Ajalugu

8. veebruaril 1865. aastal  kinnitas Valga linna raad Valga Linnaraamatukogu põhimääruse. See päev on ühtlasi ka Valga Keskraamatukogu sünnipäev.

Suuri teeneid raamatukogu asutamisel on Valga Õpetajate seminari juhatajal, Janis Cimzel, tema oli ka raamatukogu eestseisjate komitee liige. Kuigi linna avalik raamatukogu oli saksakeelne, oli ta siiski kultuurikolle haritud eestlastele.

Linna raamatukogu eksisteeris iseseisvalt 1911. aastani, mil linn oma raamatukogu Valga Karskuse Seltsile üle andis.

21. aprillil 1925. aastal avati Valga linna raamatukogu teistkordselt nimetusega Walga Linna Awalik Raamatukogu. Sellest ajast alates tegutseb raamatukogu järjepidevalt tänaseni. Raamatukogu avamisel oli fond 536 eks., 1939. aastaks oli see kasvanud 5 200 köiteni. Heitlikel aegadel omaaegne fond hävis ja tänase päevani on säilinud ainult sadakond raamatut. Aastate jooksul oleme meie raamatukogu jaoks olulisi vanu raamatuid juurde hankinud. Enne 1940. aastat ilmunud raamatuid on praegu ca 200. Kõige väärtuslikumaks neist võib pidada 1864. aastal ilmund Helme algkooli õpetaja Andreas Erlemanni poolt koostatud “Musika öppetus”. See on esimene eestikeelne muusikateooria õpik üldse.

Valga raamatukogu on asunud linna erinevates hoonetes. Kui ta 1865. aastal asutati, siis tegutses ta aastaid raekoja hoones. Hilisemal ajal tuli aga korduvalt kolida. Pikemaks ajaks sai raamatukgu koduks Aia tn. 20.

1996. aastal andis Valga Linnavalitsus raamatukogu kasutusse renoveeritud Zenckeri elamu-villa. Maja on ehitatud ja projekteeritud Karl Schmidti poolt 1902. aastal Kaagjärve mõisavalitseja Zenckeri tellimisel.

Varem neljas erinevas majas paiknenud osakonnad on nüüd kõik ühe katuse all.