumise maalikunstnik Andeia Kaseoru, kirjanik Reeli Reinausi ja loodusainete õpiku autori Taavi Ivaniga. Raamatukogupäevade ajal korraldati ekskursioon Tartusse – ERMi ja trükikotta Greif. Koostöös kooliga korraldati maakondlik August Gailiti loomingu ettelugemisvõistlus.

Erinevaid näitusi ja väljapanekuid korraldati maakonna raamatukogudes 344 (2015. a. – 325).

Väljapanekud olid enamasti seotud rahvakalendri või mõne kirjaniku tähtpäevaga, koduloolisel või mõnel muul lugejaid huvitaval teemal (kirjandus, aiandus, tervis jms.).

· Tõrva lasteraamatukogu – raamatunäituste sari kodulinna 90. sünnipäeva tähistamiseks.

· Tõrva linnaraamatukogu – „Laine Vettiku kudumid ja heegeldused“, „Anne Eliase käsitöö“, „Looduskaunid paigad maailmas“, läbi aasta väljapanek „Reisid maal ja merel“, mida pidevalt täiendati; rändnäitus „Rootsi krimikuningriik“.

· Aakre raamatukogu – Aakre Algkooli õpilaste ja lasteaia laste tööde näitused, mitmed käsitöönäitused – haapsalu sallid, voodikatted, lapitekid.

· Helme raamatukogu – püsinäitus „Imeline Mulgimaa“.

· Hummuli raamatukogu – püsinäitus „Mu kallis Mulgimaa“.

· Riidaja raamatukogu – „Riidaja süda on mõis“, „Avastades Eestimaad“; käsitööringi tööde näitused: „Paberi- ja papitööd“, „Kootud ja heegeldatud mänguasjad“.

· Tsirguliina raamatukogu – „August Gailit 125“, Andeia Kaseoru maalinäitus „Suvest sündinud“, Tõlliste valla 25. juubelile pühendatud käsitöönäitus.

Valga keskraamatukogu

Korraldati 101 üritust, kus osales 1 637 inimest (2015. a. – 66 üritust, 1 589 osalejat).

· Koostöös Valga maavalitsuse ja Valgamaa Omavalitsuste Liiduga korraldati maakondlikke konkursse:

- isamaaliste luuletuste lugemise konkurss 5.-8. klassi õpilastele,

- veebipõhine emakeelepäeva viktoriin 5.-6. klassi õpilastele,

- Valgamaa Luuleprõmm 2016,

- info-otsingu võistlus „Näoga mere poole“ 9.-12. klassi õpilastele,

- üle-eestilise ettelugemise võistluse „Meri raamatulugudes“ maakondlik voor,

- veebipõhine kodanikupäeva viktoriin põhikoolile,

- jõululuuletuste lugemise konkurss 1.-4. klassi õpilastele.

· Head koostöösuhted on Valga Priimetsa Kooli ja Valga Jaanikese Kooli ning Valga linna lasteaedadega.

· Osaleti Valga Avatud Noorte Keskuse üritusel.

· Osaleti oma kohvikuga – Zenckeri Villa Lugemiskohvik – Valga kodukohvikute päeval.

· Koostöös Valga Muuseumiga ilmus raamat Hans Einerist.

· Eesti raamatu päeva puhul ilmus maakonnalehes „Valgamaalane“ kirjanduslik viktoriin.

· Raamatukogu juures tegutsev venekeelne raamatusõprade klubi käis koos 13 korda: kirjutati etteütlust, kuulati reismuljeid Põhja-Koreast ja Egiptusest, arutleti kultuuriloolistel teemadel, toimus raamatuesitlus, tutvuti Valga ja Valka luteri kirikutega, käidi ekskursioonil Haapsalus.

Suuremad lugejaüritused toimusid väljaspool raamatukogu:

· kohvikus „Säde“ – kohtumine „Minu Kambodža : seljakotireis iseendasse“ autori Ain Parmase ja „Minu Kilimanjaro : igaühe Everest“ autori Janika Vaikjärvega; oma raamatut „Punane Mata Hari : mosaiikromaan“ tutvustas Mati Laos ja „Salapärane Eesti“ Marko Kaldur; toimus loodusõhtu loodusajakirjanik Toomas Jüriadoga ja XIII kirjandustuuri kohtumine (luuletaja Veronika Kivisilla, Eesti Kirjanduse Teabekeskuse direktor Ilvi Liive ja tõlkija Adam Cullen).

· Tiina Loomemajas – Valgamaa Luuleprõmm 2016.

· Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses – suvelugemise lõpetamine – kohtumine kirjanik Kristiina Kassiga, novembris osaleti Inglilaada kohvikute päeval.

· Valga Muuseumis – ansambel „Rondelluse“ kontsert-loeng „Shakespeare ja muusika“.

Erinevaid näitusi ja väljapanekuid oli 35 (2015. a. – 29).

Suuremaid näitusi oli 6:

· teenindusosakonnas: „On hetki meie elus… (August Gailit 125)“, „Kevadised tähtpäevad – palmipuudepühast nelipühadeni“, „Koolimees Hans Einer – 160“, „20 aastat tagasi raamatukogu kolis“, „Kodukandi kirjaniks Mats Traat – 80“.

· lastekirjanduse osakonnas: „Agu Sihvka, Klaabu ja teised tüübid… (Jaan Rannap 85).

Rändnäitusi oli 3: Valga Muuseumi „Eesti-Soome kirjanik Hella Wuolijoki (1886-1954)“, Rootsi Instituudi „Rootsi krimikuningriik“ ja Grete Kodi fotonäitus „Fääri saared“.

Raamatukogu koostas virtuaalnäituse „Kultuurilooline Valga“.

Vabatahtlik töö raamatukogus

Tsirguliina raamatukogus töötas vabatahtlik.

Valga keskraamatukogu

Läbi Eesti Töötukassa Valgamaa osakonna töötas raamatukogus vabatahtlikuna 2 inimest, kes korrastasid raamatukogu fondi ja Ränduriraamatukogu.

Lastekirjanduse osakonna Pisipõnni mängutundi korraldab vabatahtlik Ene Mägi.

Raamatusõprade klubi juht Niina Nusberg tegutseb vabatahtlikuna alates 2004. aastast.

Sidususe suurendamine

Alates 2004. aastast tegutseb Valga keskraamatukogu juures venekeelne raamatusõprade klubi, mille liikmed on väga erinevatest rahvustest. Klubi üritused on kultuuriliselt harivad – teemad puudutavad nii maailma kui eesti kultuuri.

2016. aastal toimus 13 erinevat üritust.

4.6.2 riiklikul

· Otepää linnaraamatukogu korraldas koostöös Eesti mälumänguliiduga paarismängu karikasarja etapi, kus osales ligi 30 võistkonda.

· Koostöös Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti Rahvusraamatukoguga toimus XIII kirjandustuur Sõnaränd ehk Eesti kirjanikud Eesti raamatukogudes (Tsirguliina raamatukogus ja keskraamatukogus).

Valga keskraamatukogu

· Eesti Lastekirjanduse Keskus – osalemine nende poolt korraldatud üle-eestilistel üritustel (XIII Nukitsa konkurss, üle-eestiline ettelugemise võistlus „Meri raamatulugudes“).

· Eesti Kontsert – koostöös korraldati kontsert-loeng „Shakespeare ja muusika“.

· ETKA Andras – koolitus maakonna raamatukoguhoidjatele.

· Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis – rahastas mitmeid keskraamatukogu sündmusi.

4.6.3 rahvusvahelisel tasandil

· Taagepera raamatukogu juhataja tegi koostööd Päijät-Häme Tuglase Seltsiga: oli giidiks Hella Wuolijoki’ga seotud ekskursioonidel Helme vallas, esines Helsingi Eesti Majas ettekandega Hella Wuolijokist.

4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele

Erinevaid koolitusi viidi maakonna raamatukogudes läbi 116, osalejaid oli 564 (2015. a. – 143, osalejaid 643).

Rühmakoolitusi korraldatakse raamatukogudes, mis asuvad kooli või lasteaiaga samas asulas – raamatukogutunnid lasteaialastele või õpilastele.

Individuaalkoolitused on peamiselt vanemaealistele täiskasvanutele, abistamaks neid arvuti kasutamisel: suhtlus e-riigiga (ID-kaardi kasutamine), internetipanga kasutamine, meilide saatmine jms.

Uutele lugejatele õpetatakse RIKSWEBi kasutamist.

Valga keskraamatukogu

· AIPis oli 12 individuaalkoolitust: CV koostamine, kirjade koostamine notarile, üürilepingu vormistamine, tahvelarvuti kasutamine jms.

4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded

Turundus

• Raamatukogude kohta käiv esmane informatsioon on kättesaadav omavalitsuste kodulehtedel.
• Keskraamatukogu eestvedamisel on maakonna rahvaraamatukogud leitavad Vikipeedias.
• Raamatukogu koduleht on Kuigatsi, Lüllemäe, Riidaja ja Tsirguliina raamatukogul.
• Raamatukogu facebook’i leht on Kuigatsi ja Lüllemäe raamatukogul (postitusi vastavalt 35 ja 22).
• Tsirguliina raamatukogul on lisaks kodulehele veebipäevik, uudiskirjanduse blogi, raamatuklubi Värvuke blogi (postitusi kokku 251).
• Raamatukogude tegevust on kajastatud maakonnalehes „Valgamaalane“ ja vallalehtedes.
• Raamatukogu sündmusi reklaamitakse kuulutustega teadetetahvlitel.
• Raamatukogutöötajad ise ütlevad, et esmane on inimeste otsene informeerimine (silmast-silma, telefoni või meili teel), kasutatakse ka flaiereid.
• Eesti Rahvusringhääling kajastas „Aktuaalses kaameras“ Tsirguliina Keskkooli ja raamatukogu korraldatud maakondliku August Gailiti loomingu ettelugemisvõistluse lõppvooru.

Valga keskraamatukogu

• Lugejaürituste toimumise info: portaalis Kultuurikava.ee, maakonnalehes „Valgamaalane“, „Valga Linna Lehes“ ja kohalikus raadios Ruut FM.
• Raamatukogus toimuvat tutvustatakse raamatukogu kodulehel ja facebook’is (105 postitust).
• Raamatukogu bibliograaf peab terviseteemaliste raamatute blogi (33 postitust).
• 2016. aastal osteti raamatukokku multimeedia ekraan, kus jookseb meie majas toimuvate ürituste reklaam.

Ajakirjanduses kajastati keskraamatukogus toimunut 14 korral:

• maakonnalehes „Valgamaalane“ – 13 artiklit,
• „Valga Linna Lehes“ – 1 artikkel.

Väljaanded

· Otepää raamatukogu töötajad aitasid koostada koduloolist kogumikku „Otepää 900“, mis ilmub 2017. aastal.

Valga keskraamatukogu

· Raamatukoguhoidja koostas raamatu „Hans Einer 1856-1927 : koolile pühendatud elu“ (koostöös Valga Muuseumiga).

· Raamatukogu kodulehele lisati Valgamaa kodulooline sünnipäevakalender 2017.

· Raamatukogu kogus aasta lõpuks kokku jutud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud kogumiku „Sada lugu Valgamaast“ koostamiseks. Kogumik ilmub 2018. aasta algul.

4.9 Andmebaasid

Tsirguliina raamatukogu

· jätkas piirkonna koduloo andmebaasi täiendamist,

· hallata on ka August Gailiti sünnikodu koduleht.

Valga keskraamatukogu

• kodulooliste artiklite andmebaas RIKSis, kuhu lisati 894 kirjet (2016. a. lõpus sisaldas 1 253 kirjet).
• kodulooliste isikute andmebaas ISIK (2016. a. lõpus sisaldas 1 267 isiku andmeid).

Kodulootöö on kättesaadav keskraamatukogu kodulehel „Valgamaa kodulugu“ alt: kokku on kogutud Eesti esimesed Valgamaalt, Valgamaa kohamuistendid, luuletused Valgamaast ja materjal Valgamaa kohta ilukirjanduses ilmunust, Valga kultuuriloolised paigad, tähtpäevi Valga ajaloost, Valgamaa kodulooline sünnipäevakalender 2016 ja 2017.

Kättesaadavaks on tehtud ka kogutud rahvapärimus Valgamaa kohta ja Valgamaal ilmunud ajalehed.

5. 2017. aasta tegevused

· Töö lastega: koostöö koolide ja lasteaedadega, ettelugemised, erinevad väljapanekud ja näitused lastekirjandusest, kohtumised lastekirjanikega, vaba aja veetmise võimaluste mitmekesistamine.

· Raamatukogu roll kultuurikeskusena – oluliseks peetakse järjepidevust ehk jätkamist traditsiooniliste üritustega, aga ka uute korraldamist.

· Oluline on koostöö nii raamatukogude endi kui ka teiste asutuste vahel.

· Otsida võimalusi laenutuste arvu suurendamiseks.

· Ettevalmistused haldusreformiga kaasnevateks muudatusteks.

· Otepää linnaraamatukogu planeerib uute ruumide remonti.

· Aakre raamatukogu remont – kirjutati projekt, aga rahastamine pole teada.

· Koikküla raamatukogu ootab ees kolimine uutesse ruumidesse.

· Tagula raamatukogus on plaanis ruumide ja trepi remont.

· Tsirguliina raamatukogu plaanib Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks koostada (virtuaal)näituse „100 fakti raamatukogust“.

· Riidaja raamatukogu planeerib inventuuri.

· Raamatukogude juubelid: Otepää linnaraamatukogu – 125, Hellenurme raamatukogu – 150, Hummuli, Koikküla, Nõuni ja Puka raamatukogu – 95.

Valga keskraamatukogu

· Jätkatakse traditsiooniliste maakondlike konkursside ja võistluste korraldamist õpilastele

· Jätkub erinevate ürituste ja kohtumiste korraldamine kohvikus „Säde“.

· 2017. aastal antakse välja 5. August Gailiti nimeline novelliauhind.

· Koostatakse almanahh „Sada lugu Valgamaast“, mis ilmub 2018. aastal.

· Juulis toimub raamatukogus inventuur.

Koostajad: Endla Schasmin, Kristi Simson

Direktor: Endla Schasmin

Allkiri ………………

/allkirjastatud digitaalselt/

LISA 1

Personali koolitus

Raamatukogu nimi	Koolituste arv	Koolitustundide arv (koolituse maht )	Koolituseks kulutatud
Aakre RK	5	18	-
Hargla RK	-	-	-
Hellenurme RK	-	-	-
Helme RK	-	-	-
Hummuli RK	5	22	-
Kaagjärve RK	-	-	-
Keeni RK	-	-	-
Koikküla RK
Kuigatsi RK	5	40	100.-
Laatre RK	5	14	-
Lüllemäe RK	-	-	-
Nõuni RK	6	20	-
Puka RK	-	-	-
Pühajärve RK	8	126	77.-
Riidaja RK	4	16	-
Sangaste RK	-	-	-
Sooru RK	5	18	-
Taagepera RK	8	122	305.-
Tagula RK	6	20	-
Tsirguliina RK	10	41	89.-
Õru RK	7	100	308.-
Otepää linnaRK	-	-	-
Tõrva linnaRK	3	12	-
Tõrva lasteRK	3	12	-
Valga keskRK	6	117	977.-

Koolituse teema	Korraldaja	Osavõtjaid
Maaraamatukogude suveseminar „Raamatukogu kui kogukonnakeskus Läänemere maades“	ERÜ maaraamatukogu sektsioon, Viljandi Linnaraamatukogu	3
Rahvaraamatukogude seminar-laager	Eesti Rahvusraamatukogu, Põlva Keskraamatukogu	2
Rahvaraamatukoguhoidjate suveakadeemia	Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut	2
Vargamäelased ja nipernaadlased. Tammsaare ja Gailit	Eesti Rahvusraamatukogu	2
A. Sibula erialapäev „Raamatukogud mitmekultuurilises Eestis“	Tallinna Keskraamatukogu	2
Põhja- ja Baltimaade kirjandusfoorum „Kirjandus kultuuride ristteel“	Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis	1
Näituste koostamine ja korraldamine	Eesti Rahvusraamatukogu	1
Töötervishoiu- ja tööohutusalane koolitus	Juunika Koolitus	1
ERÜ maaraamatukogude sektsiooni teabepäev	ERÜ maaraamatukogude sektsioon	1
ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni teabepäev	ERÜ kooliraamatukogude sektsioon	1
Infopädevuse alused	Tartu Ülikooli raamatukogu	1
Mulke talvekuul	Mulgi Kultuuri Instituut, Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keskus	1
Arenguvestlused	Erakool Personaliekspert Koolitused	1
Lugude jutustamine, rahvapärimused kui lõimiv meetod	Eesti Rahvapärimuse Kool	1
Graafiline visualiseerimine	Kati Orav	1
Aitan lapsi raamatute juurde	Eesti Lastekirjanduse Keskus	1

Maakonna raamatukoguhoidjad osalesid veel (koolitustõendit ei saadud):

· ERÜ kõne- ja aastakoosolek (ERÜ) – 3 osalejat.

· ERÜ lasteteeninduse toimkonna koosolek (ERÜ lasteteeninduse toimkond) – 1 osaleja.

· Lastekirjanduse aastakoosolek (Eesti Lastekirjanduse Keskus) – 1 osaleja.

· Algupärase lastekirjanduse päev (O. Lutsu nim. Tartu linnaraamatukogu) – 2 osalejat.

· Lasteraamatukoguhoidjate kogemuste tuur (Lääne maakonna keskraamatukogu lasteosakond) – 3 osalejat.

· e-kataloogide alane nõupidamine (Jõgeva maakonna keskraamatukogu) – 3 osalejat.

· Lasteraamatukoguhoidjate õpipäev „Otsides otseteed lugejani“ (Eesti Lastekirjanduse Keskus) – 1 osaleja.

· Lasteraamatukoguhoidjate kogemuste tuur (O. Lutsu nim. Tartu linnaraamatukogu) – 1 osaleja.

· XIII lasteraamatukoguhoidjate päev (ERÜ lasteteeninduse toimkond, Viljandi linnaraamatukogu) – 3 osalejat.

· Raamatukogupäevade avamine (ERÜ) – 8 osalejat.

· Maaraamatukoguhoidja päev (ERÜ maaraamatukogude sektsioon, Võrumaa keskraamatukogu) – 5 osalejat.

· Eesti-Läti ajalookonverents „730 aastat Valga/Valka esmamainimisest“ (Valga Muuseum) – 3 osalejat.

· Valgamaa kultuurikonverents „Mere roll kultuuride lõimumisel“ (Valga Maavalitsus) – 3 osalejat.

· ERÜ kogude toimkonna seminar „Raamatukogu kui füüsiline ja virtuaalne ruum“ (ERÜ kogude toimkond) – 2 osalejat.

LISA 2

Raamatukogutöötajate avalikud esinemised: ettekanded, loengud, koolitused

• Hummuli raamatukogu juhataja esines ettekandega Herta Laipaiga elust ja loomingust Hummuli pensionäride ühenduse üritusel.
• Koikküla raamatukogu juhataja viis Hargla Koolis läbi kirjandustunni (projekti „Tagasi kooli“ raames).
• Taagepera raamatukogu juhataja esines ettekandega Hella Wuolijoki elust Eestis Hella Wuolijoki 130. sünniaastapäeva üritusel Helsingi Eesti Majas.
• Tsirguliina raamatukogu juhataja juhendas märkmiku meisterdamise õpituba maakondlikul inglise keele päeval Tsirguliina Keskkoolis ja tegi tutvustava ettekande Alviine Läti’st ja Villem Alp’ist nendele pühendatud pinkide avamisel Tõlliste valla külade päeval.

Valga keskraamatukogu

• Teenindusosakonna raamatukoguhoidja tutvustas Hans Eineri 160. juubeliaastale pühendatud õpilaskonverentsil oma koostatud raamatut „Hans Einer 1856-1927 : koolile pühendatud elu“ ja esines Eesti-Läti ajalookonverentsil „730 aastat Valga/Valka esmamainimisest“ ettekandega Hans Einerist.
• Lastekirjanduse osakonna raamatukoguhoidja tutvustas uusi venekeelseid raamatuid venekeelse raamatusõprade klubi üritustel.

LISA 3

Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid

Raamatukogu nimi	Teostatud tööd (2016)
Õru raamatukogu	Ruumide remont

LISA 4

Laste-ja noorteüritused

Raamatukogu nimi	Ürituse nimi	Osavõtjaid
Aakre RK	Muinasjututund	16
Helme RK	Keele- ja kirjandusõhtu „Mulgi keelen ja meelen“	29
	Kirjandusõhtu „Tunnike Ira Lemberiga“	29
	Mereteemaline omaloomingupäev	19
Koikküla RK	Kirjandustund Hargla Kooli 3 klassile (projekt „Tagasi kooli“)	17
	2 üritust Hargla lasteaias	13
Kaagjärve RK	2 kaartide meisterdamist	8
Lüllemäe RK	Ettelugemispäev Lüllemäe lasteaias	17
	Emakeelepäev Lüllemäe lasteaias	17
	Raamatute tutvustamine noortekeskuses
Pühajärve RK	11 ettelugemist Juhani Püttsepa raamatust „Gibraltari laevakoerte ühing“ 4. klassis	110
	9 ettelugemist Marko Kalduri raamatust „Valge Tähekiire seiklused“ 1. klassis	97
	13 ettelugemist Hugo Vaheri raamatust „Ümera mehed Roosa Villast“ 2. klassis	117
	Lugemispuude võistluse lõpetamine – lehtede ülelugemine ehk võitjate autasustamine	100
	Gibraltari laevakoera radadel – 4. klassi kohtumine Juhani Püttsepaga	12
	Kohtumine Marko Kalduri ja Valge Tähekiirega	90
	2 üritust sarjas „Raamatukogu ja muinasjutud“ lasteaias	36
Riidaja RK	Üritusi lastele – 6	20
Sooru RK	2 lasteaiarühma raamatukogu külastust	21
	Laste jõulupidu	27
Taagepera RK	Jututuba „Kuidas käitun mina?“	10
	Nobedad näpud (sõbrapäeva kaardi meisterdamine)	7
	Kohtumine riigimehe, diplomaadi ja kirjaniku Imre Siiliga	18
Tsirguliina RK	August Gailit – 125. Ettelugemisvõistlus 7.-12. klassi õpilastele	35
	Mereteemalistest raamatutest katkendite ettelugemisvõistlus 3.-4. klassi õpilastele	44
	Etlemisvõistlus 1.-4. klassi õpilastele	41
	Kohtumine kirjanik Reeli Reinausiga	51
	Raamatukoguaktus 1. klassi õpilastele	14
	20. oktoober – ettelugemispäev. Põhikooliõpilastele lugesid ette gümnaasiumiõpilased	85
	Kohtumine loodusainete õpikute autori Taavi Ivaniga	37
	Kirjandustuur	35
Õru RK	9 ettelugemist lasteaias	92
	7 kirjandust ja kirjanikku tutvustavat üritust algkoolis	114
Tõrva lasteRK	Üritusi lastele – 12	218
	Eestimaal on sünnipäev; Emakeelepäev raamatukogus; Lõbus pooltund raamatukogus; Hüvasti, kaisukaru! (lasteaia viimase rühma kooli saatmise pidu); Lõunauinaku asemel raamatukokku jm.
Otepää linnaRK	Ettelugemispäev „Koterman Juko imeline reis“	14
Valga keskRK	17 muinasjututorni jututundi	95
	22 pisipõnni mängutundi	86
	16 taaskasutuse meisterdamisringi	91
	12 koolivaheaja filmineljapäeva	111
	Puslede kokkupanemise võistlus	10
	Maakondlik isamaaliste luuletuste lugemise konkurss 5.-8. klassi õpilastele	19
	Maakondlik veebipõhine emakeelepäeva viktoriin 5.-6. klassi õpilastele	108
	Valgamaa Luuleprõmm 2016	35
	Laste suvepidu „Üle linna pidu koos üle linna Vinskiga“	46
	Suvelugemise lõpetamine, kohtumine Kristiina Kassiga	142
	Üle-eestilise ettelugemise võistluse „Meri raamatulugudes“ maakondlik voor	13
	Maakondlik jõululuuletuste lugemise võistlus 1.-4. klassi õpilastele	72
	Osalemine Valga ANKi üritusel „Sõprade sõbrad“	35

LISA 5

Valga maakonnas on 25 rahvaraamatukogu: maakonna keskraamatukogu, 2 linnaraamatukogu, 1 lasteraamatukogu ja 21 külaraamatukogu.

21 külaraamatukogu piirkonnas elab 12 604 elanikku, s.o. 600 elanikku raamatukogu kohta. Kehtiva rahvaraamatukogu seaduse järgi on maakonna raamatukoguvõrk piisava tihedusega.

Tulevikunägemus.

Haldusreformi järgselt peaks maakonda jääma 3 valda: Otepää, Tõrva ja Valga.

Otepää valla (Sangaste ja Otepää vald, lisandub osa Palupera vallast) ühinemislepingus: „Tööd jätkavad kõik ühinemise hetkel tegutsevad raamatukogud vastavalt piirkonna vajadustele: Otepää Linnaraamatukogu, Pühajärve Raamatukogu, Sangaste Raamatukogu ja Keeni Raamatukogu (lisandub Nõuni Raamatukogu)“.

Tõrva valla (Tõrva linna, Helme, Hummuli ja Põdrala valla ühinemislepingus): „Tööd jätkavad kõik raamatukogud: Tõrva Linnaraamatukogu, Tõrva Lasteraamatukogu, Helme Raamatukogu, Hummuli Raamatukogu, Taagepera Raamatukogu, Riidaja Raamatukogu ning laenutuspunkt Leebikul.“

Valga linna, Karula valla, Taheva valla, Tõlliste valla ja Õru valla ühinemislepingus on kirjas: „Raamatukogud jätkavad tööd praegustes asumites. Kõik raamatukogud paigutatakse võimalusel omavalitsusele kuuluvatele pindadele, viiakse ühtse juhtimise alla Valga Keskraamatukogu harukogudena ning töömahtu arvesse võttes ühtlustatakse töötajate palgamäärad.“

Seoses osa Palupera valla liitumisega Tartumaaga, liigub maakonnast ära ka Palupera Raamatukogu.

Puka valla saatus ei ole aruande esitamise hetkeks veel teada.