Valga Keskraamatukogu 2016. aasta

ARUANNE

1. Põhilised tegevussuunad

Koostati arengukava aastateks 2017-2021. Koostöös Valga muuseumiga anti välja raamat „Hans Einer 1856-1927 : Koolile pühendatud elu“. Koostajaks on raamatukoguhoidja Anujelisa Lehtmets.

Raamatukogul täitus 20 aastat oma praeguses majas, mida tähistati näitusega „20 aastat tagasi raamatukogu kolis“.

Merekultuuri aastal tutvustas Roman Tannenberg Raamatusõprade klubis oma raamatut «На море и на суше». Infootsingu võistlus toimus teemal „Näoga mere poole“, samal teemal oli ka raamatuväljapanek. Ajalehes Valgamaalane oli kirjandusviktoriin mereteemalistest teostest.

2. Juhtimine

2.1 Eelarve

Põhieelarve	Seisuga 31.12.15	Seisuga 31.12.16	muutus %
Eelarve kokku	271 506	293 485	+7,5
Personalikulu	178 461	210 786	+15,4
Komplekteerimiskulu	44 878	43 187	-3,8
sh KOV-lt	21 685	20 144	-7,1
sh riigilt	23 193	23 043	-0,65
Infotehnoloogiakulu	9 016	8 913	-1,1
Raamatukoguüritused	3 390	4 915	+31

2.2 Projektid

Projektid, toetused (Kellelt saadud?)	Periood	Eraldatud summa	Projekti üldmaksumus
„Muusika Eestimaale“ Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp	1.07.- 4.11.2016	200,00	808,10
„Muusika Eestimaale“ Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital	1.07. – 4.11.2016	300,00	808,10
„Põhjamaised leiud – Fääri saared, rootsi krimikirjandus ja „Üle linna Vinski“ Põhjamaade Ministrite Nõukogu	28.07-30.11.2016	600,00	693,70

Projekt „Muusika Eestimaale. Shakespeare ja muusika“ sidus väga õnnestunult muusika ja kirjanduse. Ansambel Rondellus esitas Shakespeare loominguga seotud muusikat. Põhjamaade Ministrite Nõukogu rahalisel toel toimus sari sündmusi: koolitus maakonna raamatukoguhoidjatele rootsi krimikirjandusest, lugejaüritus Fääri saartest, laste suvepidu ja viktoriin. Lisaks veel kaks näitust: fotonäitus „Fääri saared“ ja „Rootsi kirimikirjanduse kuningriik“.

2.3 Personali koosseis, juhtimine ja areng

Muutus raamatukogu struktuur: huvijuhi 0,5 ja raamatukoguhoidja 0,5 ametikoha asemele moodustati huvijuht-raamatukoguhoidja ametikoht.

Pensionile siirdus kauaaegne teenindusosakonna töötaja Maie Saar.

2.3.1 Ülevaade täienduskoolitusest

Keskraamatukogu töötajad osalesid järgmistel koolitustel, seminaridel, teemapäevadel:

Teema	Korraldaja	Osalejate arv
Vargamäelased ja nipernaadlased. Tammsaare ja Gailit	Eesti Rahvusraamatukogu	2
Näituste koostamine ja korraldamine	Eesti Rahvusraamatukogu	1
Raamatukogud mitmekultuurilises Eestis (6 h)	Tallinna Keskraamatukogu	2
Raamatukogu kui füüsiline ja virtuaalne ruum	ERÜ kogude toimkond	2
IV Põhja- ja Baltimaade kirjandusfoorum „Kirjandus kultuuride ristteel“ (6 h)	Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Eesti Kirjanike Liit	1
21 sajandi raamatukogu	ERÜ	2
Lasteraamatukoguhoidjate kogemuste tuur	Lääne Maakonna Keskraamatukogu, ERÜ	3
Üleriigiline XIII Lasteraamatukoguhoidjate päev	Viljandi Keskraamatukogu, ERÜ	3
Algupärase lastekirjanduse päev	Tartu Linnaraamatukogu	2
Õppides otseteed lugejani	Eesti Lastekirjanduse Keskus	1

2.3.2 Keskraamatukogu poolt korraldatud koolitused maakonna raamatukoguhoidjatele

Koolituse aeg	Koolituse teema	Koolitaja	Osalejaid kokku	Kesk-kogust
25.02.2016	Eneseanalüüs	Jaana Butov, Eesti Töötukassa Valgamaa osakond, karjäärinõustaja	15	5
24.03.2016	Pühad ja tervendavad allikad	Kristel Vilbaste, loodusajakirjanik, loodusraamatute autor	19	4
28.04.2016	Motiveeritud raamatukoguhoidja kui kogukonna alus	Jaanus Kangur, Kangurkoolitused OÜ, koolitaja	23	6
26.05.2016	Kas lapsele võib kõigest kirjutada: tabud lastekirjanduses	Mari Niitra, Liivi Muuseumi juhataja	18	4
22.09. 2016	Rootsi krimikirjandus	Kadi-Riin Haasma, tõlkija	17	7
24.11.2016	Kas ma töötan hea teenindusega raamatukogus	Olga Einasto, TÜ raamatukogu teenindusosakonna juhataja	19	7

Koolituse maht kokku – 20 tundi.

Koolitustele kulus 2016. aastal 976, 87 EUR.

2.3.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised

· Anujelisa Lehtmets tutvustas Hans Eineri 160. juubeliaasta õpilaskonverentsil oma raamatut „Hans Einer 1856-1927: koolile pühendatud elu“.

· Anujelisa Lehtmets esines Eesti-Läti ajalookonverentsil „730 aastat Valga/Valka esmamainimisest“ ettekandega „Hans Einer 160“.

· Ljudmila Barinova tutvustas Raamatusõprade klubile uusi raamatuid.

2.4.1 Töötajate tunnustamine

Valga linnavalitsus tunnustas raamatukogu vabatahtlikku töötajat Niina Nusbergi auhinnaga „Valga Aastaring“.

ANDRAS’e poolt hinnati maakonna aasta raamatukoguks Valga keskraamatukogu.

2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine. Haldustegevuse üldiseloomustus. Raamatukogu ruumid ja asukoht.

Lastekirjanduse osakond sai akendele lamellkardinad. Raamatukogus toimuva tutvustamiseks osteti multimeedia ekraan.

3. Kogud (kogude komplekteerimine ja töötlemine)

Keskraamatukogus on arvel 114 325 eks. raamatuid, fondi kogumaht 118 638 eks.

Raamatuid kustutati andmebaasist 4 570 eks, neist anti maakonna teistele raamatukogudele üle 71.

Maaraamatukogud olid huvitatud meie käsitöö-, okultismi- ja ajalooalastest raamatutest.

3.1 Komplekteerimise põhimõtted ja uuendused

Raamatukogu kogudesse lisandus 3 655 eks teavikuid, mis on 502 eks võrra vähem kui 2015. a., sellest raamatuid 3 518 eks, ehk 477 eks vähem möödunud aastast. Ostetud raamatute arv vähenes 326 eks võrra ja seda põhiliselt venekeelse kirjanduse arvelt. Venekeelse kirjanduse juurdetulek oli 479 eks (2015.a. 822 eks), vähenemine 41 %. Aasta-aastalt on vähendatud venekeelse kirjanduse ostusid seoses lugejahuvi vähenemisega. Lapsed ja noored loevad ka üha enam eestikeelset kirjandust.

Ingliskeelset kirjandust lisandus ainult 25 eks, lugejahuvi on väikene. Ostud olid suunatud noori huvitavale kirjandusele.

Ilu- ja lastekirjandus moodustas ostudest 65 %, mis on jäänud eelmise aasta tasemele.

Raamatu keskmiseks hinnaks kujunes 11,33 eurot ( 2015.a. 10.55). Keskmine hind ei näita ainult raamatu kallinemist, seda mõjutab ka venekeelse kirjanduse ostude vähenemine, kuna vene raamat on odavam.

Auviseid osteti ainult 10 eks, need on põhiliselt lastele mõeldud filmid.

Riigieelarvest eraldatud rahast kulutati nn sihtostudele 39,2%, riigipoolne soovitus on 30%. Suures osas kuulus nende ostude alla laste- ja noortekirjandus ning eesti autorite ilukirjandus.

Komplekteerimise eelistuseks oli eesti ilukirjandus, laste - ja noortekirjandus, Eestit puudutav kirjandus, seejärel tõlkekirjandus ja teatmekirjandus.

Komplekteerimiskulu:

	2015. a.	2016. a.	muutus
Riigilt	23 193	23 043	- 150
OV-lt	21 685	20 133	- 1 552
Kokku	44 878	43 176	-1 702

Perioodikat telliti 4 609 euro väärtuses (2015. a. 5 600 euro väärtuses). Kulu vähenemine on seotud mitmete ajakirjade ilmumise lõpetamisega nii eesti- kui võõrkeeles.

Annetustena saadi juurde 132 eks raamatuid, see on 143 eks vähem kui 2015. a. Annetused moodustavad juurdetulekust 3,5%.

Lugejate poolt asjalikke tellimissoovitusi ei laekunud, tundub et lugejad on komplekteerituga rahul. Mõne raamatu puhul tuleb ainult järjekorras oodata. Vastavalt nõudlusele on suurendatud mõnede nimetuste eksemplaarsust. Tavaliselt on see eesti kirjanduse puhul 2 eks, tõlkekirjanduse puhul 1 eks. Õpilastele mõeldud kohustuslikku kirjandust osteti isegi 5 eks ja vajadusel rohkemgi.

4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused

Muutus AIP-i lahtiolekuaeg. AIP on avatud teisipäevast laupäevani kell 11-15.

4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine

Lugejate kasutuses on 6 arvutit, on WiFi võrgu kasutamisvõimalus.

Lugemissaalis on külastajatel võimalus kasutada ühte arvutit, seda kasutati 1 517 korda. Internetitoas oli 1 486 külastajat.

4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused

Raamatukogu	Lugejad 2015	Lugejad 2016	muutus (+-)
	3 291	3 103	-188

Raamatukogu	Külastused 2015	Külastused 2016	muutus (+-)	Virtuaal-külast. 2015	Virtuaal-külast. 2016	muutus (+-)
	58 134	49 284	-8 850	55 108	38 833	-16 275

Raamatukogu	Laenutused 2015	Laenutused 2016	muutus (+-)	Päringud* 2015	Päringud* 2016	muutus (+-)
	88 353	80 369	-7 984	608	475	-133

Kohalkasutuse laenutusi oli 2 040 (2015. a. – 1 761; +279)

4.3 RVL teenindus

Teistesse maakonna raamatukogudesse telliti meie raamatukogust 503, ise tellisime teistelt väljaspool maakonda 3 raamatut.

Kõiki soove, mida meie kogust taheti, ei olnud võimalik kohe täita. Rahuldamata jäid need tellimused, kui sooviti just uuemat kirjandust ja millel oli meie raamatukogus juba järjekord.

Aktiivsemalt laenutasid meilt raamatuid Taagepera, Pühajärve ja Riidaja raamatukogu.

4.4 Laste- ja noorteteenindus

4.4.1 Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimine

Aasta jooksul sai osakond 1 028 teavikut (nimetusi 633), neist annetusi 24 (nimetusi 14) .

Kustutatud 2 296 teavikut. Kogud aasta lõpul 30 518.

Kogud vähenesid lastekirjanduse osakonnas aasta jooksul umbes 1000 teaviku võrra. Maha kanti aegunud, kulunud raamatuid ja liigseid eksemplare. 2016. aastal kustutasime rohkem kui 2015. aastal 781 eksemplari.

Uut ilukirjandust lastele oleme tellinud enamasti 2 eksemplari kaupa. Igapäevatööd vaadates, siis osa uudiskirjandusest jääb ka riiulile seisma. Nõutumad sarjad ja autorid aga lähevad kohe laenutusse. Näiteks „LasseMaia detektiivibüroo” raamatud, Ilmar Tomuski raamatud, ka Andrus Kivirähki ja Kristiina Kassi raamatud, „Ühe äpardi päeviku” sari jne. ei jää riiulile seisma.

Teatmekirjandust tellime vajadusel ja kui, siis 1 eksemplari kaupa.

Huvi koomiksiajakirjade vastu on jõudsalt kahanenud. Osakonnas on olemas ajakirjad „Täheke”, „Hea Laps” „Minu Maailm”, „Elle Girl”, „Oops”, „Mesimumm” kõige pisematele. Neid kõiki ikka õige pisut loetakse-laenutatakse.

Põhiline laenutuste allikas on meil kohustuslik kirjandus, seda on iga nimetust keskmiselt 10-20 eksemplari ja neid tellime ikka vajadusel ja võimalusel juurde. Võib öelda, et suudame hästi katta kohustusliku kirjanduse soove, reserveeringuid on harvad.

4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine

Rmtk	Lug-d 2015	Lug-d 2016	muutus (+-)	Külast-d 2015	Külast-d 2016	muutus (+-)	Laenut 2015	Laenut 2016	muutus (+/-)
	1 053	990	-63	12 035	9199	-2 836	10 997	9 604	-1 393

4.4.3 Laste- ja noorteteenindus, sh lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine

Aastad ei ole vennad ja sel aastal on numbrilised näitajad kurvastavad. Külastuste numbrid on eriti suures miinuses, kuigi on näha lapsi ikka arvutite juurde minemas ja meie uksest sisse astumas. Poleks arvanudki, et olukord nii halb on. Ka Valga vananev elanikkond on üks laste vähesuse põhjus.

See, et lapsed peale kohustusliku raamatu midagi väga lugeda ei jõua-ei taha, pole uudis. Ka laenutusi oli vähem võrreldes mullusega 1393 võrra. Erandiks on lasteaia-ealised lapsed, kes raamatute vastu suuremat huvi tunnevad. Kui vaid vanematel oleks piisavalt aega ja tahtmist neid raamatute juurde tuua. Et lasteaiaealistega tegeleda ja neid raamatutega tuttavaks teha, oleme viinud raamatuid lasteaeda „Kaseke” korra kuus (v.a. suvekuud). Ka „Pisipõnni” tunnid on aidanud 3-6aastastele raamatuid ja raamatukogu huvitavaks teha.

Teenindajad on aidanud soovitada kirjandust lugemiseks neile, kellel on mingi kindel soov teema osas, näiteks lastekrimkad. Sageli tulevad ka vanemad küsima näiteks oma 12- aastasele tütrele midagi huvitavat. Siis ikka aitame ja püüame sobilikku leida. Mõned õpetajad on teinud kohustusliku kirjanduse valiku hästi paindlikuks ja öelnud õpilasele, et tuleb lugeda läbi ükskõik milline raamat, peaasi, et oleks vähemalt 100 lk. Siis küsitakse sageli meie töötaja abi ja oleme püüdnud leida raamatu, mis ei oleks vaid vastava lk.-de arvuga, vaid ka huvitav ja sobiv sellele lugejale. Lootuses, et võib-olla ta tuleb veel hiljemgi uut raamatut laenutama.

Hästi kasutatakse ka „Hea raamatu” märgisega riiulit. Mõnda lapsevanemat ja last peab sinna juhatama, aga mõned on juba teadlikud selle headusest, leiavad sealt kerge vaevaga huvitava raamatu ning laenutavad selle.

Priimetsa kooli 1. klassile kinkis ajakirja toimetus venekeelseid „Tähekesi”, mida nad siis koos õpetajaga või ka kodus lugema said hakata.

Muinasjututorni jututunnid tutvustasid lastele samuti huvitavaid raamatuid ja ajakirja „Täheke”.

„Suvelugemine 2016”, kus osales 18 last, aitas lugemisharjumust kujundada ja süvendada. Samuti „Suvelugemise” lõpetamine kohtumisega Kristiina Kassiga mõjus lastele ja ka pedagoogidele raamatuid ja raamatukogu propageerivalt.

4.4.4 Laste- ja noorteüritused: ülevaade, millised olid põhiteemad ja millised suuremad üritused

Lastekirjanduse osakond	Ürituse nimi	Osavõtjaid
	Muinasjututorni jututund algklasside õpilastele	80
	Osalemine ANKi ürituses „Sõprade sõbrad”	35
	Meisterdamisring	84
	Pisipõnni mängutunnid	71
	Koolivaheaja filmineljapäev	105
	Isamaaliste luuletuste lugemise maakondlik konkurss 5.-8. klassidele	19
	Emakeelepäeva maakondlik veebipõhine viktoriin 5.-6. klassidele	108
	Valgamaa Luuleprõmm 2016	35
	Laste suvepidu „Üle linna pidu koos üle linna Vinskiga”	36
	Suvelugemise lõpetamine ja kohtumine Kristiina Kassiga	142
	Maakondlik jõululuuletuste lugemise võistlus	72
	Ettelugemise võistlus „Meri raamatulugudes” maakondlik voor	13
	Puslede kokkupanemise võistlus	10
	KOKKU	810

Üks üritus Kristiina Kassiga andis rohkem külastusi, kui terve aasta jooksul toimunud jututunnid või meisterdamisringid. Seesuguseid üritusi tasub veelgi teha. Ikka läksid hästi maakondlikud traditsiooniks kujunenud üritused: jõululuuletuste lugemine, emakeelepäeva veebipõhine viktoriin. Samuti oli tore suvepidu, filmineljapäevad ja uustulnuk Luuleprõmm, see on võistlus, kus autorid esitavad oma loomingut.

Kokku toimus 2016. a. 76 üritust, 810 osalejaga, 1 raamatunäitus ja 18 väljapanekut.

4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused

	Kordade arv	Teenuste arv	Kasutajate arv
Koduteenindus	72	1 586	6

Keskraamatukogu pakub jätkuvalt koduteenindust: üks kord kuus viiakse soovijaile raamatud koju.

2016. aastal kasutas teenust 6 liikumispuudega lugejat: kodudes käidi 72 korral ning aasta jooksul viidi kodudesse 1 586 teavikut.

Teenuse soovijate arv võrreldes 2015. aastaga jäi samaks.

4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond

2016. aastal toimus 101 raamatukoguüritust (neist lastele 76), osales 1637 inimest (neist lasteüritustel 810). 2015. aastaga võrreldes oli üritusi 35 võrra rohkem, osalejaid 48 rohkem.

Jätkuvalt tegutses tublilt venekeelne Raamatusõprade klubi, koos käidi 13 korral. Kirjutati etteütlust, kuulati reisimuljeid, arutleti kultuuriloolistel teemadel, tutvuti Valga ja Valka luteri kirikuga.

Veebruaris kohtus lugejatega ja tutvustas raamatukogus oma elulooraamatut Vilja Toomast.

Suuremad lugejaüritused toimusid väljaspool raamatukogu: kohvikus Säde, Tiina Loomemajas, kultuuri- ja huvialakeskuses ja Valga muuseumis. Lugejad kohtusid „Minu….“ sarja raamatute autoritega. Külas käis „Minu Kambodža“ autor Ain Parmas ja „Minu Kilimanjaro: igaühe Everest” autor Janika Vaikjärv. Oma raamatut „Punane Mata Hari” tutvustas Mati Laos ja raamatut „Salapärane Eesti” autor Marko Kaldur. Oktoobris oli võimalus Valga muuseumis kuulata kontsertloengut „Shakespeare ja muusika”. Kohvikus Säde toimus loodusõhtu koos loodusajakirjaniku Toomas Jüriadoga. Novembris toimunud kirjandustuuril „Sõnaränd ehk eesti kirjanikud Eesti raamatukogudes“ kohtusid lugejatega luuletaja Veronika Kivisilla, Eesti Kirjanduse Teabekeskuse direktor Ilvi Liive ja tõlkija Adam Cullen’iga.

Näitusi oli teenindusosakonnas kokku 6: „On hetki meie elus... – August Gailit 125“, „Kevadised tähtpäevad – palmipuudepühast nelipühadeni“, „Koolimees Hans Einer – 160“, „20 aastat tagasi raamatukogu kolis“, „Kodukandi kirjanik Mats Traat – 80“.

Rändnäitusi oli kokku 3: Valga muuseumi „Eesti-Soome kirjanik Hella Wuolijoki (1886-1954)“, Rootsi Instituudi koostatud eestikeelne näitus „Rootsi Krimikuningriik“ ja Grete Kodi fotonäitus „Fääri saared“.

Väljapanekuid oli kokku 10.

Suvel toimus traditsiooniline väljasõit maakonna rahvaraamatukogude töötajatele, külastati Haapsalu Pitsikeskust, Haapsalu lasteraamatukogu ja toimus linnaekskursioon. Haapsalu külastas ka Raamatusõprade klubi.

Virtuaalnäitusi koostati 1: Kultuurilooline Valga. Näituse idee autorid ja teostajad on Žanna ja Galina Malinina, toimetasid Niina Nusberg, Silvar Lelle ja Endla Schasmin.

Võtsime osa Valga kodukohvikute päevast ja novembris Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses toimunud Inglilaada kohvikute päevast.

Terviseteemaliste raamatute blogisse lisandus 33 raamatu tutvustus.

Koostati Valgamaa kodulooline sünnipäeva kalender 2017 ja Eesti kirjarahva tähtpäevi 2017.

4.6.1 Koostöö riiklikul tasandi

Osalesime Lastekirjanduse keskuse korraldatud võistulugemisel „Meri raamatulugudes“. Nukitsa konkursil hääletas Valgamaalt 263 last.

4.6.2 Koostöö kohalikul tasandil

Tulemuslik oli koostöö Valga Linna- ja Maavalitsusega. Valgamaa Omavalitsuste Liit on rahastanud maakondlike viktoriinide ja võistluste auhindade ostmist.

Kuna raamatukogul puudub sobiv ruum suuremate ürituste korraldamiseks, toimuvad raamatukoguüritused kohvikus Säde, Valga muuseumis, Valga kultuuri- ja huvialakeskuses ja Tiina Loomemajas. Koostöö Valga ANKiga toimus üritus „Sõprade Sõbrad“.

4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele

Rühmakoolituste arv		Osalejate arv		Individuaalkoolituste arv		Osalejate arv
2015	2016	2015	2016	2015	2016	2015	2016
17	18	236	246	23	20	31	25

Kasutajakoolitusel käisid Valga Põhikooli mõlemad 4. klassid. Nad tutvusid ka „Nukitsa” konkursi raamatutega osalesid hääletamises. Samuti käis raamatukogutunnis üks Valga Põhikooli 2. klass. Põhikooli 3. klass käis raamatukogus tutvumas siinsete ruumide, võimaluste ja raamatutega.

Jaanikese Kool külastas raamatukogu 8 korral.

Valga Priimetsa kooli mõlemad 1. klassid käisid venekeelsete „Tähekeste” jagamise raames meie juures külas ja neile tutvustati ka raamatukogu, raamatuid ja siinseid võimalusi.

Lasteaedadest käisid meil külas „Buratino” Karu-Pätu rühm, „Walko” vene rühm, „Walko” Tupsude rühm ja „Pääsukese” lasteaia vanem rühm.

Internetitoas toimus 12 individuaalkoolitust. Mõned näited: CV koostamine, kirjade koostamine notarile, üürilepingute vormistamine, tahvelarvuti kasutamise koolitus.

4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded

Raamatukogusürituste reklaamimiseks kasutati lisaks kuulutustele ka flaiereid, reklaam on raamatukogu kodulehele ja facebook’is. Raamatukogus toimuv kajastub ajalehes Valgamaalane, Valga Linna Lehes ja Kultuurikava.ee-s. Aasta teisel poolel soetas raamatukogu endale digitaalse ekraani, kus jookseb meie majas toimuvate ürituste reklaam.

Ajakirjanduses kajastati raamatukogus toimuvat 14 korral: Valgamaalases 13 artiklit ja 1 Valga Linna Lehes.

4.9 Andmebaasid

Raamatukogu koostab koduloolist andmebaasi ISIK, andmebaasis oli aasta lõpus 1269 isiku andmed. Keskraamatukogu bibliografeerib koduloolisi artikleid, lisandus 825 kirjet.

5. 2017 aasta tegevused

Jätkatakse traditsiooniliste võistluste ja konkurssidega õpilastele, samuti igakuiste lugejaüritustega. Enne juulikuus toimuvat inventuuri kantakse maha lagunenud, aegunud ja lugejahuvi kaotanud raamatud.

2017. aastal antakse välja viies A. Gailiti nimeline novelliauhind. Koostakse jutukogumik „Sada lugu Valgamaast“. Almanahh ilmub 2018. aastal.

Koostajad: Riina Auksmann, Ulvi Lind, Aili Värton

Direktor: Endla Schasmin